Ubuntu Serveri Install OS admin laborite tegemiseks: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
← Older edit
Aissaiki (talk | contribs)
410 edits
Lliba (talk | contribs)
89 edits
No edit summary
 
(47 intermediate revisions by 2 users not shown)
Line 1: Line 1:
== Sissejuhatus ==
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]
<!--== Sissejuhatus ==-->
Referaat on mõeldud [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Category:Operatsioonis%C3%BCsteemide_administreerimine_ja_sidumine Operatsioonisüsteemide administreerimise ja sidumise aine] laborite tegemiseks virtuaalses keskkonnas, kasutades selleks virtuaalmasinate käitamiseks mõeldud tarkvara [[VirtualBox]]. Siin näites paigaldatakse Ubuntu Server MS Windowsi keskkonnas asuvasse VirtualBox'i.
 
Linuxi keskkonnas paigaldus on kirjeldatud siin: [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/praktikumid/OSadmin-ubuntu-server-install.pdf PDF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/praktikumid/OSadmin-ubuntu-server-install.odp ODP] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/gfx/ubuntu-server-install-in-virtualbox/ PNG]
 
Ubuntu on [https://en.wikipedia.org/wiki/Debian Debianil] baseeruv operatsioonisüsteem, mis on oma lihtsuselt ning seadistuselt igati sobilik alustavale Linuxi adminnile kasutada. Ubuntus on võimalik toimetada nii graafilise liidese kaudu kui ka käsureal. Käesolev juhend on mõeldud Operatsioonisüsteemide administreerimise ja sidumise aine keskkonna üles seamiseks ja kuna nimetatud aine üks eesmärk on tudengitele õpetada Linuxi põhitõdesid, kasutades selleks käsurida, siis antud hetkel serverisse graafilist liidest ei paigaldata. Graafilise liidesega klientmasina paigaldamisest tuleb juttu hilisemates ainetes.
 
Selle juhendiga saab paigaldada '''Ubuntu Server versiooni''', kasutades selleks virtualiseerimistarkvara '''[[VirtualBox]]'''.
 
== Ubuntu serveri ISO alla laadimine ==
 
Esmalt seadista oma veebilehitseja allalaadimiste korral küsima iga kord salvestuse asukohta:
 
<pre>Edit > Preferences > General ja vali "Always ask me where to save files" ja vajuta "close"</pre>
 
Asudes EIK'is saab ISO-faili kopeerida ka [http://enos.itcollege.ee/~edmund/ISO/ISO-faili-asukoht.txt sisevõrgus asuvalt kettalt].
 
Seejärel mine Ubuntu lehele ja lae sealt alla Ubuntu Serveri ISO-fail:
 
[http://www.ubuntu.com/download/server http://www.ubuntu.com/download/server]


Referaat on mõeldud OS admin laborite tegemiseks virtuaalses keskkonnas, kasutades virtuaalset tarkvara Virtualbox.
Vaikimisi laaditakse alla 64-bit versioon. Teised võimalused allalaadimiseks [http://www.ubuntu.com/download/alternative-downloads leiab siit]


Ubuntu on oma olemuselt, lihtne ja kergesti seadistatav operatsiooni süsteem, mis ei nõua väga head arvutit ja mis on võimeline tegema väga palju erinevaid toiminguid. Nagu ka windowsi operatsiooni süsteemis on seal olemas kõik võimlikud programmide toed. Põhilised asjad on seal tehtavad nn. '''CLI''' ehk konsooli aknas, mis on omaette väga hea, kuna nõuab vähem ressurssi. On olemas ka erinevad graafilised liidesed, mis on kergesti installitavad nagu ka kõik teised programmid, kuid installides graafilist liidest, tuelb arvestada arvuti jõudlusega. Veel Üks põhilisemiad eeliseid on tal kindlasti Windows operatsiooni süstemmide ees see, et ta on tasuta ja avatud lähtekoodiga.
'''NB! Edasine on väga oluline, et ei peaks sama tööd korduvalt tegema!'''


Selles juhendis hakkame me installeerima '''Ubuntu server 10.10''', virtualiseerimis tarkvaraga '''VirtualBox''' versioon '''4.0.4''' release '''70112''' .
Pärast "Download" nupu vajutust palutakse valida koht, kuhu fail salvestada. Siinkohal pööra kindlasti tähelepanu, et paigutaksid selle Linuxis '''/shared/linux/user/ISO/''' kataloogi - asendada ''user'' enda kasutajanimega (vajadusel tekita eelnevalt).  


'''Versioonide ajalugu:'''
Selgitus: See on oluline, kuna kodukataloogis on vähe ruumi. Seetõttu vali ka allalaadimisel sama asukoht.
2.1 Ubuntu 4.10
2.2 Ubuntu 5.04
2.3 Ubuntu 5.10
2.4 Ubuntu 6.06
2.5 Ubuntu 6.10
2.6 Ubuntu 7.04
2.7 Ubuntu 7.10
2.8 Ubuntu 8.04
2.9 Ubuntu 8.10
2.10 Ubuntu 9.04
2.11 Ubuntu 9.10
2.12 Ubuntu 10.04
2.13 Ubuntu 10.10
2.14 Ubuntu 11.04
2.16 Ubuntu 12.04


== VirtuaalBoxi paigaldamine ja seadistamine ==
Alternatiivina on võimalik vajalik ISO-fail kopeerida ka [http://enos.itcollege.ee/~edmund/ISO/ISO-faili-asukoht.txt selleks ettevalmistatud asukohast EIK'i sisevõrgus].


== VirtualBoxi ettevalmistus ==


Kõigepealt on vaja oma arvutisse paigaldada virtualiseerimis tarvara VirtualBox, selleks tuleb minna kodulehele http://www.virtualbox.org/wiki/Downloads ja valida vastavalt oma operatsioonisüsteemile, kas siis Windowsi versioon või minigi muu ja paigaldada see oma arvutisse.
Reeglina on VirtualBox masinasse juba installeeritud ja piisab, kui vajutada klaviatuuril Windowsi nuppu ning avanenud otsinguaknas trükkida "vir.." ja juba pakutakse "Oracle VM VirtualBox" nimelist programmi.  
Edasi tuleb alla tõmmata Ubuntu kodulehet Ubuntu serveri Image, seda saab teha kodulehelt http://www.ubuntu.com/business/get-ubuntu/download, kindlasti tuleb jälgida seda, kas arvutis on kasutusel '''32-bit''' operatsiooni süsteem või '''64-bit''', vastavalt selle valida õige versioon ja alla laadida.


Kui '''Virtualbox''' on arvutisse paigaldatud, tuleb hakkata seda seadistama.
Samal ajal, kui Ubuntu image-t alla laetakse, käivita '''Virtualbox''', kus avaneb järgmine aken:


[[File:virtualbox.jpg]]
[[File:virtualbox.jpg]]


ja vali:
<pre>New</pre>


Kõigepealt tuleb käivitada '''Virtualbox''' ja valida:
Avanenud aknas vajutame next ja paneme oma VirtuaalMasinale äratuntava nime.


<pre>New</pre>
Samas aknas valime:


Avanenud aknast vajutame next ja paneme oma VirtuaalMasinale nime edasi valime:
<pre>Operating System - Linux
Version - Ubuntu (64-bit)</pre>


<pre>Operating System - Linux ja Version Ubuntu</pre>
Enne mälu valikut peab kindlasti arvestama sellega, kui palju mälu tegelikult arvutis on ja kui palju on võimalik seda virtuaalsele masinale välja jagada.


Enne valikut peab kindlasti arvestama, sellega palju mälu arvutis reaalselt on ja palju on võimalik välja jagada virtuaalsele masinale.
Sisestame '''Base Memory Size''' alt, kui palju mälu me oma virtuaalmasinale anname. Vaikimisi pakutakse 1024 MB ent võime valida ka '''512MB''' , millest täiesti piisab aines toimingute teostamiseks. Hiljem saab alati muutmälu mahtu muuta seadete alt.


Edasi valime '''Base Memory''' alt kui palju mälu me oma virtuaalmasinale anname, vaikimis on '''512MB''' millest ka täiesti piisab võb ka valida '''1024MB'''.
Seejärel küsitakase meie käest, kas soovime luua uue virtuaalse kõvaketta, valime:


Nüüd küsitakase meie käest kas soovime luua uue virtuaalse kõvketta, valime:
<pre>Create new hard disk (8.00 GB)</pre>


<pre>Boot hard disk ja Create new hard disk</pre>
Järgmisena tuleb valida virtuaalketta faili tüüp. Jätame selle esialgse ehk '''VDI'''.


Uues aknas valime:
Uues aknas valime:


<pre>Storage Type-Dynamically expanding storage</pre>
<pre>Storage Details - Dynamically allocated</pre>
 
On võimalik valida ka kindla suurusega kõvaketas, kuid dünaamiliselt suurenev on parem, kuna kui määrata kindel suurus, siis võib tulevikus mahupiiranguid tekkida.
 
Järgmisena palutakse sisestada loodava virtuaalketta asukoht. Siinkohal on jällegi oluline, et valiksid selleks Locationi alt '''/Virtual Machine''' kataloogi (pisike ikoonike paremal aitab lihtsamini otsida).
Tulemus võiks näha välja midagi sellist:
 
<pre>/Virtual Machines/endanimeline-kataloog/virtuaalmasina-nimi.vdi</pre>  


On võimalik valida ka kindla suurusega kõvaketas, kuid dünaamiliselt suurenev on parem, kuna kui määrata kindel suurs, võib tekkida tuelvikus mahu piirang.
Nüüd vajutame '''Create''' ja '''veelkord Create'''.


Nüüd vajutame '''next''' ja '''finish'''.
== ISO-faili haakimine virtuaalmasinale ==


Kui virtuaalmasin on loodud teeme selle aktiivseks ja valime:
Kui virtuaalmasin on loodud, teeme sellel hiire paremklõpsu ja valime:


<pre>Settings</pre>
<pre>Settings</pre>


Avaneb uus aken, kust tuleb valida:
Avaneb uus aken, kus vali:


<pre>Storage</pre>
<pre>Storage</pre>


Edasi tuleb näidata virtulaboxile, mis '''Image''' faili käivitamisel külge võtta ehk. näitame ette Ubunut serveri Image asukoha, selleks valime '''Ide Controlleri''' alt :
Edasi tuleb näidata VirtualBoxile, milline '''Image''' fail käivitamisel külge võtta ehk näitame ette Ubuntu Serveri Image asukoha. Selleks valime '''Controller: IDE''' alt :
 
<pre>Empty > Attributes </pre> selle alt cd-tooriku kujuliselt ikoonilt '''Choose Virtual Optical Disk File...'''


<pre>Add attachment</pre>
<pre>Leia ülesse eelnevalt salvestatud *.iso fail. </pre>


Kui fail on külge võetud vajutame Ok nuppu ja valime menüüst:
Kui kõik läks hästi, siis peaks IDE Controlleri alla tekkima "empty" asemel ubuntu iso failinimi. Kui on nii, siis vajuta OK.


Oma tekkitatud Ubuntu serveri virtuaalmasina ja vajutame nuppu:
Liigu edasi oma virtuaalmasina peale ning vajuta


<pre>Start</pre>
<pre>Start</pre>


== Ubuntu Serveri installeerimine ==
== Ubuntu Serveri paigaldamine ==


Kõigepealt, kui virtuaalmasin käivitub, küsitakse meie käest installeeritava süsteemi keelt, meie valime:
Kõigepealt, kui virtuaalmasin käivitub, küsitakse installeeritava süsteemi keelt, vali:


<pre>English</pre>
<pre>English</pre>


Võib ka mingi muu keele valida näiteks '''Eesti'''. Edasi valime:
Vastavalt soovile võib ka mingi muu keele valida. Näiteks '''Eesti'''. Edasi vali:


<pre>Install Ubuntu Server</pre>
<pre>Install Ubuntu Server</pre>


Järgmisena küsitakse Installimise ajal kasutatavat keelt valime jälle:
Järgmisena küsitakse installimise ajal kasutatavat keelt ja vali jälle:


<pre>English</pre>
<pre>English</pre>


Nüüd küsitakse Regiooni kus me asume valime:
Seejärel küsitakse asukohta, vali:


<pre>Other, Europe ja Estonia</pre>
<pre>Other</pre>


Järgmisena küsitakse meie käest arvuti klaviatuuri paigutust, kas automaatselt või käsitsi valime:
Järgmisena küsitakse regiooni või kontinenti, vali


<pre>NO, Estonian ja Eliminate dead keys </pre>
<pre>Europe</pre>  


Edasi on vaja panna paika meie ubuntu serverile nimi, millega on ta võrgus kättesaadav valime vaikimisi nime:
ja järgmises:


<pre>Ubuntu</pre>
<pre>Estonia</pre>


Nüüd pakkutakse meile meie kella tsooni asukohta vaikimis on pakkutud '''Europe/Tallinn''' valime:
Edasi palutakse täpsustada locale seadistused, vali:


<pre>Yes</pre>
<pre>vaikimisi väärtus, nt United states - en_US.UTF-8</pre>


Nüüd küsitakse kas meie käest kõvaketta partitsiooni, valime:
Edasi küsitakse kas soovime testida arvuti klaviatuuri, vajuta:


<pre>Guided-use entire disk</pre>
<pre>NO</pre>


Edasi pakkutakse valida meie eelnevalt loodu virtuaalne kõvaketas valime selle, siis küsitakse meie käest, kas teeme valitud partitsiooni aktiivseks valime:
Seejärel valime klaviatuuri paigutuse:


<pre>Yes</pre>
<pre> Estonia ja seejärel Estonia - Eliminate dead keys </pre>


Järgmisena palutakse meil luua uus kasutaja, valime mingi kasutaja nime näiteks:
Edasi on vaja paika panna meie Ubuntu serveri serverinimi (hostname), millega oleks see võrgus kättesaadav. Vali sinna parema arusaamise eesmärgil oma nimi+server:


<pre>student</pre>
<pre>mati-server</pre>


Paneme ka paika mingi parooli ja vajutame '''Continue'''
Seejärel küsitakse täpsustavalt üle, kas asud ikka Euroopas ja oled kindel, et see valik Sulle sobib. Vaikimisi on pakutud '''Europe/Tallinn''' vali:


Nüüd palutakse meil luua uuele kasutajale oma kodu kataloog jätame selle vaikimis ja valime:
<pre>Yes</pre>


<pre>No</pre>
Nüüd küsitakse kõvaketta partitsiooni, valime:


Edasi küsitakse meie käest proxy serveri aadressi interneti jaoks jätame selle lahtri tühjaks ja vajutame '''Continue'''
<pre>Guided - use entire disk</pre>


Nüüd küsitakse, kas isntallida serveri uuendused automaatselt, valime:
Järgmisel aknal on võimalik valida, millist ketast partitsioneerida, valime vaikimisi valiku:


<pre>No automatic updates</pre>
<pre>enter</pre>


Kui install on lõpule viidud küsitakse veel meie käest, milliseid teenuseid hakatakse serveri peal kasutama ja kas on vajalik neid praegu kohe installeerid, jätame selle muutmata ja vajutame continue. Server teeb veel viimased ettevalmistused käivitamiseks.
Edasi hoiatatakse, et muudatused, mida nüüd teed, kirjutatakse permanentselt kettale, kas soovid seda teha? Vajuta:


Enne restarti tuleb kindlasti võtta virtuaalmasina menüüst:
<pre>Yes (vaikimisi on No)</pre>


<pre>Devices-CD/DVD devices-IDE Primary master-Remove disk from virtual drive</pre>
Järgmiseks palutakse meil luua uus kasutaja. Valime standard kasutajanime, näiteks:


Ja nüüd vjautada restart.
<pre>student</pre>


Ubuntu server käivutub terminali aknas.
Paneme ka parooliks student ja vajutame '''Continue'''


Vajuta '''Yes''', kui küsitakse, kas soovid kasutada nõrka parooli?


Seejärel küsitakse, kas soovime kodukataloogi ära krüpteerida - valime:


== Graafilise liidese installimine Ubuntu serverisse ==
<pre>No</pre>


Selleks, et installida graafiline liides tuleb kõigepealt serverisse sisse logida käsuga
Edasi küsitakse HTTP proxy serveri aadressi. See lahter jääb tühjaks ja vajuta '''Continue'''


<pre>sudo -i</pre>
Järgmisena küsitakse, kas installida serveri uuendused automaatselt, vali:


Insallimiseks on vajalik ainult üks käsk:
<pre>Update security updates automatically</pre>


<pre>apt-get install ubuntu-desktop</pre>
Vahepeal küsitakse veel, milliseid teenuseid soovid veel lisaks installeerida. Tühikuga tähista ära


Valime yes, pärast installi on vajalik veel teha üks taaskäivitamine ja server käivitub graafilises liideses.
<pre>OpenSSH server</pre> ja vajuta next.


Toimuvad veel mõningad seadistused ja viimasena küsitakse üle, kuhu tuleb GRUB Boot loader installerida. Vajuta:


== Ubunut serveri Master Boot Recordi varundamine välisele infokandjale ==
<pre>Yes</pre>
 
Kui on tekkinud vajadus süsteemi varundada on Ubunutus sisseehitatud üks teenus nimega '''dd''' .
 
Serveri varundamiseks, tuleb sisestada käsk:
 
<pre>dd if=/dev/sda of=/mnt/sdb1/backup.img</pre>
 
Kus '''sda''' on Ubuntu serveri kõvaketta partitsioon ja '''sdb1''' on välise infokandaja partitsioon ja '''backup.img''' on varundamis faili nimi.
 
== Ubuntu serveri taastamine väliselt infokandjalt ==


Selleks et taastada tagasi MBR, tuleb sisestada käsk:
Ja lõpuks teavitatakse, et Ubuntu on edukalt installeeritud ja soovitav on installimeedia eemaldada (vaikimisi tehakse see automaatselt, kuid võid kindluse mõttes storage-i seadete alt üle kontrollida).


<pre> dd if=/mnt/sdb1/backup.img of=/dev/sda</pre>
Vajuta '''Continue''' ning server läheb restardile.  


== Ubuntu serveri taastamise alternatiiv ==
Järgmiseks kuvatakse terminali aknas sisselogimise prompt!


Kui mingil põhjusel, ei taha teie süsteem enam käima minna ja ütleb, et ei leia booti üles. On võimalik see taastada ka '''CD''' pealt.
== Edasised tegevused ==


Selleks, tuleb uuesti külge võtta ubuntu serveri installika '''Image'''. Kui Virtuaalmasin uuesti käivitada, läheb see installi keskkonnas käima ja lubab valida menüüst '''Recover a broken system'''. Pärast seda, tuleb valida uuesti menüüst reinstall Reinstall GRUB. Ja ongi süsteem taastatud.
Eduka serverisse sisselogimisel järel tuleb seadistada lisavõrgukaart olemasoleva kõrvale. Selleks jälgi juhendit [[Ubuntu server võrgu seadistamine]] Ethernet peatüki alt.


== Kasutatud Kirjandus ==
== Kasutatud Kirjandus ==
Line 190: Line 201:
http://www.cyberciti.biz/faq/howto-boot-ubuntu-linux-rescue-mode/
http://www.cyberciti.biz/faq/howto-boot-ubuntu-linux-rescue-mode/


== Autor ==
== Autorid ==


Aleksei Issaikin AK21
Aleksei Issaikin AK21


 
Hilisemad uuendused:
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]
* Katrin Loodus (september 2011, 2013)
* Edmund Laugasson (september 2016)

Latest revision as of 13:27, 18 October 2016

Referaat on mõeldud Operatsioonisüsteemide administreerimise ja sidumise aine laborite tegemiseks virtuaalses keskkonnas, kasutades selleks virtuaalmasinate käitamiseks mõeldud tarkvara VirtualBox. Siin näites paigaldatakse Ubuntu Server MS Windowsi keskkonnas asuvasse VirtualBox'i.

Linuxi keskkonnas paigaldus on kirjeldatud siin: PDF | ODP | PNG

Ubuntu on Debianil baseeruv operatsioonisüsteem, mis on oma lihtsuselt ning seadistuselt igati sobilik alustavale Linuxi adminnile kasutada. Ubuntus on võimalik toimetada nii graafilise liidese kaudu kui ka käsureal. Käesolev juhend on mõeldud Operatsioonisüsteemide administreerimise ja sidumise aine keskkonna üles seamiseks ja kuna nimetatud aine üks eesmärk on tudengitele õpetada Linuxi põhitõdesid, kasutades selleks käsurida, siis antud hetkel serverisse graafilist liidest ei paigaldata. Graafilise liidesega klientmasina paigaldamisest tuleb juttu hilisemates ainetes.

Selle juhendiga saab paigaldada Ubuntu Server versiooni, kasutades selleks virtualiseerimistarkvara VirtualBox.

Ubuntu serveri ISO alla laadimine

Esmalt seadista oma veebilehitseja allalaadimiste korral küsima iga kord salvestuse asukohta: 

Edit > Preferences > General ja vali "Always ask me where to save files" ja vajuta "close"

Asudes EIK'is saab ISO-faili kopeerida ka sisevõrgus asuvalt kettalt.

Seejärel mine Ubuntu lehele ja lae sealt alla Ubuntu Serveri ISO-fail:

http://www.ubuntu.com/download/server

Vaikimisi laaditakse alla 64-bit versioon. Teised võimalused allalaadimiseks leiab siit

NB! Edasine on väga oluline, et ei peaks sama tööd korduvalt tegema!

Pärast "Download" nupu vajutust palutakse valida koht, kuhu fail salvestada. Siinkohal pööra kindlasti tähelepanu, et paigutaksid selle Linuxis /shared/linux/user/ISO/ kataloogi - asendada user enda kasutajanimega (vajadusel tekita eelnevalt).

Selgitus: See on oluline, kuna kodukataloogis on vähe ruumi. Seetõttu vali ka allalaadimisel sama asukoht.

Alternatiivina on võimalik vajalik ISO-fail kopeerida ka selleks ettevalmistatud asukohast EIK'i sisevõrgus.

VirtualBoxi ettevalmistus

Reeglina on VirtualBox masinasse juba installeeritud ja piisab, kui vajutada klaviatuuril Windowsi nuppu ning avanenud otsinguaknas trükkida "vir.." ja juba pakutakse "Oracle VM VirtualBox" nimelist programmi.

Samal ajal, kui Ubuntu image-t alla laetakse, käivita Virtualbox, kus avaneb järgmine aken:

ja vali: 

New

Avanenud aknas vajutame next ja paneme oma VirtuaalMasinale äratuntava nime.

Samas aknas valime: 

Operating System - Linux
 Version - Ubuntu (64-bit)

Enne mälu valikut peab kindlasti arvestama sellega, kui palju mälu tegelikult arvutis on ja kui palju on võimalik seda virtuaalsele masinale välja jagada.

Sisestame Base Memory Size alt, kui palju mälu me oma virtuaalmasinale anname. Vaikimisi pakutakse 1024 MB ent võime valida ka 512MB , millest täiesti piisab aines toimingute teostamiseks. Hiljem saab alati muutmälu mahtu muuta seadete alt.

Seejärel küsitakase meie käest, kas soovime luua uue virtuaalse kõvaketta, valime: 

Create new hard disk (8.00 GB)

Järgmisena tuleb valida virtuaalketta faili tüüp. Jätame selle esialgse ehk VDI.

Uues aknas valime: 

Storage Details - Dynamically allocated

On võimalik valida ka kindla suurusega kõvaketas, kuid dünaamiliselt suurenev on parem, kuna kui määrata kindel suurus, siis võib tulevikus mahupiiranguid tekkida.

Järgmisena palutakse sisestada loodava virtuaalketta asukoht. Siinkohal on jällegi oluline, et valiksid selleks Locationi alt /Virtual Machine kataloogi (pisike ikoonike paremal aitab lihtsamini otsida). Tulemus võiks näha välja midagi sellist: 

/Virtual Machines/endanimeline-kataloog/virtuaalmasina-nimi.vdi

Nüüd vajutame Create ja veelkord Create.

ISO-faili haakimine virtuaalmasinale

Kui virtuaalmasin on loodud, teeme sellel hiire paremklõpsu ja valime: 

Settings

Avaneb uus aken, kus vali: 

Storage

Edasi tuleb näidata VirtualBoxile, milline Image fail käivitamisel külge võtta ehk näitame ette Ubuntu Serveri Image asukoha. Selleks valime Controller: IDE alt : 

Empty > Attributes

selle alt cd-tooriku kujuliselt ikoonilt Choose Virtual Optical Disk File... 

Leia ülesse eelnevalt salvestatud *.iso fail.

Kui kõik läks hästi, siis peaks IDE Controlleri alla tekkima "empty" asemel ubuntu iso failinimi. Kui on nii, siis vajuta OK.

Liigu edasi oma virtuaalmasina peale ning vajuta 

Start

Ubuntu Serveri paigaldamine

Kõigepealt, kui virtuaalmasin käivitub, küsitakse installeeritava süsteemi keelt, vali: 

English

Vastavalt soovile võib ka mingi muu keele valida. Näiteks Eesti. Edasi vali: 

Install Ubuntu Server

Järgmisena küsitakse installimise ajal kasutatavat keelt ja vali jälle: 

English

Seejärel küsitakse asukohta, vali: 

Other

Järgmisena küsitakse regiooni või kontinenti, vali 

Europe

ja järgmises: 

Estonia

Edasi palutakse täpsustada locale seadistused, vali: 

vaikimisi väärtus, nt United states - en_US.UTF-8

Edasi küsitakse kas soovime testida arvuti klaviatuuri, vajuta: 

NO

Seejärel valime klaviatuuri paigutuse: 

 Estonia ja seejärel Estonia - Eliminate dead keys

Edasi on vaja paika panna meie Ubuntu serveri serverinimi (hostname), millega oleks see võrgus kättesaadav. Vali sinna parema arusaamise eesmärgil oma nimi+server: 

mati-server

Seejärel küsitakse täpsustavalt üle, kas asud ikka Euroopas ja oled kindel, et see valik Sulle sobib. Vaikimisi on pakutud Europe/Tallinn vali: 

Yes

Nüüd küsitakse kõvaketta partitsiooni, valime: 

Guided - use entire disk

Järgmisel aknal on võimalik valida, millist ketast partitsioneerida, valime vaikimisi valiku: 

enter

Edasi hoiatatakse, et muudatused, mida nüüd teed, kirjutatakse permanentselt kettale, kas soovid seda teha? Vajuta: 

Yes (vaikimisi on No)

Järgmiseks palutakse meil luua uus kasutaja. Valime standard kasutajanime, näiteks: 

student

Paneme ka parooliks student ja vajutame Continue

Vajuta Yes, kui küsitakse, kas soovid kasutada nõrka parooli?

Seejärel küsitakse, kas soovime kodukataloogi ära krüpteerida - valime: 

No

Edasi küsitakse HTTP proxy serveri aadressi. See lahter jääb tühjaks ja vajuta Continue

Järgmisena küsitakse, kas installida serveri uuendused automaatselt, vali: 

Update security updates automatically

Vahepeal küsitakse veel, milliseid teenuseid soovid veel lisaks installeerida. Tühikuga tähista ära 

OpenSSH server

ja vajuta next.

Toimuvad veel mõningad seadistused ja viimasena küsitakse üle, kuhu tuleb GRUB Boot loader installerida. Vajuta: 

Yes

Ja lõpuks teavitatakse, et Ubuntu on edukalt installeeritud ja soovitav on installimeedia eemaldada (vaikimisi tehakse see automaatselt, kuid võid kindluse mõttes storage-i seadete alt üle kontrollida).

Vajuta Continue ning server läheb restardile.

Järgmiseks kuvatakse terminali aknas sisselogimise prompt!

Edasised tegevused

Eduka serverisse sisselogimisel järel tuleb seadistada lisavõrgukaart olemasoleva kõrvale. Selleks jälgi juhendit Ubuntu server võrgu seadistamine Ethernet peatüki alt.

Kasutatud Kirjandus

http://www.ubuntugeek.com/install-gui-in-ubuntu-server.html

http://www.freesoftwaremagazine.com/articles/using_virtualbox_to_run_ubuntu

https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ubuntu_ja_Fedora_t%C3%B6%C3%B6lauaversioonide_v%C3%B5rdlus

http://wiki.linuxquestions.org/wiki/Dd

http://www.cyberciti.biz/faq/howto-boot-ubuntu-linux-rescue-mode/

Autorid

Aleksei Issaikin AK21

Hilisemad uuendused:

  • Katrin Loodus (september 2011, 2013)
  • Edmund Laugasson (september 2016)
Retrieved from "https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ubuntu_Serveri_Install_OS_admin_laborite_tegemiseks&oldid=109685"