Erialatutvustus ISa ja ISd 2014: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
← Older edit
Smagi (talk | contribs)
5 edits
No edit summary
Kkarmo (talk | contribs)
100 edits
 
(3 intermediate revisions by 2 users not shown)
Line 1: Line 1:
[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]
[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]


=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Aine [https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus] IT süsteemide administreerimine (ISa) ja IT süsteemide arendus (ISd) õppekavadele kategoorialehega 2014 õppeaasta sügissemestril.


Autor: Sander Mägi
Selleks, et teie leht siia ilmuks peab teil viki lehe koodis olema viide antud kategooriale. '''Vikilehe koodi tuleb panna tekst <nowiki>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]</nowiki>'''


Rühm: 11
Muid vormistamise soovitusi vaadake Margus Ernits [[User:Mernits|kasutaja leheküljel]] lehe koodist.


Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2014
<hr>
== Aine info ==
Tegemist on aine [https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus] IT süsteemide administreerimine (ISa) ja IT süsteemide arendus (ISd) õppekavadele kodulehega.


==Essee==
Ainet läbiviivaks õppejõuks on Margus Ernits.


Aine õpingukorraldus ja eiralatutvustuse põhieesmärgiks on teha üliõpilastele selgeks see, kuidas toimub õppetöö Eesti Infotehnoloogia Kolledižis. Peale selle käisid loengutes EIK vilistlased ning rääkisid, õpilastele, kuidas nemad koolis hakkama said ning kuidas nendel õnnestus saada nii kaugele oma eriala kaudu nagu on. Kõik loengutes käijad ei jätnud märkimata seda, et kui kooli tulles ei oska programmeerida, siis pole midagi hullu. Kokku toimus kaheksa loengut, millest ma kirjutan räägitut ning seda, kas ja kuidas oli mulle nendest abi.
Siia lehele tuleb kogu ainega seotud info.


Esimene loeng toimus 27. august 2014 <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> ning seal loengus esinesid Inga Vau, Margus Ernits ja Merle Varendi. Pealkirjaks loengul oli Õppekorraldus ja sisekord. See loeng oli sissejuhatus kogu õppeaastale ning räägiti EIK sisekorrast ning õppetööst. Tänu selle loengule sain targemaks kuidas Eesti Infotehnoloogia Kolledžis asjad käivad kaasaarvatud erinevad huviringid ja tegevused. Kuna räägiti kõrgharidussüsteemist ja ma olen juba varem käinud ülikoolis, siis oli see loeng natukene igav  minu jaoks, kuigi väga meeldis mulle see, kui räägiti erinevatest huviringidest, mis näitab seda, et IT Kolledžis on väga palju peale õppimise teha.
== Loengud ==
Loengud toimuvad neljapäeva hommikul kell 8.15 - 9.45 auditooriumis 314.


Teine loeng toimus 4. september 2014 <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref> ning seal loengus esines ainult Margus Ernits, ta rääkis teemal „Õppimine ja motivatsioon“. See loeng oli hea, sest seal räägiti seda, kuidas ennast õppima panna ning kuidas koolis edukalt toime tulla ehk siis parem teha asju õigeks ajaks ära kui jätta viimasele hetkele. Mis veel meelde jäi oli see, et kui loengus ei ole vaja arvutit kasutada, siis ära võta seda kaasa – see ei tule sulle kasuks, pigem kuula lihtsalt loengut, kui see ei ole sulle huvitav siis midagi ikka jääb meelde. See loeng oli märksa huvitavam kui esimene minu jaoks, kuigi polnud juttu, mida ma varem juba kuulnud ei olnud.
{|border="1"
! 
! Teema
! Esineja(d)
! Aeg
! Materjal
|-
| 1 ||&nbsp; Õppekorraldus ja sisekord &nbsp;||&nbsp; Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi &nbsp;||&nbsp; 27. august ||&nbsp; [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu salvestus]
|-
| 2 ||&nbsp; Õppimine ja motivatsioon  &nbsp;||&nbsp; Margus Ernits &nbsp;||&nbsp; 4. september &nbsp;||&nbsp; [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 loengusalvestus] [http://enos.itcollege.ee/~mernits/a/Erialatutvustus%20-%20%c3%95ppet%c3%b6%c3%b6st%20ja%20motivatsioonist%20-%20Margus%20Ernits%202014.pdf Slaidid]
|-
| 3 ||&nbsp; Robootika ja häkkimine &nbsp;||&nbsp; Margus Ernits &nbsp;||&nbsp; 11. september &nbsp;||&nbsp;  [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 loengusalvestus]
|-
| 4 ||&nbsp; Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast  &nbsp;||&nbsp; Janika Liiv  &nbsp;||&nbsp; 18. september &nbsp;||&nbsp; [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 loengusalvestus]
|-
| 5 ||&nbsp; IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele  &nbsp;||&nbsp; Carolyn Fischer &nbsp; ||&nbsp; 25. september &nbsp;||&nbsp; [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc loengusalvestus]
|-
| 6 ||&nbsp; Testimine ja tarkvara kvaliteet ||&nbsp; Kristjan Karmo &nbsp; ||&nbsp; 2. oktoober &nbsp;||&nbsp; [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 loengusalvestus] ja [https://www.youtube.com/watch?v=ubNF9QNEQLA lõpus lubatud video]
|-
| 7 ||&nbsp; IT tööturust ||&nbsp; Andres Septer  ||&nbsp; 9. oktoober &nbsp;|| &nbsp; [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c loengusalvestus]


Kolmas loeng toimus 11. september 2014 <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> seal loengus esines samamoodi Margus Ernits, kes rääkis teemal „Robootika ja häkkimine“. Selles loengus ma sain teada Robootikaklubi kohta ning saavutustest, millega IT Kolledž on hakkama saanud. Väga lahe robootikaklubi kohta on see, et seal võid sa kärsatada läbi erinevaid kaitsmeid ning keegi ei saa sinu peale kurjaks, sest sedasi ongi õppimine palju efektiivsem. Kahjuks pole mul endal aega käia robootika klubis. Ma sain teada seal loengus ka selle kohta, et häkkimine ei võrdu kuhugi andmetesse sisse murdmine mida ma eelnevalt arvasin, vaid see tähendab seda, et sa oled pühendunud millelegi ja kräkkimine on see, mis on umbes kuhugi andmetesse sissemurdmine. See loeng meeldis mulle väga ning ma kuulasin väga suure huviga, ühesõnaga nendest kolmest esimesest loengust oli see kõige lahedam.


Neljas loeng toimus 18. september 2014 <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref>, kus rääkis Janika Liiv. Tema rääkis teemal „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast“. Ta rääkis meile sellest, kuidas alguses ta oli IT valdkonnas suhteliselt võhik ning ei osanud eriti, mis pani mind võrdlema teda enda olukorraga. Kuid nagu näha on ta väga edukas nüüd ning tegeleb firmas, kus kasutatakse Ruby programmeerimiskeelt, mis ei ole küll eriti populaarne, kuid arvatavasti sellel on tulevikku. Janika ise oli suhteliselt introvert ning ta oli esitlust tehes alguses natukene kartev, kuid mida edasi, seda paremini ta sai hakkama ning lõpuks tegi isegi mängu, kus aktiivsemad said endale t-särgi. Kuna selleks ajaks ma eriti ei olnud programmeerimisega eriti kokku puutunud, siis oli see loeng minu jaoks suhteliselt raskelt jälgitav, kuid sain hakkama.
|-
| 8 ||&nbsp; Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus ||&nbsp; Elar Lang  ||&nbsp; 16. oktoober &nbsp;|| &nbsp; [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true loengusalvestus]
|}


Viies loeng toimus 25. september 2014 <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref>, selles loengus esines Carolyn Fischer, tema teemaks oli „IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele“. Carolin töötab Skype’s kuid enne seda töötas ta mitmel erineval töökohal. Tal oli juba keskkoolis teada, et läheb IT-ga tegelema. Ta ei saanud kohe esimese vooruga tasuta kohale IT Kolledžisse kuid, teise vooruga juba sai ning ta läks õppima Süsteemide administraatoriks. Mis mulle selle loengu juures meeldis oligi see, et ka ta oli lõpetanud kooli süsteemide administreerimise erialal, ehk siis see eriala, mida ma tulin õppima. Ta rääkis veel seda, kuidas ta käis kooli kõrvalt tööl ning seadis kooli prioriteediks. Ta oli enne teist kursust degusteerija, ehk siis käis tööl üldse mitte informaatikaga seotud alal. Miks mulle Carolini loeng meeldis oli sellepärast, et ka mina käin tööl ning sain sealt teada, kuidas käituda kui töötad ning et kui asi ikka väga hulluks kätte ära läheb, siis tuleb ikka töölt ära tulla.
Aktiivset osalemist loengutes premeeritakse.


Kuues loeng toimus 2. oktoober 2014 <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 "Testimine ja tarkvara kvaliteet " (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref>, Esinejaks oli Kristjan Karmo, kes rääkis üliõpilastele teemal „Testimine ja tarkvara kvaliteet“. Kristjan rääkis testija tähtsusest ning sellest, kuidas igat asja tuleb testida, sest muidu võib see tekitada väga suure kahju firmale. Testija on vahendaja, kes peab suhtlema analüütikuga, projektijuhiga, arendajaga, arhitektiga, adminiga ning äripoolega – väga tähtis osapool. Kuna ma eriti ei ole testijaga kursis, siis sain sealt loengust huvitavaid fakte teada, näiteks seda, et kui ei oleks testijaid, siis ei leitaks vigu, aga vead võivad mõnikord maksta väga palju rahaliselt. Selles loengus, kahjuks ei pööranud ma eriti palju tähelepanu, sest testija amet kui selline jättis mind suht koht külmaks.
===Loengutes antud soovitused===
Andrese loengust laekus kirjanduse loetelu, mida ta tungivalt soovitab:


Seitsmendas loengus esines Andres Septer, see toimus 9. oktoobril 2014 <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> ning tema rääkis Eesti Infotehnoloogia Kollediži tudengitele teemal „IT tööturust“. Selles loengus rääkis Andres sellest, kuidas makstakse IT alal palka ning milliseid töötajaid tööandjad pigem otsivad. Mulle meeldis selle loengu juures väga see, et ta suhtles kogu auditooriumiga ning küsis küsimusi ja kõik said oma arvamust avaldada ja nende avaldatud arvamuste peale ta vastas. Sain targemaks ka selle kohta, et suurettevõtetes tavaliselt ei pea eriti palju vaeva nägema töö suhtes vaid raha lihtsalt tiksub kätte. See loeng oli huvitav ning see aitas mul aru saada, kuidas asi IT valdkonnas tegelikult käib, et kuidas tööandjad võtavad tööle inimesi – tööd ei tasu otsida palga järgi, vaid tuleb valida selline töö, kus sulle meeldib töötada.
* Masters of DOOM kuidas kamp karvaseid "'äkkereid" eikusagilt tegid  valmis mängu, mis vallutas maailma ning muutis igaveseks meie arusaama aruvtimängudest ja arvutimängude ärist. Eriti soovitav neile, kes mõtlevad oma startupi peale.


Kaheksas ja viimane loeng toimus 16. oktoobril 2014 <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref> ning rääkimas käis Elar Lang teemal „Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus“ Selles loengus rääkis Elar meile, kuidas kooli tuleb võtta kui tööd ning „deadline’st“ tuleb kinni pidada. Veel rääkis kuidas tuleb aru saada, et kas sa käid koolis ainult tunnistuse pärast või sellepärast, et sulle meeldib su töö. Ta rääkis ka turvalisusest internetis ning seda, et kõik mida sa internetti üles laed – pildid, kirjatöö jms on kättesaadav igaühe jaoks, ehk siis parem vaadata, mida üles laed. Ta rääkis paroolidest ning andis nõu, millist parooli kindlasti mitte panna endale – näiteks 75% lahti kräkitud koodidest on näiteks isiku nimi ning mingi number. Näitas ka meile saiti, kus saab vaadata, kui kiirelt sinu parool lahti kräkitaks. See loeng oli mulle kõige meelepärasem, sest ikkagi selline teema nagu turvalisus ja privaatsus internetis on väga tähtis. Nüüd tean, kuidas teha endale selline parool mida ei ole nii lihtne lahti kräkkida.
* Halt and Catch Fire. Seriaal. Tehnoloogiliselt korrektne. 80-ndate PC revolutsioon ja kuidas see muutis igaveseks arvutustehnika äri. Hea sisevaade kuidas üks tehnoloogiafirma töötab.  


Kokkuvõtteks võin öelda, et kõik need loengud tulid mulle kindlasti kasuks ning see, mida ma erinevatelt inimestelt kuulsin laiendas kohe kindlasti minu silmaringi ning kõik vestlejad, kes meie koolis käisid, andsid endapoolselt nõu, kuidas hakkama saada tulevikus ning mida teha, et jõuda kaugele.Väga lahe oli ka see, et kõik vilistlased andsid mõista, et pole hullu, kui sa ei ole IT spetsialist, kuid siin koolis on seda võimalik õppida.
* Silicon Valley Piraadid Kuidas alustasid oma võidukäiku Microsoft ja Apple.


== Arvestus ==
Arvestuse töö jaotatud kahte ossa:<br>
Õpingukorraldus
* 2 küsimuse ja ülesande lahendamine kasutades [http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ õppekorralduse eeskirja]
Erialatutvustus
* kokkuvõtlik essee vormis arvamus, mis on kajastus toimunud loengutest – mis oli ühist, siduvat, kokkulangevat, erinevat. Oma arvamus on väga tervitatud.


Kokkuvõtlik essee on kirjalik analüüsiv ülevaade võrdselt kõigi käsitletud valdkondade kohta kogumahus 800-1000 sõna (alamõõduline töö ei saa reeglina arvestust, ülemine piir pole kriitiline). Soovitav on otsida ja kirjeldada erinevates esinemistes leiduvaid kokkulangevusi, sarnaseid käsitlusi või siis hoopis erinevusi. Kui palju aitas iga loeng kaasa aine eesmärgi saavutamisele? Täitmata ootused ja soovitused?


=Küsimus B=
=== Esitamine ===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?
Töö tuleb esitada wiki.itcollege.ee viki keskkonnas. Sisene oma EIK kasutajanime ja parooliga viki keskkonda ja kliki '''oma kasutajanimel''' ja vali '''Create'''
Avanenud lehel saad sisestada oma vastused õpingukorralduse küsimustele ja essee. Margus Ernits [[User:Mernits|kasutaja leheküljel]] on toodud näite vormistus, mida võite võtta oma vormistuse aluseks. Kui teil on kõik valmis, siis pange viki lehe koodi viide antud aine kategooriale "Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)". Vikilehe koodi tuleb panna tekst '''<nowiki>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]</nowiki>'''


1.'''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?'''
Väike juhend viki lehe koostamiseks http://en.wikipedia.org/wiki/Help:Wiki_markup


Kordusarvestuseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika) Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestusedoppekorraldus Eeskirja punkti 5.4.4. järgi]</ref>.
=== Tähtaeg ===
'''Tööde esitamise tähtaeg on 23.10.2014 kell 10:00.''' Selleks kellaks peavad essee ja vastused küsimustele valmis olema. Peale tähtaega esitatud töid ei hinnata. Peale töö esitamise tähtaega tehtud muudatusi ei arvestata.  
Kui on teada, et mõjuval põhjusel tähtajaks töö valmis ei saa, siis andke aine õppejõule Margus Ernitsale e-kirja teel sellest teada enne tähtaja saabumist.


2.'''Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad?'''
=== Hindamine ===


Eksamile/arvestusele registreerimine nõutav ÕIS- süsteemis. Sama kehtib ka kordusarvestuste ja -eksamite korral. Aga üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitavad avalduse õppeosakonda. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt kaks tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eeskirja punkti 5.2.8. järgi]</ref>
Töö vastuvõetust hindamiseks näeb ÕIS-s. Tulemust (arvestatud/mittearvestatud) näeb ÕIS-s hiljemalt kaks (2) nädalat pärast arvestustöö esitamise tähtaega. Osadel juhtudel - mingil põhjusel erilisem töö, annan individuaalset tagasisidet.


Suurepärased tööd mida võib eeskujuks võtta: [[User:Isuur]], [[User:Mtammepo]] ja [[User:Troja]].


3.'''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''
===Õpingukorralduse küsimused===


Korduseksamid ja -arvestused OF/tasulisel õppekohal õppijatele on tasulised<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldusÕppekorraldus Eeskirja punkti 5.2.7. järgi ]</ref>
Lisaks essee kirjutamisele tuleb arvestuse saamiseks ära lahendada 2 küsimust ja üks ülesanne. Üks lahendatavatest küsimustest on kas küsimus A või B. Tudengid kelle viimane koodinumber on paarisarv lahendavad küsimuse A, kelle viimane koodinumber on paarituarv lahendavad küsimuse B. Teine lahendatav küsimus on üks küsimus küsimustest üks kuni viis. Vastatava küsimuse numbrit vaadake allpool olevast tabelist ja see sõltub koodi viimasest numbrist.
.
Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Kui Sul on deklareeritud õppeaines täidetud eksamile/arvestusele pääsemise tingimused, saad teha põhieksami/põhiarvestuse ja vajadusel kuni 2 kordussooritust. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. Aine korduv deklareerimine tasuline<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eeskirja punkti 5.2.13. järgi ]</ref>. Õppeteenuste tasumäära kohaselt punkti 5 põhjal on kordussoorituse tasu REV ja OF tudengil 20 €.


=Küsimus number 2=
{|border="1"
! Koodi viimane number
! Küsimus
|-
| 0 || 1
|-
| 1 || 1
|-
| 2 || 2
|-
| 3 || 2
|-
| 4 || 3
|-
| 5 || 3
|-
| 6 || 4
|-
| 7 || 4
|-
| 8 || 5
|-
| 9 || 5
|}


Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?


'''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva?'''
;Küsimus A
: Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?
;Küsimus B
: Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?


1. Kordussooritused tuleb teha enne ülejärgmise semestri punase joone päeva ära. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppekohad Eeskirja punkti 5.4.4 järgi]</ref>


2. Akadeemilise puhkuse taotlus tuleb teha enne punase joone päeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine  Eeskirja punkti 6.1.3 järgi]</ref>
;Küsimus 1
: Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?


3. Iga õpilane peab igaks semestriks individuaalse õppekava kinnitama ÕISis <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppurkohust Eeskirja punkti 3.2.1 järgi]</ref>
;Küsimus 2
: Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?


4.  Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Eeskirja punkti 7.1 järgi]</ref>
;Küsimus 3
: Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?


'''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?'''
;Küsimus 4
: Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?


Kui tudeng sai eksamil positiivse hinde, kuid ei jäänud oma tulemusega rahule ja soovib seda parandada, siis avaneb tal selleks võimalus ühel korduseksamil kahe semestri jooksul. Hinne mis saadakse korduseksamil läheb kirja, isegi siis kui korduseksami hinne on halvem kui esialgne. Kui korduseksami puhul ei tule tulemust, siis jääb alles esialgne eksamil saadud hinne. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Eeskirja punkti 5.3.11 järgi]</ref>
;Küsimus 5
: Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?


=Ülesanne=


Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
;Ülesanne
: Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number. 


X = 27 EAP-d
{|border="1"
Y = 22 EAP-d
! Koodi number
! Ainepunkte
|-
| 0 || 19
|-
| 1 || 20
|-
| 2 || 21
|-
| 3 || 22
|-
| 4 || 23
|-
| 5 || 24
|-
| 6 || 25
|-
| 7 || 26
|-
| 8 || 27
|-
| 9 || 28
|}


54 -(27+22) = 5
== Ajalugu ==
Puudu jääb 5 EAP-d
Aine viki lehed [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_2013 2013.], [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_2012 2012.] ja[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_2011 2011.] aastal.
Ja tasuda jääb siis  [5(EAP-d) * 50(€) = 250 (€)] 250 Eurot. <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/ EAP-de tasumine]</ref>


=Viited=
Varasematel aastatel luges ainet Kalle Tammemäe ja materjalid on kättesaadavad [http://enos.itcollege.ee/~kalle/eriala/ tema kodulehelt].
<references />

Latest revision as of 13:39, 21 August 2015


Aine I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus IT süsteemide administreerimine (ISa) ja IT süsteemide arendus (ISd) õppekavadele kategoorialehega 2014 õppeaasta sügissemestril.

Selleks, et teie leht siia ilmuks peab teil viki lehe koodis olema viide antud kategooriale. Vikilehe koodi tuleb panna tekst [[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]

Muid vormistamise soovitusi vaadake Margus Ernits kasutaja leheküljel lehe koodist.

Aine info

Tegemist on aine I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus IT süsteemide administreerimine (ISa) ja IT süsteemide arendus (ISd) õppekavadele kodulehega.

Ainet läbiviivaks õppejõuks on Margus Ernits.

Siia lehele tuleb kogu ainega seotud info.

Loengud

Loengud toimuvad neljapäeva hommikul kell 8.15 - 9.45 auditooriumis 314.

Teema Esineja(d) Aeg Materjal
1   Õppekorraldus ja sisekord     Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi     27. august   Loengu salvestus
2   Õppimine ja motivatsioon     Margus Ernits     4. september     loengusalvestus Slaidid
3   Robootika ja häkkimine     Margus Ernits     11. september     loengusalvestus
4   Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast     Janika Liiv     18. september     loengusalvestus
5   IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele     Carolyn Fischer     25. september     loengusalvestus
6   Testimine ja tarkvara kvaliteet   Kristjan Karmo     2. oktoober     loengusalvestus ja lõpus lubatud video
7   IT tööturust   Andres Septer   9. oktoober     loengusalvestus


8   Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus   Elar Lang   16. oktoober     loengusalvestus

Aktiivset osalemist loengutes premeeritakse.

Loengutes antud soovitused

Andrese loengust laekus kirjanduse loetelu, mida ta tungivalt soovitab:

  • Masters of DOOM kuidas kamp karvaseid "'äkkereid" eikusagilt tegid valmis mängu, mis vallutas maailma ning muutis igaveseks meie arusaama aruvtimängudest ja arvutimängude ärist. Eriti soovitav neile, kes mõtlevad oma startupi peale.
  • Halt and Catch Fire. Seriaal. Tehnoloogiliselt korrektne. 80-ndate PC revolutsioon ja kuidas see muutis igaveseks arvutustehnika äri. Hea sisevaade kuidas üks tehnoloogiafirma töötab.
  • Silicon Valley Piraadid Kuidas alustasid oma võidukäiku Microsoft ja Apple.

Arvestus

Arvestuse töö jaotatud kahte ossa:
Õpingukorraldus

Erialatutvustus

  • kokkuvõtlik essee vormis arvamus, mis on kajastus toimunud loengutest – mis oli ühist, siduvat, kokkulangevat, erinevat. Oma arvamus on väga tervitatud.

Kokkuvõtlik essee on kirjalik analüüsiv ülevaade võrdselt kõigi käsitletud valdkondade kohta kogumahus 800-1000 sõna (alamõõduline töö ei saa reeglina arvestust, ülemine piir pole kriitiline). Soovitav on otsida ja kirjeldada erinevates esinemistes leiduvaid kokkulangevusi, sarnaseid käsitlusi või siis hoopis erinevusi. Kui palju aitas iga loeng kaasa aine eesmärgi saavutamisele? Täitmata ootused ja soovitused?

Esitamine

Töö tuleb esitada wiki.itcollege.ee viki keskkonnas. Sisene oma EIK kasutajanime ja parooliga viki keskkonda ja kliki oma kasutajanimel ja vali Create Avanenud lehel saad sisestada oma vastused õpingukorralduse küsimustele ja essee. Margus Ernits kasutaja leheküljel on toodud näite vormistus, mida võite võtta oma vormistuse aluseks. Kui teil on kõik valmis, siis pange viki lehe koodi viide antud aine kategooriale "Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)". Vikilehe koodi tuleb panna tekst [[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]

Väike juhend viki lehe koostamiseks http://en.wikipedia.org/wiki/Help:Wiki_markup

Tähtaeg

Tööde esitamise tähtaeg on 23.10.2014 kell 10:00. Selleks kellaks peavad essee ja vastused küsimustele valmis olema. Peale tähtaega esitatud töid ei hinnata. Peale töö esitamise tähtaega tehtud muudatusi ei arvestata. Kui on teada, et mõjuval põhjusel tähtajaks töö valmis ei saa, siis andke aine õppejõule Margus Ernitsale e-kirja teel sellest teada enne tähtaja saabumist.

Hindamine

Töö vastuvõetust hindamiseks näeb ÕIS-s. Tulemust (arvestatud/mittearvestatud) näeb ÕIS-s hiljemalt kaks (2) nädalat pärast arvestustöö esitamise tähtaega. Osadel juhtudel - mingil põhjusel erilisem töö, annan individuaalset tagasisidet.

Suurepärased tööd mida võib eeskujuks võtta: User:Isuur, User:Mtammepo ja User:Troja.

Õpingukorralduse küsimused

Lisaks essee kirjutamisele tuleb arvestuse saamiseks ära lahendada 2 küsimust ja üks ülesanne. Üks lahendatavatest küsimustest on kas küsimus A või B. Tudengid kelle viimane koodinumber on paarisarv lahendavad küsimuse A, kelle viimane koodinumber on paarituarv lahendavad küsimuse B. Teine lahendatav küsimus on üks küsimus küsimustest üks kuni viis. Vastatava küsimuse numbrit vaadake allpool olevast tabelist ja see sõltub koodi viimasest numbrist.

Koodi viimane number Küsimus
0 1
1 1
2 2
3 2
4 3
5 3
6 4
7 4
8 5
9 5


Küsimus A
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?


Küsimus 1
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?
Küsimus 2
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?
Küsimus 3
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
Küsimus 4
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?
Küsimus 5
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?


Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.
Koodi number Ainepunkte
0 19
1 20
2 21
3 22
4 23
5 24
6 25
7 26
8 27
9 28

Ajalugu

Aine viki lehed 2013., 2012. ja2011. aastal.

Varasematel aastatel luges ainet Kalle Tammemäe ja materjalid on kättesaadavad tema kodulehelt.

Retrieved from "https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_2014&oldid=90360"