GNU Emacs: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
Kindlo (talk | contribs)
mNo edit summary
Kindlo (talk | contribs)
 
(102 intermediate revisions by the same user not shown)
Line 1: Line 1:
Autor: Kristjan Indlo A31
Valmimine: 11.12.2013
Parandused:25.12.2013
Jooksvad uuendused:
-2014.01.02
-2014.09.09
-2014.09.19
= Sissejuhatus GNU Emacs'i =
= Sissejuhatus GNU Emacs'i =
 
[[File:Emacs splash.png|200px|thumb|right|Emacs'i sissejuhatav leht[https://www.gnu.org/software/emacs/tour/images/splash.png]]]
Käesolev artikkel räägib tarkvarapakist GNU Emacs.
Käesolev artikkel räägib tarkvarapakist GNU Emacs.


Juhend on suunatud algajaile GNU/Linux kasutajatele, kuid osaliselt saab ka selle juhendi alusel kasutada teistes süsteemides olevaid GNU Emacs porte.
Juhend on suunatud algajaile GNU/Linux kasutajatele, kuid osaliselt saab ka selle juhendi alusel kasutada teistes süsteemides olevaid GNU Emacs porte.


Dokumentatsioon kehtib Emacs versioonile 24.3.1.
Dokumentatsioon kehtib Emacs versioonile 24.


On oluline teada, et juhendis kasutan tarkvarapakki GNU Emacs ja muid versioone sellest ei kasuta, näiteks nagu xEmacs.  
On oluline teada, et juhendis kasutan tarkvarapakki GNU Emacs ja muid versioone sellest ei kasuta, näiteks nagu xEmacs.  
Sellest tulenevalt kutsun selles juhendis GNU Emacs'i edaspidiselt Emacs'iks.  
Sellest tulenevalt kutsun selles juhendis GNU Emacs'i edaspidiselt Emacs'iks.  


Line 17: Line 35:
Emacs'i põhieelis on laiendatavus.  
Emacs'i põhieelis on laiendatavus.  


Emacs'i, edaspidi Emacs'i, põhiliides on tekstiredaktor,
Emacs'i, põhiliides on tekstiredaktor,
kuis Emacs võib ka käituda näiteks kui meilihadur või veebilehitseja.
kuid Emacs võib ka käituda näiteks kui meilihadur või veebilehitseja.
 
Emacs võib asendada paljudel juhtudel lihtsamaid graafilisi liideseid täielikult.




=== Emacs'i põhilised puudused ===
=== Emacs'i põhilised puudused ===


Emacs on vana tarkvarapakk, see ei tee teda halvemaks, kui mõni muu pakk.
Emacs on vana tarkvarapakk, see ei tee teda halvemaks, kui mõni muu pakk, kuid selle tõttu, minevikus,
ajal millal 8MB süsteemset mälu oli palju, kasutas Emacs sellest suurem osa ära.
Sellest tulenevalt tekstiredaktorite sõja vastaspool kutsuski Emacsi kui:


Ajal millal 8MB süsteemset mälu oli palju, kasutas Emacs sellest suurem osa ära.
Eight Megabytes And Constantly Swapping.  
Sellest tulenevalt tekstiredaktorite sõja vastaspool kutsuski Emacsi kui: Eight Megabytes And Constantly Swapping.  
Tänapäeval ressursikasutusega probleeme ei ole, kuna arvutusseadmed on kiirelt arenenud ja piisavalt võimsad.
Tänapäeval ressursikasutusega kitsaks ei lähe, kuna arvutusseadmed on võimsaks saanud.


Emacs'i seostatakse ka RSI'ga(Repeated Strain Injury). Lähestikku asuvad otseteenupud , C- ja M- kombinatsioonid kutsuvad esile RSI[https://en.wikipedia.org/wiki/Repetitive_strain_injury].  
Emacs'i seostatakse ka RSI'ga(Repetitive Strain Injury). Lähestikku asuvad otseteenupud , C- ja M- kombinatsioonid kutsuvad esile  
RSI[https://en.wikipedia.org/wiki/Repetitive_strain_injury].  
Eelmainitut nimetatakse ka Emacs-Pinky'ks.
Eelmainitut nimetatakse ka Emacs-Pinky'ks.


Tema põhieelis on ka mingis mõttes puuduseks, tekstiredaktori kohta võtab ta palju kettaruumi(laiendatavus on seotud suure kettahõivega).  
Emacsi põhieelis on ka mingis mõttes puuduseks, tekstiredaktori kohta võtab ta palju kettaruumi(laiendatavus on seotud suure kettahõivega).  
 
Näitena, Emacs paigaldamine koos sõltuvustuga süsteemi [[Lubuntu|Lubuntu]] 13.10 võtab kettal ruumi 82.3MB ruumi samas kui kerge tekstiredaktor leafpad,
mis on Lubuntuga kaasas, võtab kettal ruumi 758kB
 
Lisaks sellele on vaja Emacsi järjekindlalt õppida, et seda tarkvarapakki ilma abita kasutada.
 
<strike>Näiteks, artikli autor ei kasuta eelmainitut palju:
 
-terminali emulaatoris vahel vaja mõni dokument koostada


Näitena, emacs paigaldamine koos sõltuvustuga süsteemi Lubuntu 13.10 võtab kettal ruumi 82.3MB ruumi samas kui kerge tekstiredaktor leafpad, mis on Lubuntuga kaasas võtab kettal ruumi 758kB
-vahel vaja mängida tetrist või adventuret</strike>


Lisaks sellele on vaja järjekindlalt Emacsi õppida, et seda
Autor kasutab Emacsi üsna palju.
tarkvarapakki ilma abita kasutada.
Minagi  ei kasuta teda palju, terminali emulaatoris teen mõne dokumendi, vahel  mängin tetrist ja adventure't.




Line 47: Line 76:
Paigalduse näidetena kasutan kolme enamlevinumat GNU/Linux süsteemi.
Paigalduse näidetena kasutan kolme enamlevinumat GNU/Linux süsteemi.


Enne paigaldamist, veendu, et tarkvara repositooriumid on värskendatud ja  terminali emulaatoris oleksid juurkasutajana.
Enne paigaldamist veendu, et tarkvara repositooriumid on värskendatud ja  terminali emulaatoris oleksid juurkasutajana.




Ubuntu ja apt-kasutavad
Ubuntu ja [[Tarkvara haldus apt-get baasil|Apt-kasutavad]]


{|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
{|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
Line 56: Line 85:
|}
|}


Fedora ja Yumex-Kasutavad
Fedora ja [[Tarkvara haldus yum baasil|Yum-Kasutavad]]


{|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
{|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 5px;font-family:courier;font-size:8pt;" | yum emacs
| style="padding:0px 0px 0px 5px;font-family:courier;font-size:8pt;" | yum install emacs
|}
|}


OpenSuSE ja libzypp-kasutavad
OpenSuSE ja [[Zypper|libzypp-kasutavad]]


{|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
{|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 5px;font-family:courier;font-size:8pt;" | zypper in emacs
| style="padding:0px 0px 0px 5px;font-family:courier;font-size:8pt;" | zypper in emacs
|}
|}


= Mõisted =
= Mõisted =
Line 85: Line 111:
Backspace-nupp, kustutamise klahv.
Backspace-nupp, kustutamise klahv.


=== Right/Left ===


=== Right/Left ===
Paremale/Vasakule nooleklahvid.
Paremale/Vasakule nooleklahvid.


Line 110: Line 136:
{|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
{|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 5px;font-family:courier;font-size:8pt;" | emacs
| style="padding:0px 0px 0px 5px;font-family:courier;font-size:8pt;" | emacs
|}
Emacsi sisenemine koos uue faili loomisega
{|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 5px;font-family:courier;font-size:8pt;" | emacs /tee/sinu/failini
|}
|}


Line 129: Line 160:




=== Katkise käsu katkestamine ===
Katkise käsu katkestamine
Juhul, kui käsu sisestamine läks valesti, siis
Juhul, kui käsu sisestamine läks valesti, siis
{|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
{|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
Line 137: Line 168:
== Käsud ==
== Käsud ==


See alamkategooria käsitleb navigeerimist Emacsis[http://akadeemia.kakupesa.net/OSAS/loengud/loeng1.pdf]
See alamkategooria käsitleb navigeerimist Emacsis
Kõik käsud on järele proovitud Emacs versioon 23 ja -24's
 
Materjal on pärit kakuakadeemia Operatsioonisüsteemide aineloenguslaididelt[http://akadeemia.kakupesa.net/OSAS/loengud/loeng1.pdf]




Line 211: Line 245:
  {|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
  {|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 5px;font-family:courier;font-size:8pt;" | C-x + BkSp
| style="padding:0px 0px 0px 5px;font-family:courier;font-size:8pt;" | C-x + BkSp
|}
===Cua modesse sisenemine ja väljumine (selle käsu teistkordesl sisestamisel saab cua modest väljuda)===
Cua mode on režiim, kus saab harjumuspärast cut,copy, paste teha.(C+x,C+c C+v)
Cua modet saab autmaatselt laadida, kui kirjutad cua mode käsu .emacs faili.
{|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 5px;font-family:courier;font-size:8pt;" | M-x cua-mode
|}
=== Linum modesse sisenemine ja välumine ===
==Puhvri manipulatsioon[http://mcsp.wartburg.edu/ucl/emacs.html]==
Poolita ekraan kaheks(horisontaalselt)
{|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 5px;font-family:courier;font-size:8pt;" | C-x 2
|}
Poolita ekraan kaheks(vertikaalselt)
{|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 5px;font-family:courier;font-size:8pt;" | C-x 3
|}
Aktiivsete akende vahetus(kui mitu akent korraga lahti)
{|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 5px;font-family:courier;font-size:8pt;" | C-x o
|}
Ühe akna režiimi tagasi
{|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 5px;font-family:courier;font-size:8pt;" | C-x 1
|}
Vaheta puhvrit aktiivses aknas   
{|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 5px;font-family:courier;font-size:8pt;" | C-x b
|}
Tapa aktiivne puhver (sulge avatud fail)   
{|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 5px;font-family:courier;font-size:8pt;" | C-x k
|}
== Programme Emacs'is ==
[[File:M_x_dired.png|200px|thumb|right|Emacs failihaldur[https://www.gnu.org/software/emacs/tour/images/dired.png]]]
Emacsi laiendatavus lubab kasutada palju erinevaid programme Emacs sessioonis olles.
Kasutatavaid programme on palju, hetkel näited kolme progammi kohta.
Programmid ja nende pildid pärit GNU Emacs sissejuhatuse lehelt[https://www.gnu.org/software/emacs/tour/]
=== Failihaldur ===
Failihalduriks on progamm nimega dired
Vaata joonist: Emacs failihaldur
{|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 5px;font-family:courier;font-size:8pt;" | M-x dired
|}  
|}  




== Programme Emacs'is ==
=== Failivõrdleja Ediff(ediff3) ===
[[File:M x gnus.png|200px|thumb|right|Emacs e-kirjade haldur[https://www.gnu.org/software/emacs/tour/images/gnus.png]]]
Faile saab võrrlda programmiga ediff
{|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 5px;font-family:courier;font-size:8pt;" | M-x ediff
|}
 
Ediff3'ga saab võrrelda kolme faili korraga.
 
'''Ediff kiirkursus:'''
 
1) Ava emacs
 
2) Käivita ediff Emacsis nagu eelenevalt mainitud ( M-x ediff)
 
3) kirjuta esimese faili nimi(täispikk tee)+RET Defauldis algab sinu kodukaustast.
 
4) kirjuta teise faili nimi+RET (täispikk tee)
 
5) VÕRDLE
 
'''NB! Paremaks ülevaateks pane võrreldavad failid vertikaalselt kõrvuti, kasuta toru nuppu'''
 
'''eesti lokaadika klaviatuuril: AltGr+<  (shifti ja z vahel olev nupp)'''
 
=== E-kirjade-, uudiste- ja RRS'i haldur ===
 
Seda teeb programm gnus
 
Vaata joonist: Emacs e-kirjade haldur
{|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 5px;font-family:courier;font-size:8pt;" | M-x gnus
|}
 
= Alternatiive Emacs'ile =
 
Selles peatükis on loetletud mõned alternatiivid Emacsile.
 
 
===vi===
 
Tekstiredaktor, mis oli algupäraselt mõledud UNIX süsteemile, hiljem porditud ka teistesse süsteemidesse.
 
Juhul kui on thatmist vi ja Emacsi omadusi kombineerida, või Emacsis vi redaktorit kasutada, siis:
{|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 5px;font-family:courier;font-size:8pt;" | M-x viper-mode return
|}
 
 
===[[Redaktor vim kasutamine|vim]]===
[[File:Naide redaktorist vim 0.png|200px|thumb|right|Näide redaktorist Vim[https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/8/8c/Vim-%28logiciel%29-console.png]]]
Tekstiredaktor vim'i koos vi'ga võib pidada otseseks konkurendiks Emacsile .
 
Sisuliselt on vim, vi edasiarendus, nagu tema nime akronüüm seda ka vihjab: Vi IMproved
 
Vim kasutab oma tarkvaralitsentsi Vim, mida peetakse vaba tarkvara litsensiks ja koos parandustega on ka FSF-poolt toetatud.
 
Nagu vi'd saab Vim'i kasutada Emacsis, sisenedes Evil mode'sse.
 
Selleks on tarvis paigaldada Evil mode tarkvarapakk.
 
Kuidas paigaldadada ja kasutada [http://www.emacswiki.org/emacs/Evil Evil'it]
 
===[[Redaktor nano kasutamine|nano]]===
 
Tekstiredaktor GNU Nano on lihtne GNU utiliit. GNU nano kasutab oma suletud variandi pico ideid, kuid mitte lähtekoodi.
 
Sarnaselt nagu GNU ja GNU/Linux süsteemid kasutavad UNIX'i ideid.
 
 
 
 
===kwrite ja kate===
[[File:Kwrite naide artiklisrc.png|200px|thumb|right|Selle artikli lähtekood Kwrites]]
KDE töökeskkonnaga kaasaskäiv tekstiredaktor, mis on mõeldud funktsioneerima koos graafilise liidesega.
 
===gedit===
 
GNOME töökeskkonnaga kaasaskäiv tekstiredaktor.
 
= Kokkuvõte =
 
Kokkuvõtlikult võib öelda, et see juhend tutvustab kasutajale Tekstiredaktorit GNU Emacs.
Kuidas seda kasutada, kuidas abi saada hätta jäämise korral.
 
Lisaks tõi see juhend välja kolm näiteprogrammi, mida GNU Emacsis kasutada.
 
Selle juhendi abiga saab kasutada tekstiredaktorit Emacs algaja tasemel.
 
 
=== Autori märkused ===
[[File:Emacs terminal emu 1.png|200px|thumb|right|Mäng Tetris terminali emulaatoris]]
Emacs on võimas programm, on naljatatud, et Emacsi võib ka operatsioonisüsteemiks kutsuda.
 
<strike>Nagu eelnevalt mainitud, kasutab artikli autor ka Emacs'i, 
 
küll mitte igapäevaselt, kuid
 
terminali emulaatoris või ilma töölaua keskkonnata.
 
 
 
Esimene valik formateeringuta tekstiredaktoriks on Kwrite. </strike>


Autor kasutab põhiliselt GNU Emacsi, GNU Nano ja Kwritet.
GNU Emacs eriti mugav ilma X'i ja Waylandita.


=Materjalid=
= Materjalid =


http://akadeemia.kakupesa.net/OSAS/loengud/loeng1.pdf
http://akadeemia.kakupesa.net/OSAS/loengud/loeng1.pdf
Line 225: Line 428:
https://www.gnu.org/software/emacs/manual/html_mono/efaq.html
https://www.gnu.org/software/emacs/manual/html_mono/efaq.html


https://www.gnu.org/software/emacs/tour/


http://www.emacswiki.org/emacs/Evil


http://mcsp.wartburg.edu/ucl/emacs.html


Autor: Kristjan Indlo


2013 Sügissemester




[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]
[[Category:Operatsioonisüsteemide referaadid 2013 Sügis]]

Latest revision as of 12:47, 3 December 2014

Autor: Kristjan Indlo A31

Valmimine: 11.12.2013

Parandused:25.12.2013

Jooksvad uuendused:

-2014.01.02

-2014.09.09

-2014.09.19


Sissejuhatus GNU Emacs'i

Emacs'i sissejuhatav leht[1]

Käesolev artikkel räägib tarkvarapakist GNU Emacs.

Juhend on suunatud algajaile GNU/Linux kasutajatele, kuid osaliselt saab ka selle juhendi alusel kasutada teistes süsteemides olevaid GNU Emacs porte.

Dokumentatsioon kehtib Emacs versioonile 24.

On oluline teada, et juhendis kasutan tarkvarapakki GNU Emacs ja muid versioone sellest ei kasuta, näiteks nagu xEmacs.


Sellest tulenevalt kutsun selles juhendis GNU Emacs'i edaspidiselt Emacs'iks.

Emacs'i põhieelised

Emacs on laiendatav tekstiredaktor mis on põhiliselt mõeldud GNU ja GNU/Linux süsteemidele, kuid on porditav teistesse süsteemidesse, sellest tulenevalt töötab ta paljudes erinevates operatsioonisüsteemides.

Emacs'i põhieelis on laiendatavus.

Emacs'i, põhiliides on tekstiredaktor, kuid Emacs võib ka käituda näiteks kui meilihadur või veebilehitseja.

Emacs võib asendada paljudel juhtudel lihtsamaid graafilisi liideseid täielikult.


Emacs'i põhilised puudused

Emacs on vana tarkvarapakk, see ei tee teda halvemaks, kui mõni muu pakk, kuid selle tõttu, minevikus, ajal millal 8MB süsteemset mälu oli palju, kasutas Emacs sellest suurem osa ära. Sellest tulenevalt tekstiredaktorite sõja vastaspool kutsuski Emacsi kui:

Eight Megabytes And Constantly Swapping. Tänapäeval ressursikasutusega probleeme ei ole, kuna arvutusseadmed on kiirelt arenenud ja piisavalt võimsad.

Emacs'i seostatakse ka RSI'ga(Repetitive Strain Injury). Lähestikku asuvad otseteenupud , C- ja M- kombinatsioonid kutsuvad esile RSI[5]. Eelmainitut nimetatakse ka Emacs-Pinky'ks.

Emacsi põhieelis on ka mingis mõttes puuduseks, tekstiredaktori kohta võtab ta palju kettaruumi(laiendatavus on seotud suure kettahõivega).

Näitena, Emacs paigaldamine koos sõltuvustuga süsteemi Lubuntu 13.10 võtab kettal ruumi 82.3MB ruumi samas kui kerge tekstiredaktor leafpad, mis on Lubuntuga kaasas, võtab kettal ruumi 758kB

Lisaks sellele on vaja Emacsi järjekindlalt õppida, et seda tarkvarapakki ilma abita kasutada.

Näiteks, artikli autor ei kasuta eelmainitut palju:

-terminali emulaatoris vahel vaja mõni dokument koostada

-vahel vaja mängida tetrist või adventuret

Autor kasutab Emacsi üsna palju.


Ettevalmistus

Paigalduse näidetena kasutan kolme enamlevinumat GNU/Linux süsteemi.

Enne paigaldamist veendu, et tarkvara repositooriumid on värskendatud ja terminali emulaatoris oleksid juurkasutajana.


Ubuntu ja Apt-kasutavad

apt-get install emacs

Fedora ja Yum-Kasutavad

yum install emacs

OpenSuSE ja libzypp-kasutavad

zypper in emacs

Mõisted

C

See on lühend klaviatuuriklahvile Ctrl.

M

Metanupp, Teise nimega ka alt klahv.

BkSp

Backspace-nupp, kustutamise klahv.

Right/Left

Paremale/Vasakule nooleklahvid.


Klahvikombinatsioonid

Olgu käsk:

M-x tetris

Siis viiakse seda täide kui Metanupu ja x-klahvi allhoidmist, nende lahtilaskmist ja programminime väljakirjutamist, meie juhul 'tetris'. Selle käsu täitmiseks on vajutada klaviatuuril klahvi enter(return).


Põhifunktsioonid

Ilma milleta ei saa Emacsis toimida[6]

Emacsi sisenemine

emacs

Emacsi sisenemine koos uue faili loomisega

emacs /tee/sinu/failini

Help fail

C-h

Uue faili avamine ja vana modifitseerimine

C-x C-f


Emacsist väljumine

C-x C-c


Katkise käsu katkestamine Juhul, kui käsu sisestamine läks valesti, siis

C-g

Käsud

See alamkategooria käsitleb navigeerimist Emacsis Kõik käsud on järele proovitud Emacs versioon 23 ja -24's

Materjal on pärit kakuakadeemia Operatsioonisüsteemide aineloenguslaididelt[7]


Rea algus (Home)

C-a

Rea lõpp (End)

C-e


Märk vasakule (<-)

C-b

Märk paremale (->)

C-f

Sõna vasakule (Esc-B)

C-Left

Sõna paremale (Esc-F)

C-Right

Kustutus paremalt (Del)

C-d

Kustutus kursorist rea lõpuni

C-k

Kustutus vasakule

BkSp

Vahetab kursori all oleva sümboli eelmisega

C-t

Vahetab kursori all oleva sõna eelmisega

Esc-t

Muudab kursorist sõna lõpuni suurtähtedeks

Esc-u

Muudab kursorist sõna lõpuni väiketähtedeks

Esc-l

Muudab kursorialuse tähe suurtäheks

Esc-c

Kustutus kursorist rea alguseni

C-x + BkSp

Cua modesse sisenemine ja väljumine (selle käsu teistkordesl sisestamisel saab cua modest väljuda)

Cua mode on režiim, kus saab harjumuspärast cut,copy, paste teha.(C+x,C+c C+v)

Cua modet saab autmaatselt laadida, kui kirjutad cua mode käsu .emacs faili.

M-x cua-mode

Linum modesse sisenemine ja välumine

Puhvri manipulatsioon[8]

Poolita ekraan kaheks(horisontaalselt)

C-x 2

Poolita ekraan kaheks(vertikaalselt)

C-x 3

Aktiivsete akende vahetus(kui mitu akent korraga lahti)

C-x o


Ühe akna režiimi tagasi

C-x 1


Vaheta puhvrit aktiivses aknas

C-x b


Tapa aktiivne puhver (sulge avatud fail)

C-x k

Programme Emacs'is

Emacs failihaldur[2]

Emacsi laiendatavus lubab kasutada palju erinevaid programme Emacs sessioonis olles.

Kasutatavaid programme on palju, hetkel näited kolme progammi kohta.

Programmid ja nende pildid pärit GNU Emacs sissejuhatuse lehelt[9]

Failihaldur

Failihalduriks on progamm nimega dired

Vaata joonist: Emacs failihaldur

M-x dired


Failivõrdleja Ediff(ediff3)

Emacs e-kirjade haldur[3]

Faile saab võrrlda programmiga ediff

M-x ediff

Ediff3'ga saab võrrelda kolme faili korraga.

Ediff kiirkursus:

1) Ava emacs

2) Käivita ediff Emacsis nagu eelenevalt mainitud ( M-x ediff)

3) kirjuta esimese faili nimi(täispikk tee)+RET Defauldis algab sinu kodukaustast.

4) kirjuta teise faili nimi+RET (täispikk tee)

5) VÕRDLE

NB! Paremaks ülevaateks pane võrreldavad failid vertikaalselt kõrvuti, kasuta toru nuppu

eesti lokaadika klaviatuuril: AltGr+< (shifti ja z vahel olev nupp)

E-kirjade-, uudiste- ja RRS'i haldur

Seda teeb programm gnus

Vaata joonist: Emacs e-kirjade haldur

M-x gnus

Alternatiive Emacs'ile

Selles peatükis on loetletud mõned alternatiivid Emacsile.


vi

Tekstiredaktor, mis oli algupäraselt mõledud UNIX süsteemile, hiljem porditud ka teistesse süsteemidesse.

Juhul kui on thatmist vi ja Emacsi omadusi kombineerida, või Emacsis vi redaktorit kasutada, siis:

M-x viper-mode return


vim

Näide redaktorist Vim[4]

Tekstiredaktor vim'i koos vi'ga võib pidada otseseks konkurendiks Emacsile .

Sisuliselt on vim, vi edasiarendus, nagu tema nime akronüüm seda ka vihjab: Vi IMproved

Vim kasutab oma tarkvaralitsentsi Vim, mida peetakse vaba tarkvara litsensiks ja koos parandustega on ka FSF-poolt toetatud.

Nagu vi'd saab Vim'i kasutada Emacsis, sisenedes Evil mode'sse.

Selleks on tarvis paigaldada Evil mode tarkvarapakk.

Kuidas paigaldadada ja kasutada Evil'it

nano

Tekstiredaktor GNU Nano on lihtne GNU utiliit. GNU nano kasutab oma suletud variandi pico ideid, kuid mitte lähtekoodi.

Sarnaselt nagu GNU ja GNU/Linux süsteemid kasutavad UNIX'i ideid.



kwrite ja kate

Selle artikli lähtekood Kwrites

KDE töökeskkonnaga kaasaskäiv tekstiredaktor, mis on mõeldud funktsioneerima koos graafilise liidesega.

gedit

GNOME töökeskkonnaga kaasaskäiv tekstiredaktor.

Kokkuvõte

Kokkuvõtlikult võib öelda, et see juhend tutvustab kasutajale Tekstiredaktorit GNU Emacs. Kuidas seda kasutada, kuidas abi saada hätta jäämise korral.

Lisaks tõi see juhend välja kolm näiteprogrammi, mida GNU Emacsis kasutada.

Selle juhendi abiga saab kasutada tekstiredaktorit Emacs algaja tasemel.


Autori märkused

Mäng Tetris terminali emulaatoris

Emacs on võimas programm, on naljatatud, et Emacsi võib ka operatsioonisüsteemiks kutsuda.

Nagu eelnevalt mainitud, kasutab artikli autor ka Emacs'i,

küll mitte igapäevaselt, kuid

terminali emulaatoris või ilma töölaua keskkonnata.


Esimene valik formateeringuta tekstiredaktoriks on Kwrite.

Autor kasutab põhiliselt GNU Emacsi, GNU Nano ja Kwritet. GNU Emacs eriti mugav ilma X'i ja Waylandita.

Materjalid

http://akadeemia.kakupesa.net/OSAS/loengud/loeng1.pdf

https://www.gnu.org/software/emacs/manual/html_node/emacs/index.html

https://www.gnu.org/software/emacs/manual/html_mono/efaq.html

https://www.gnu.org/software/emacs/tour/

http://www.emacswiki.org/emacs/Evil

http://mcsp.wartburg.edu/ucl/emacs.html