Kettajagude tabelite võrdlus

From EIK wiki



Autor

Ott Telga

Rühm: AK31

Loomisaasta 2017


Sissejuhatus

Tavapärasel arvutil ja serveril on füüsiline(füüsilised) kõvaketas(kõvakettad). Neid on omakorda võimalik jaotada mõtelisteks osadeks, mida nimetatakse kettajagudeks või ka partitsioonideks. Kettajagudega seotud küsimustele leiab täpsemaid vastuseid Wiki artiklist Kettajaod. Kettajagude puhul tuleb mängu ka kettajagude tabel, mis kirjutatakse tavaliselt iga kõvaketta algusesse ning sellesse tabelisse salvestatakse iga kettajao asukoht, suurus, tüüp, failisüsteem ja failisüsteemi ühendumispunkt eraldi. Tegemist on informtasiooniga, mis on operatsioonisüsteemi käivitumiseks vajalik ning sellega seoses pöörduvad operatsioonisüsteemid esimesena kettajagude tabeli poole, et vajalik informatsioon sealt välja lugeda.


Ubuntu paigaldamisel loodav kettajagude tabel(Joonis 1).

sudo lsblk -f /dev/sda
Joonis 1.

NÄIDE: Ubuntus kettajao tuvastamise käsud.Gdiski puudumisel see eelnevalt paigaldada.

sudo gdisk -l /dev/sda

Tulemus(Joonis 2)

Joonis 2.


NÄIDE: CMD(windowsi command prompt) kaudu saadud kettajao tabelist. Käsud tabeli kuvamiseks sisestada administraatori õigustes.

# DISKPARR
# Select disk=(ketta number) 
# list partition
Joonis 3.

NÄIDE: Kasutatud kettajagude tabeli tuvastamine Windowsis

# Käivita CMD(command prompt) administraatori õigustes
# DISKPART
# list disk

Juhul, kui GPT veerus on tärn, siis on kettal kasutatud GPT kettajagude tabelit. Tärni puudumisel on tegemist MBR tabeliga.


Käesolev artikkel kirjeldab mõningaid tuntumaid kettajagude tabeleid ning nende vahelised sarnasusi ja erinevusi.

Kettajagude tabelite tüübid

Kettajagude tabeleid on aja jooksul loodud mitmeid. Kaks peamist, mis on hetkel kasutusel, on MBR(msdos) ja GUID(gpt) kettajagude tabelid.

See pole alati nii olnud ning aja jooksul on erinevates arvutisüsteemides olnud kasutusel erinevad kettajagude tabelite variandid. Siinkohal mõned näited: RDB kettajagude skeemid(amiga süsteem),BSD Disk labels(bsd süsteem), SGI ketaste tähiste päised (dvh süsteem), Apple kettajagude tabel (mac süsteem), PC-98 kettajagude tabel(pc98), Sun's kettajagude skeem(sun).[1]

Erinevuste/sarnasuste võrdlus GUID ja MBR kettajagude tabelite vahel

MBR kettajagude tabel

MBR kettajagude tabel on esmakordselt avaldatud aastal 1983 ning tegemist on standardiga, mis on kestnud praeguseni(27.04.2017). See tabel toetab kuni nelja primaarset kettajagu ning võimalus on ühele neist luua lisaks loogilised kettajagusid. Miinuseks on toetatud kettaste maht. Nimelt on mahupiiranguks 2TB-d. Teiseks väga suureks miinuseks loetakse kettajagude informatsiooni salvestamist ketta algusesse ühte piirkonda kuna see piirkond saab tihti kahjustusid. Vigase MBR-i tagajärjeks on terve kõvaketta informatsiooni muutumine loetamatuks.[2], [3], [4]

Joonis 3. MBR kettajagude paigutus tabelis.[2]

GUID kettaagude tabel(GPT)

GUID kettajagude tabel loodi umbes aastal 2010. Selle toimimise põhimõte on sarnane MBR kettajagude tabelile, kuid GPT-l on olulised eelised ja täiendused, mis muudavad selle kasutamise uuemates süsteemides mõistlikumaks. Nimelt toetab see GPT kuni 128 partitsiooni. Lisaks toetab GPT kuni 9,44 ZB-i(zettabyte) suurust ketast. Selle põhjal võib öelda, et lähima 5 aasta jooksul pole vajadust veel uuema tabeli süsteemi järgi. Joonisel 4 on märgitud ketta sektorite lõppu sekundaarne GPT päis. Tegemist täpselt sama osaga nagu primaarne GPT päis. Ehk juhul, kui keta algus saab mingil põhjusel kahjustada, siis loetakse ketta kasutamiseks vajalik informatsioon välja sekundaarsest GPT päisest.[2], [3], [4]

Joonis 4. GUID kettajagude paigutus tabelis.[2]

MBR ja GUID hübriid ja toetatud Operatsioonisüsteemid

GPT saab toimida koos MBR kettajao tabeliga ning see võimaldab kasutada ka vanemaid operatsioonisüsteeme, kui selleks tekib vajadus. Nimelt on vanemad operatsioonisüsteemid sellised, et need näevad GPT partitsiooni tabeli puhul ainult kaitstud MBR. Sellisteks süsteemideks on Windows XP, Windows 2000, Windows 95/98. Windows XP 64 bit-ise versiooni puhul on võimalik GPT-d kasutada andmete salvestamisel. XP-st uuemate Windowsi operatsioonisüsteemidega on aktiivne ka GPT alglaadimise võimekus. Lisaks kasutavad praegused Ubuntu ja Max OS X süsteemid GUID kettajagude tabelit.[2], [3]

Kokkuvõte

MBR ja GUID kettajagude tabelite võrdluse tulemusel leian, et kui operatsioonisüsteem vähegi toetab GUID kettajagude tabelist info lugemist ja bootimist, siis tuleks seda ka kasutada. Üks oluline põhjus on sekundaarne GPT päis, milles säilitatakse kettajagude tabeli informatsiooni. Teiseks põhjuseks on GPT võimalus luua kuni 128 primaarset kettajagu.

Informatsiooni kogumisel selgus, et enamik uutest operatsioonisüsteemidest(Windows, Linux, Mac OS X) toetab GUID kettajagude tabeleid.

Kasutatud allikad

  1. - Accepted answer to question
  2. 2.0 2.1 2.2 2.3 2.4 - Part:Master Boot Record (MBR) Cite error: Invalid <ref> tag; name "maketecheasier" defined multiple times with different content Cite error: Invalid <ref> tag; name "maketecheasier" defined multiple times with different content Cite error: Invalid <ref> tag; name "maketecheasier" defined multiple times with different content
  3. 3.0 3.1 3.2 - Part:Comparison of MBR and GPT disk styles Cite error: Invalid <ref> tag; name "disk-partition.com" defined multiple times with different content
  4. 4.0 4.1 - Whole article