Ubuntu Serveri Install OS admin laborite tegemiseks: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
No edit summary
Lliba (talk | contribs)
No edit summary
 
(42 intermediate revisions by 2 users not shown)
Line 1: Line 1:
== Sissejuhatus ==
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]
<!--== Sissejuhatus ==-->
Referaat on mõeldud [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Category:Operatsioonis%C3%BCsteemide_administreerimine_ja_sidumine Operatsioonisüsteemide administreerimise ja sidumise aine] laborite tegemiseks virtuaalses keskkonnas, kasutades selleks virtuaalmasinate käitamiseks mõeldud tarkvara [[VirtualBox]]. Siin näites paigaldatakse Ubuntu Server MS Windowsi keskkonnas asuvasse VirtualBox'i.


Referaat on mõeldud OS admin laborite tegemiseks virtuaalses keskkonnas, kasutades virtuaalset tarkvara Virtualbox.
Linuxi keskkonnas paigaldus on kirjeldatud siin: [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/praktikumid/OSadmin-ubuntu-server-install.pdf PDF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/praktikumid/OSadmin-ubuntu-server-install.odp ODP] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/gfx/ubuntu-server-install-in-virtualbox/ PNG]


Ubuntu on oma olemuselt lihtne ja kergesti seadistatav operatsioonisüsteem, mis ei nõua väga head arvutit. Nagu ka windowsi operatsioonisüsteemis on seal olemas kõikvõimlike programmide toed. Põhilised asjad on seal tehtavad nn. '''CLI''' ehk konsooli aknas. Se on väga hea, kuna nõuab vähem ressurssi. On olemas ka erinevad graafilisi liidesed, mis on kergesti installeeritavad. Graafilist liidest installeerides peab arvestama resursside rohkema kasutusega kui käsurealiidest kasutades. Ubuntu hea eelis kommertstarkvara ees on see, et Linuxi lähtekood on avatud ning enamasti ei tule selle eest raha välja käima.  
Ubuntu on [https://en.wikipedia.org/wiki/Debian Debianil] baseeruv operatsioonisüsteem, mis on oma lihtsuselt ning seadistuselt igati sobilik alustavale Linuxi adminnile kasutada. Ubuntus on võimalik toimetada nii graafilise liidese kaudu kui ka käsureal. Käesolev juhend on mõeldud Operatsioonisüsteemide administreerimise ja sidumise aine keskkonna üles seamiseks ja kuna nimetatud aine üks eesmärk on tudengitele õpetada Linuxi põhitõdesid, kasutades selleks käsurida, siis antud hetkel serverisse graafilist liidest ei paigaldata. Graafilise liidesega klientmasina paigaldamisest tuleb juttu hilisemates ainetes.  


Selle juhendiga saad installeerida '''Ubuntu server 11.04''', kasutades selleks virtualiseerimistarkvara '''VirtualBox'''.
Selle juhendiga saab paigaldada '''Ubuntu Server versiooni''', kasutades selleks virtualiseerimistarkvara '''[[VirtualBox]]'''.


'''Versioonide ajalugu:'''
== Ubuntu serveri ISO alla laadimine ==
2.1 Ubuntu 4.10
2.2 Ubuntu 5.04
2.3 Ubuntu 5.10
2.4 Ubuntu 6.06
2.5 Ubuntu 6.10
2.6 Ubuntu 7.04
2.7 Ubuntu 7.10
2.8 Ubuntu 8.04
2.9 Ubuntu 8.10
2.10 Ubuntu 9.04
2.11 Ubuntu 9.10
2.12 Ubuntu 10.04
2.13 Ubuntu 10.10
2.14 Ubuntu 11.04
2.16 Ubuntu 12.04


== VirtuaalBoxi paigaldamine ja seadistamine ==
Esmalt seadista oma veebilehitseja allalaadimiste korral küsima iga kord salvestuse asukohta:


Enne kui alustad, seadista ära oma Veebilehitseja allalaadimiste korral küsima igakord asukohta:
<pre>Edit > Preferences > General ja vali "Always ask me where to save files" ja vajuta "close"</pre>


'''Edit > Preferences > ja vali mummuke "Always ask me ..." ja pane okei.'''
Asudes EIK'is saab ISO-faili kopeerida ka [http://enos.itcollege.ee/~edmund/ISO/ISO-faili-asukoht.txt sisevõrgus asuvalt kettalt].


Reeglina on Virtualbox masinas juba olemas ja piisab, kui vajutada klaviatuuril Windowsi nuppu ning avanenud otsinguaknas trükkida "vir.." ja juba pakutakse Oracle Virtualbox nimelist programmi.
Seejärel mine Ubuntu lehele ja lae sealt alla Ubuntu Serveri ISO-fail:


Edasi tuleb alla tõmmata Ubuntu kodulehelt Ubuntu serveri Image. Seda saab teha  http://www.ubuntu.com/download lehel pealkirja alt "Ways to get Ubuntu Server: " ja "Download and install".  
[http://www.ubuntu.com/download/server http://www.ubuntu.com/download/server]


Edasi veendu, et valisid õige versiooni ning bitilisuse:
Vaikimisi laaditakse alla 64-bit versioon. Teised võimalused allalaadimiseks [http://www.ubuntu.com/download/alternative-downloads leiab siit]
Download options:  


'''Ubuntu 11.04  - Latest version
'''NB! Edasine on väga oluline, et ei peaks sama tööd korduvalt tegema!'''


64-bit - (recommended)'''
Pärast "Download" nupu vajutust palutakse valida koht, kuhu fail salvestada. Siinkohal pööra kindlasti tähelepanu, et paigutaksid selle Linuxis '''/shared/linux/user/ISO/''' kataloogi - asendada ''user'' enda kasutajanimega (vajadusel tekita eelnevalt).


Ja vali download. Seejärel vali asukohaks Linuxi alt juurkataloogis asuv kataloog /Virtual Machines. Windowsis leiad selle oma kodukataloogi alt viitavast kataloogist Virtual Machines. See on oluline, kuna kodukataloogi kettaruum on piiratud 512 MB peale, kuid installimiseks vajalik ISO on juba sellest väärtusest suurem.  
Selgitus: See on oluline, kuna kodukataloogis on vähe ruumi. Seetõttu vali ka allalaadimisel sama asukoht.


Samal ajal, kui laed Ubuntu image-t alla, käivita '''Virtualbox''', kus avaneb järgmine aken:
Alternatiivina on võimalik vajalik ISO-fail kopeerida ka [http://enos.itcollege.ee/~edmund/ISO/ISO-faili-asukoht.txt selleks ettevalmistatud asukohast EIK'i sisevõrgus].
 
== VirtualBoxi ettevalmistus ==
 
Reeglina on VirtualBox masinasse juba installeeritud ja piisab, kui vajutada klaviatuuril Windowsi nuppu ning avanenud otsinguaknas trükkida "vir.." ja juba pakutakse "Oracle VM VirtualBox" nimelist programmi.
 
Samal ajal, kui Ubuntu image-t alla laetakse, käivita '''Virtualbox''', kus avaneb järgmine aken:


[[File:virtualbox.jpg]]
[[File:virtualbox.jpg]]
Line 51: Line 43:
<pre>New</pre>
<pre>New</pre>


Avanenud aknast vajutame next ja paneme oma VirtuaalMasinale nime edasi valime:
Avanenud aknas vajutame next ja paneme oma VirtuaalMasinale äratuntava nime.


<pre>Operating System - Linux ja Version Ubuntu</pre>
Samas aknas valime:


Enne valikut peab kindlasti arvestama, sellega palju mälu arvutis reaalselt on ja palju on võimalik välja jagada virtuaalsele masinale.
<pre>Operating System - Linux
Version - Ubuntu (64-bit)</pre>


Edasi sisestame '''Base Memory''' alt kui palju mälu me oma virtuaalmasinale anname, vaikimis on '''512MB''' millest ka täiesti piisab.
Enne mälu valikut peab kindlasti arvestama sellega, kui palju mälu tegelikult arvutis on ja kui palju on võimalik seda virtuaalsele masinale välja jagada.


Nüüd küsitakase meie käest, kas soovime luua uue virtuaalse kõvaketta, valime:
Sisestame '''Base Memory Size''' alt, kui palju mälu me oma virtuaalmasinale anname. Vaikimisi pakutakse 1024 MB ent võime valida ka '''512MB''' , millest täiesti piisab aines toimingute teostamiseks. Hiljem saab alati muutmälu mahtu muuta seadete alt.


<pre>Boot hard disk ja Create new hard disk</pre>
Seejärel küsitakase meie käest, kas soovime luua uue virtuaalse kõvaketta, valime:


Kõvaketta nime juures on oluline, et määraksid sellele uue asukoha: juurkataloogis "Virtual Machines" kataloogi, kuna loodav virtuaalmasin ei mahu kodukataloogi oma suuruse tõttu ära. Vali next:
<pre>Create new hard disk (8.00 GB)</pre>
 
Järgmisena tuleb valida virtuaalketta faili tüüp. Jätame selle esialgse ehk '''VDI'''.  


Uues aknas valime:
Uues aknas valime:


<pre>Storage Type-Dynamically expanding storage</pre>
<pre>Storage Details - Dynamically allocated</pre>


On võimalik valida ka kindla suurusega kõvaketas, kuid dünaamiliselt suurenev on parem, kuna kui määrata kindel suurus, võib tekkida tuelvikus mahupiirang.
On võimalik valida ka kindla suurusega kõvaketas, kuid dünaamiliselt suurenev on parem, kuna kui määrata kindel suurus, siis võib tulevikus mahupiiranguid tekkida.


Nüüd vajutame '''next''' ja '''finish'''.
Järgmisena palutakse sisestada loodava virtuaalketta asukoht. Siinkohal on jällegi oluline, et valiksid selleks Locationi alt '''/Virtual Machine''' kataloogi (pisike ikoonike paremal aitab lihtsamini otsida).  
Tulemus võiks näha välja midagi sellist:


Kui virtuaalmasin on loodud teeme selle aktiivseks ja valime:
<pre>/Virtual Machines/endanimeline-kataloog/virtuaalmasina-nimi.vdi</pre>
 
Nüüd vajutame '''Create''' ja '''veelkord Create'''.
 
== ISO-faili haakimine virtuaalmasinale ==
 
Kui virtuaalmasin on loodud, teeme sellel hiire paremklõpsu ja valime:


<pre>Settings</pre>
<pre>Settings</pre>


Avaneb uus aken, kust tuleb valida:
Avaneb uus aken, kus vali:


<pre>Storage</pre>
<pre>Storage</pre>


Edasi tuleb näidata virtulaaboxile, mis '''Image''' faili käivitamisel külge võtta ehk näitame ette Ubuntu serveri Image asukoha. Selleks valime '''Ide Controlleri''' alt :
Edasi tuleb näidata VirtualBoxile, milline '''Image''' fail käivitamisel külge võtta ehk näitame ette Ubuntu Serveri Image asukoha. Selleks valime '''Controller: IDE''' alt :


<pre>Add attachment</pre>
<pre>Empty > Attributes </pre> selle alt cd-tooriku kujuliselt ikoonilt '''Choose Virtual Optical Disk File...'''


Kui fail on külge võetud vajutame Ok nuppu ja valime menüüst:
<pre>Leia ülesse eelnevalt salvestatud *.iso fail. </pre>


Oma tekkitatud Ubuntu serveri virtuaalmasina ja vajutame nuppu:
Kui kõik läks hästi, siis peaks IDE Controlleri alla tekkima "empty" asemel ubuntu iso failinimi. Kui on nii, siis vajuta OK.
 
Liigu edasi oma virtuaalmasina peale ning vajuta


<pre>Start</pre>
<pre>Start</pre>


== Ubuntu Serveri installeerimine ==
== Ubuntu Serveri paigaldamine ==


Kõigepealt, kui virtuaalmasin käivitub, küsitakse meie käest installeeritava süsteemi keelt, meie valime:
Kõigepealt, kui virtuaalmasin käivitub, küsitakse installeeritava süsteemi keelt, vali:


<pre>English</pre>
<pre>English</pre>


Võib ka mingi muu keele valida näiteks '''Eesti'''. Edasi valime:
Vastavalt soovile võib ka mingi muu keele valida. Näiteks '''Eesti'''. Edasi vali:


<pre>Install Ubuntu Server</pre>
<pre>Install Ubuntu Server</pre>


Järgmisena küsitakse Installimise ajal kasutatavat keelt ja valime jälle:
Järgmisena küsitakse installimise ajal kasutatavat keelt ja vali jälle:


<pre>English</pre>
<pre>English</pre>


Nüüd küsitakse Regiooni, kus me asume valime:
Seejärel küsitakse asukohta, vali:


<pre>Other</pre>
<pre>Other</pre>


Järgmises aknas valime
Järgmisena küsitakse regiooni või kontinenti, vali


<pre>Europe</pre>
<pre>Europe</pre>  
 
ja järgmises:


<pre>Estonia</pre>
<pre>Estonia</pre>


Järgmisena küsitakse meie käest, kas soovime testida arvuti klaviatuuri, vajutame:   
Edasi palutakse täpsustada locale seadistused, vali:
 
<pre>vaikimisi väärtus, nt United states - en_US.UTF-8</pre>
 
Edasi küsitakse kas soovime testida arvuti klaviatuuri, vajuta:   


<pre>NO</pre>
<pre>NO</pre>
Line 121: Line 131:
Seejärel valime klaviatuuri paigutuse:
Seejärel valime klaviatuuri paigutuse:


<pre> Estonian Eliminate dead keys </pre>
<pre> Estonia ja seejärel Estonia - Eliminate dead keys </pre>


Edasi on vaja panna paika meie Ubuntu serveri serverinimi (hostname), millega oleks see võrgus kättesaadav. Vali sinna parema arusaamise eesmärgil oma nimi+server:
Edasi on vaja paika panna meie Ubuntu serveri serverinimi (hostname), millega oleks see võrgus kättesaadav. Vali sinna parema arusaamise eesmärgil oma nimi+server:


<pre>mati-server</pre>
<pre>mati-server</pre>


Nüüd pakkutakse meile ajatsooni asukohta, vaikimisi on pakutud '''Europe/Tallinn''' valime:
Seejärel küsitakse täpsustavalt üle, kas asud ikka Euroopas ja oled kindel, et see valik Sulle sobib. Vaikimisi on pakutud '''Europe/Tallinn''' vali:


<pre>Yes</pre>
<pre>Yes</pre>


Nüüd küsitakse meie käest kõvaketta partitsiooni, valime:
Nüüd küsitakse kõvaketta partitsiooni, valime:
 
<pre>Guided - use entire disk</pre>
 
Järgmisel aknal on võimalik valida, millist ketast partitsioneerida, valime vaikimisi valiku:


<pre>Guided-use entire disk</pre>
<pre>enter</pre>


Edasi saame valida meile eelnevalt loodud virtuaalse kõvaketta. Valime selle, siis küsitakse kas teeme valitud partitsiooni aktiivseks, valime:
Edasi hoiatatakse, et muudatused, mida nüüd teed, kirjutatakse permanentselt kettale, kas soovid seda teha? Vajuta:


<pre>Yes</pre>
<pre>Yes (vaikimisi on No)</pre>


Järgmiseks palutakse meil luua uus kasutaja. Valime standard kasutajanime näiteks:
Järgmiseks palutakse meil luua uus kasutaja. Valime standard kasutajanime, näiteks:


<pre>student</pre>
<pre>student</pre>


Paneme ka parooliks student ja vajutame '''Continue'''
Paneme ka parooliks student ja vajutame '''Continue'''
Vajuta '''Yes''', kui küsitakse, kas soovid kasutada nõrka parooli?


Seejärel küsitakse, kas soovime kodukataloogi ära krüpteerida - valime:
Seejärel küsitakse, kas soovime kodukataloogi ära krüpteerida - valime:
Line 149: Line 165:
<pre>No</pre>
<pre>No</pre>


Edasi küsitakse meie käest proxy serveri aadressi, jätame selle lahtri tühjaks ja vajutame '''Continue'''
Edasi küsitakse HTTP proxy serveri aadressi. See lahter jääb tühjaks ja vajuta '''Continue'''


Nüüd küsitakse, kas installida serveri uuendused automaatselt, valime:
Järgmisena küsitakse, kas installida serveri uuendused automaatselt, vali:


<pre>No automatic updates</pre>
<pre>Update security updates automatically</pre>


Kui install on lõpule viidud küsitakse veel meie käest, milliseid teenuseid hakatakse serveri peal kasutama. Tühikuga tähista ära OPENSsh server ja vajuta next.
Vahepeal küsitakse veel, milliseid teenuseid soovid veel lisaks installeerida. Tühikuga tähista ära


Toiimuvad veel mõningad seadistused ja masin teeb restardi.  
<pre>OpenSSH server</pre> ja vajuta next.


Enne restarti tuleb kindlasti võtta virtuaalmasina menüüst (enamasti võtab vaikimisi ise maha):
Toimuvad veel mõningad seadistused ja viimasena küsitakse üle, kuhu tuleb GRUB Boot loader installerida. Vajuta:


<pre>Devices-CD/DVD devices-IDE Primary master-Remove disk from virtual drive</pre>
<pre>Yes</pre>
 
Ja nüüd vjautada restart.


Ubuntu server käivutub terminali aknas.
Ja lõpuks teavitatakse, et Ubuntu on edukalt installeeritud ja soovitav on installimeedia eemaldada (vaikimisi tehakse see automaatselt, kuid võid kindluse mõttes storage-i seadete alt üle kontrollida).


== Graafilise liidese installimine Ubuntu serverisse ==
Vajuta '''Continue''' ning server läheb restardile.


Selleks, et installida graafiline liides tuleb kõigepealt serverisse sisse logida käsuga
Järgmiseks kuvatakse terminali aknas sisselogimise prompt!


<pre>sudo -i</pre>
== Edasised tegevused ==


Insallimiseks on vajalik ainult üks käsk:
Eduka serverisse sisselogimisel järel tuleb seadistada lisavõrgukaart olemasoleva kõrvale. Selleks jälgi juhendit [[Ubuntu server võrgu seadistamine]] Ethernet peatüki alt.
 
<pre>apt-get install ubuntu-desktop</pre>
 
Valime yes, pärast installi on vajalik veel teha üks taaskäivitamine ja server käivitub graafilises liideses.
 
 
== Ubunut serveri Master Boot Recordi varundamine välisele infokandjale ==
 
Kui on tekkinud vajadus süsteemi varundada on Ubunutus sisseehitatud üks teenus nimega '''dd''' .
 
Serveri varundamiseks, tuleb sisestada käsk:
 
<pre>dd if=/dev/sda of=/mnt/sdb1/backup.img</pre>
 
Kus '''sda''' on Ubuntu serveri kõvaketta partitsioon ja '''sdb1''' on välise infokandaja partitsioon ja '''backup.img''' on varundamis faili nimi.
 
== Ubuntu serveri taastamine väliselt infokandjalt ==
 
Selleks et taastada tagasi MBR, tuleb sisestada käsk:
 
<pre> dd if=/mnt/sdb1/backup.img of=/dev/sda</pre>
 
== Ubuntu serveri taastamise alternatiiv ==
 
Kui mingil põhjusel, ei taha teie süsteem enam käima minna ja ütleb, et ei leia booti üles. On võimalik see taastada ka '''CD''' pealt.
 
Selleks, tuleb uuesti külge võtta ubuntu serveri installika '''Image'''. Kui Virtuaalmasin uuesti käivitada, läheb see installi keskkonnas käima ja lubab valida menüüst '''Recover a broken system'''. Pärast seda, tuleb valida uuesti menüüst reinstall Reinstall GRUB. Ja ongi süsteem taastatud.


== Kasutatud Kirjandus ==
== Kasutatud Kirjandus ==
Line 214: Line 201:
http://www.cyberciti.biz/faq/howto-boot-ubuntu-linux-rescue-mode/
http://www.cyberciti.biz/faq/howto-boot-ubuntu-linux-rescue-mode/


== Autor ==
== Autorid ==


Aleksei Issaikin AK21
Aleksei Issaikin AK21
Täiendanud Katrin Loodus


[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]
Hilisemad uuendused:
* Katrin Loodus (september 2011, 2013)
* Edmund Laugasson (september 2016)

Latest revision as of 13:27, 18 October 2016

Referaat on mõeldud Operatsioonisüsteemide administreerimise ja sidumise aine laborite tegemiseks virtuaalses keskkonnas, kasutades selleks virtuaalmasinate käitamiseks mõeldud tarkvara VirtualBox. Siin näites paigaldatakse Ubuntu Server MS Windowsi keskkonnas asuvasse VirtualBox'i.

Linuxi keskkonnas paigaldus on kirjeldatud siin: PDF | ODP | PNG

Ubuntu on Debianil baseeruv operatsioonisüsteem, mis on oma lihtsuselt ning seadistuselt igati sobilik alustavale Linuxi adminnile kasutada. Ubuntus on võimalik toimetada nii graafilise liidese kaudu kui ka käsureal. Käesolev juhend on mõeldud Operatsioonisüsteemide administreerimise ja sidumise aine keskkonna üles seamiseks ja kuna nimetatud aine üks eesmärk on tudengitele õpetada Linuxi põhitõdesid, kasutades selleks käsurida, siis antud hetkel serverisse graafilist liidest ei paigaldata. Graafilise liidesega klientmasina paigaldamisest tuleb juttu hilisemates ainetes.

Selle juhendiga saab paigaldada Ubuntu Server versiooni, kasutades selleks virtualiseerimistarkvara VirtualBox.

Ubuntu serveri ISO alla laadimine

Esmalt seadista oma veebilehitseja allalaadimiste korral küsima iga kord salvestuse asukohta:

Edit > Preferences > General ja vali "Always ask me where to save files" ja vajuta "close"

Asudes EIK'is saab ISO-faili kopeerida ka sisevõrgus asuvalt kettalt.

Seejärel mine Ubuntu lehele ja lae sealt alla Ubuntu Serveri ISO-fail:

http://www.ubuntu.com/download/server

Vaikimisi laaditakse alla 64-bit versioon. Teised võimalused allalaadimiseks leiab siit

NB! Edasine on väga oluline, et ei peaks sama tööd korduvalt tegema!

Pärast "Download" nupu vajutust palutakse valida koht, kuhu fail salvestada. Siinkohal pööra kindlasti tähelepanu, et paigutaksid selle Linuxis /shared/linux/user/ISO/ kataloogi - asendada user enda kasutajanimega (vajadusel tekita eelnevalt).

Selgitus: See on oluline, kuna kodukataloogis on vähe ruumi. Seetõttu vali ka allalaadimisel sama asukoht.

Alternatiivina on võimalik vajalik ISO-fail kopeerida ka selleks ettevalmistatud asukohast EIK'i sisevõrgus.

VirtualBoxi ettevalmistus

Reeglina on VirtualBox masinasse juba installeeritud ja piisab, kui vajutada klaviatuuril Windowsi nuppu ning avanenud otsinguaknas trükkida "vir.." ja juba pakutakse "Oracle VM VirtualBox" nimelist programmi.

Samal ajal, kui Ubuntu image-t alla laetakse, käivita Virtualbox, kus avaneb järgmine aken:

ja vali:

New

Avanenud aknas vajutame next ja paneme oma VirtuaalMasinale äratuntava nime.

Samas aknas valime:

Operating System - Linux
 Version - Ubuntu (64-bit)

Enne mälu valikut peab kindlasti arvestama sellega, kui palju mälu tegelikult arvutis on ja kui palju on võimalik seda virtuaalsele masinale välja jagada.

Sisestame Base Memory Size alt, kui palju mälu me oma virtuaalmasinale anname. Vaikimisi pakutakse 1024 MB ent võime valida ka 512MB , millest täiesti piisab aines toimingute teostamiseks. Hiljem saab alati muutmälu mahtu muuta seadete alt.

Seejärel küsitakase meie käest, kas soovime luua uue virtuaalse kõvaketta, valime:

Create new hard disk (8.00 GB)

Järgmisena tuleb valida virtuaalketta faili tüüp. Jätame selle esialgse ehk VDI.

Uues aknas valime:

Storage Details - Dynamically allocated

On võimalik valida ka kindla suurusega kõvaketas, kuid dünaamiliselt suurenev on parem, kuna kui määrata kindel suurus, siis võib tulevikus mahupiiranguid tekkida.

Järgmisena palutakse sisestada loodava virtuaalketta asukoht. Siinkohal on jällegi oluline, et valiksid selleks Locationi alt /Virtual Machine kataloogi (pisike ikoonike paremal aitab lihtsamini otsida). Tulemus võiks näha välja midagi sellist:

/Virtual Machines/endanimeline-kataloog/virtuaalmasina-nimi.vdi

Nüüd vajutame Create ja veelkord Create.

ISO-faili haakimine virtuaalmasinale

Kui virtuaalmasin on loodud, teeme sellel hiire paremklõpsu ja valime:

Settings

Avaneb uus aken, kus vali:

Storage

Edasi tuleb näidata VirtualBoxile, milline Image fail käivitamisel külge võtta ehk näitame ette Ubuntu Serveri Image asukoha. Selleks valime Controller: IDE alt :

Empty > Attributes 

selle alt cd-tooriku kujuliselt ikoonilt Choose Virtual Optical Disk File...

Leia ülesse eelnevalt salvestatud *.iso fail. 

Kui kõik läks hästi, siis peaks IDE Controlleri alla tekkima "empty" asemel ubuntu iso failinimi. Kui on nii, siis vajuta OK.

Liigu edasi oma virtuaalmasina peale ning vajuta

Start

Ubuntu Serveri paigaldamine

Kõigepealt, kui virtuaalmasin käivitub, küsitakse installeeritava süsteemi keelt, vali:

English

Vastavalt soovile võib ka mingi muu keele valida. Näiteks Eesti. Edasi vali:

Install Ubuntu Server

Järgmisena küsitakse installimise ajal kasutatavat keelt ja vali jälle:

English

Seejärel küsitakse asukohta, vali:

Other

Järgmisena küsitakse regiooni või kontinenti, vali

Europe

ja järgmises:

Estonia

Edasi palutakse täpsustada locale seadistused, vali:

vaikimisi väärtus, nt United states - en_US.UTF-8

Edasi küsitakse kas soovime testida arvuti klaviatuuri, vajuta:

NO

Seejärel valime klaviatuuri paigutuse:

 Estonia ja seejärel Estonia - Eliminate dead keys 

Edasi on vaja paika panna meie Ubuntu serveri serverinimi (hostname), millega oleks see võrgus kättesaadav. Vali sinna parema arusaamise eesmärgil oma nimi+server:

mati-server

Seejärel küsitakse täpsustavalt üle, kas asud ikka Euroopas ja oled kindel, et see valik Sulle sobib. Vaikimisi on pakutud Europe/Tallinn vali:

Yes

Nüüd küsitakse kõvaketta partitsiooni, valime:

Guided - use entire disk

Järgmisel aknal on võimalik valida, millist ketast partitsioneerida, valime vaikimisi valiku:

enter

Edasi hoiatatakse, et muudatused, mida nüüd teed, kirjutatakse permanentselt kettale, kas soovid seda teha? Vajuta:

Yes (vaikimisi on No)

Järgmiseks palutakse meil luua uus kasutaja. Valime standard kasutajanime, näiteks:

student

Paneme ka parooliks student ja vajutame Continue

Vajuta Yes, kui küsitakse, kas soovid kasutada nõrka parooli?

Seejärel küsitakse, kas soovime kodukataloogi ära krüpteerida - valime:

No

Edasi küsitakse HTTP proxy serveri aadressi. See lahter jääb tühjaks ja vajuta Continue

Järgmisena küsitakse, kas installida serveri uuendused automaatselt, vali:

Update security updates automatically

Vahepeal küsitakse veel, milliseid teenuseid soovid veel lisaks installeerida. Tühikuga tähista ära

OpenSSH server

ja vajuta next.

Toimuvad veel mõningad seadistused ja viimasena küsitakse üle, kuhu tuleb GRUB Boot loader installerida. Vajuta:

Yes

Ja lõpuks teavitatakse, et Ubuntu on edukalt installeeritud ja soovitav on installimeedia eemaldada (vaikimisi tehakse see automaatselt, kuid võid kindluse mõttes storage-i seadete alt üle kontrollida).

Vajuta Continue ning server läheb restardile.

Järgmiseks kuvatakse terminali aknas sisselogimise prompt!

Edasised tegevused

Eduka serverisse sisselogimisel järel tuleb seadistada lisavõrgukaart olemasoleva kõrvale. Selleks jälgi juhendit Ubuntu server võrgu seadistamine Ethernet peatüki alt.

Kasutatud Kirjandus

http://www.ubuntugeek.com/install-gui-in-ubuntu-server.html

http://www.freesoftwaremagazine.com/articles/using_virtualbox_to_run_ubuntu

https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ubuntu_ja_Fedora_t%C3%B6%C3%B6lauaversioonide_v%C3%B5rdlus

http://wiki.linuxquestions.org/wiki/Dd

http://www.cyberciti.biz/faq/howto-boot-ubuntu-linux-rescue-mode/

Autorid

Aleksei Issaikin AK21

Hilisemad uuendused:

  • Katrin Loodus (september 2011, 2013)
  • Edmund Laugasson (september 2016)