Kettajagude tabelite võrdlus: Difference between revisions
| Line 43: | Line 43: | ||
MBR kettajagude tabel on esmakordselt avaldatud aastal 1983 ning tegemist on standardiga, mis on kestnud praeguseni(27.04.2017). See tabel toetab kuni nelja primaarset kettajagu ning võimalus on ühele neist luua lisaks loogilised kettajagusid. Miinuseks on toetatud kettaste maht. Nimelt on mahupiiranguks 2TB-d. Teiseks väga suureks miinuseks loetakse kettajagude informatsiooni salvestamist ketta algusesse ühte piirkonda, kuna see piirkond saab tihti kahjustusid. Vigase MBR-i tagajärjeks on terve kõvaketta informatsiooni muutumine lugematuks. | MBR kettajagude tabel on esmakordselt avaldatud aastal 1983 ning tegemist on standardiga, mis on kestnud praeguseni(27.04.2017). See tabel toetab kuni nelja primaarset kettajagu ning võimalus on ühele neist luua lisaks loogilised kettajagusid. Miinuseks on toetatud kettaste maht. Nimelt on mahupiiranguks 2TB-d. Teiseks väga suureks miinuseks loetakse kettajagude informatsiooni salvestamist ketta algusesse ühte piirkonda, kuna see piirkond saab tihti kahjustusid. Vigase MBR-i tagajärjeks on terve kõvaketta informatsiooni muutumine lugematuks. | ||
[[File:Mbr-disk-layout.png]] | [[File:Mbr-disk-layout.png|thumb|x200px|none|Joonis 3. MBR kettajagude paigutus tabelis.]] | ||
== Kasutatud allikad == | == Kasutatud allikad == | ||
Revision as of 14:15, 27 April 2017
Autor
Ott Telga
Rühm: AK31
Loomisaasta 2017
Sissejuhatus
Tavapärasel arvutil ja serveril on füüsiline(füüsilised) kõvaketas(kõvakettad). Neid on omakorda võimalik jaotada mõtelisteks osadeks, mida nimetatakse kettajagudeks või ak partitsioonideks. Kettajagudega seotud küsimustele leiab täpsemaid vastuseid Wiki artiklist Kettajaod. Kettajagude puhul tuleb mängu ka kettajagude tabel, mis kirjutatakse tavaliselt iga kõvaketta algusesse ning sellesse tabelisse salvestatakse iga kettajao asukoht, suurus, tüüp, failisüsteem ja failisüsteemi ühendumispunkt eraldi. Tegemist on informtasiooniga, mis on operatsioonisüsteemi käivitumiseks vajalik ning sellega seoses pöörduvad operatsioonisüsteemid esimesena kettajagude tabeli poole, et vajalik informatsioon sealt välja lugeda.
Ubuntu paigaldamisel loodav kettajagude tabel
Näide CMD(windowsi command prompt) kaudu saadud kettajao tabelist. Selle samiseks kasutasin käske "diskpart", "Select disk=0" ja "list partition". Seda kõike administraatori õigustes.
Käesolev artikkel kirjeldab mõningaid tuntumaid kettajagude tabeleid ning nende vahelised sarnasuseid ja erinevuseid.
Kettajagude tabelite tüübid
Kettajagude tabeleid on aja jooksul loodud mitmeid. Kaks peamist, mis on hetkel kasutusel, on MBR(msdos) ja GUID(gpt) kettajagude tabelid.
See pole alati nii olnud ning aja jooksul on erinevates arvutisüsteemides olnud kasutusel erinevad kettajagude tabelite variandid. Siinkohal mõned näited: RDB kettajagude skeemid(amiga süsteem),BSD Disk labels(bsd süsteem), SGI ketaste tähiste päised (dvh süsteem), Apple kettajagude tabel (mac süsteem), PC-98 kettajagude tabel(pc98), Sun's kettajagude skeem(sun).
Kettajagude tabelite erinevused
Erinevuste/sarnasuste võrdluse GUID ja MBR kettajagude tabelite vahel.
MBR kettajagude tabel
MBR kettajagude tabel on esmakordselt avaldatud aastal 1983 ning tegemist on standardiga, mis on kestnud praeguseni(27.04.2017). See tabel toetab kuni nelja primaarset kettajagu ning võimalus on ühele neist luua lisaks loogilised kettajagusid. Miinuseks on toetatud kettaste maht. Nimelt on mahupiiranguks 2TB-d. Teiseks väga suureks miinuseks loetakse kettajagude informatsiooni salvestamist ketta algusesse ühte piirkonda, kuna see piirkond saab tihti kahjustusid. Vigase MBR-i tagajärjeks on terve kõvaketta informatsiooni muutumine lugematuks.
