GNU Emacs: Difference between revisions
Line 126: | Line 126: | ||
Emacsi sisenemine koos uue faili loomisega | Emacsi sisenemine koos uue faili loomisega | ||
{|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre | {|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre | ||
| style="padding:0px 0px 0px 5px;font-family:courier;font-size:8pt;" | emacs / | | style="padding:0px 0px 0px 5px;font-family:courier;font-size:8pt;" | emacs /tee/sinu/failini | ||
|} | |} | ||
Revision as of 11:59, 9 September 2014
Autor: Kristjan Indlo A31
Valmimine: 11.12.2013
Parandused:25.12.2013
Sissejuhatus GNU Emacs'i
Käesolev artikkel räägib tarkvarapakist GNU Emacs.
Juhend on suunatud algajaile GNU/Linux kasutajatele, kuid osaliselt saab ka selle juhendi alusel kasutada teistes süsteemides olevaid GNU Emacs porte.
Dokumentatsioon kehtib Emacs versioonile 24.
On oluline teada, et juhendis kasutan tarkvarapakki GNU Emacs ja muid versioone sellest ei kasuta, näiteks nagu xEmacs. Sellest tulenevalt kutsun selles juhendis GNU Emacs'i edaspidiselt Emacs'iks.
Emacs'i põhieelised
Emacs on laiendatav tekstiredaktor mis on põhiliselt mõeldud GNU ja GNU/Linux süsteemidele, kuid on porditav teistesse süsteemidesse, sellest tulenevalt töötab ta paljudes erinevates operatsioonisüsteemides.
Emacs'i põhieelis on laiendatavus.
Emacs'i, põhiliides on tekstiredaktor, kuid Emacs võib ka käituda näiteks kui meilihadur või veebilehitseja.
Emacs võib asendada paljudel juhtudel lihtsamaid graafilisi liideseid täielikult.
Emacs'i põhilised puudused
Emacs on vana tarkvarapakk, see ei tee teda halvemaks, kui mõni muu pakk, kuid selle tõttu, minevikus, ajal millal 8MB süsteemset mälu oli palju, kasutas Emacs sellest suurem osa ära. Sellest tulenevalt tekstiredaktorite sõja vastaspool kutsuski Emacsi kui:
Eight Megabytes And Constantly Swapping. Tänapäeval ressursikasutusega probleeme ei ole, kuna arvutusseadmed on kiirelt arenenud ja piisavalt võimsad.
Emacs'i seostatakse ka RSI'ga(Repetitive Strain Injury). Lähestikku asuvad otseteenupud , C- ja M- kombinatsioonid kutsuvad esile RSI[5]. Eelmainitut nimetatakse ka Emacs-Pinky'ks.
Emacsi põhieelis on ka mingis mõttes puuduseks, tekstiredaktori kohta võtab ta palju kettaruumi(laiendatavus on seotud suure kettahõivega).
Näitena, Emacs paigaldamine koos sõltuvustuga süsteemi Lubuntu 13.10 võtab kettal ruumi 82.3MB ruumi samas kui kerge tekstiredaktor leafpad, mis on Lubuntuga kaasas, võtab kettal ruumi 758kB
Lisaks sellele on vaja Emacsi järjekindlalt õppida, et seda tarkvarapakki ilma abita kasutada.
Näiteks, artikli autor ei kasuta eelmainitut palju:
-terminali emulaatoris vahel vaja mõni dokument koostada
-vahel vaja mängida tetrist või adventuret
Ettevalmistus
Paigalduse näidetena kasutan kolme enamlevinumat GNU/Linux süsteemi.
Enne paigaldamist veendu, et tarkvara repositooriumid on värskendatud ja terminali emulaatoris oleksid juurkasutajana.
Ubuntu ja Apt-kasutavad
apt-get install emacs |
Fedora ja Yum-Kasutavad
yum install emacs |
OpenSuSE ja libzypp-kasutavad
zypper in emacs |
Mõisted
C
See on lühend klaviatuuriklahvile Ctrl.
M
Metanupp, Teise nimega ka alt klahv.
BkSp
Backspace-nupp, kustutamise klahv.
Right/Left
Paremale/Vasakule nooleklahvid.
Klahvikombinatsioonid
Olgu käsk:
M-x tetris |
Siis viiakse seda täide kui Metanupu ja x-klahvi allhoidmist, nende lahtilaskmist ja programminime väljakirjutamist, meie juhul 'tetris'. Selle käsu täitmiseks on vajutada klaviatuuril klahvi enter(return).
Põhifunktsioonid
Ilma milleta ei saa Emacsis toimida[6]
Emacsi sisenemine
emacs |
Emacsi sisenemine koos uue faili loomisega
emacs /tee/sinu/failini |
Help fail
C-h |
Uue faili avamine ja vana modifitseerimine
C-x C-f |
Emacsist väljumine
C-x C-c |
Katkise käsu katkestamine
Juhul, kui käsu sisestamine läks valesti, siis
C-g |
Käsud
See alamkategooria käsitleb navigeerimist Emacsis Kõik käsud on järele proovitud Emacs versioon 23 ja -24's
Materjal on pärist kakuakadeemia Operatsioonisüsteemide aineloenguslaididelt[7]
Rea algus (Home)
C-a |
Rea lõpp (End)
C-e |
Märk vasakule (<-)
C-b |
Märk paremale (->)
C-f |
Sõna vasakule (Esc-B)
C-Left |
Sõna paremale (Esc-F)
C-Right |
Kustutus paremalt (Del)
C-d |
Kustutus kursorist rea lõpuni
C-k |
Kustutus vasakule
BkSp |
Vahetab kursori all oleva sümboli eelmisega
C-t |
Vahetab kursori all oleva sõna eelmisega
Esc-t |
Muudab kursorist sõna lõpuni suurtähtedeks
Esc-u |
Muudab kursorist sõna lõpuni väiketähtedeks
Esc-l |
Muudab kursorialuse tähe suurtäheks
Esc-c |
Kustutus kursorist rea alguseni
C-x + BkSp |
Puhvri manipulatsioon[8]
Poolita ekraan kaheks
C-x 2 |
Aken tagasi, säilita ka sissejuhatuse leht
C-x 1 |
Vaheta puhvrit aktiivses aknas
C-x b |
Lõpeta puhver (sulge avatud fail)
C-x k |
Programme Emacs'is
Emacsi laiendatavus lubab kasutada palju erinevaid programme Emacs sessioonis olles.
Kasutatavaid programme on palju, hetkel näited kolme progammi kohta.
Programmid ja nende pildid pärit GNU Emacs sissejuhatuse lehelt[9]
Failihaldur
Failihalduriks on progamm nimega dired
Vaata joonist: Emacs failihaldur
M-x dired |
Failivõrdleja
Faile saab võrrlda programmiga ediff
M-x ediff |
E-kirjade-, uudiste- ja RRS'i haldur
Seda teeb programm gnus
Vaata joonist: Emacs e-kirjade haldur
M-x gnus |
Alternatiive Emacs'ile
Selles peatükis on loetletud mõned alternatiivid Emacsile.
vi
Tekstiredaktor, mis oli algupäraselt mõledud UNIX süsteemile, hiljem porditud ka teistesse süsteemidesse.
Juhul kui on thatmist vi ja Emacsi omadusi kombineerida, või Emacsis vi redaktorit kasutada, siis:
M-x viper-mode return |
vim
Tekstiredaktor vim'i koos vi'ga võib pidada otseseks konkurendiks Emacsile .
Sisuliselt on vim, vi edasiarendus, nagu tema nime akronüüm seda ka vihjab: Vi IMproved
Vim kasutab oma tarkvaralitsentsi Vim, mida peetakse vaba tarkvara litsensiks ja koos parandustega on ka FSF-poolt toetatud.
Nagu vi'd saab Vim'i kasutada Emacsis, sisenedes Evil mode'sse.
Selleks on tarvis paigaldada Evil mode tarkvarapakk.
Kuidas paigaldadada ja kasutada Evil'it
nano
Tekstiredaktor GNU Nano on lihtne GNU utiliit. GNU nano kasutab oma suletud variandi pico ideid, kuid mitte lähtekoodi.
Sarnaselt nagu GNU ja GNU/Linux süsteemid kasutavad UNIX'i ideid.
kwrite
KDE töökeskkonnaga kaasaskäiv tekstiredaktor, mis on mõeldud funktsioneerima koos graafilise liidesega.
gedit
GNOME töökeskkonnaga kaasaskäiv tekstiredaktor.
Kokkuvõte
Kokkuvõtlikult võib öelda, et see juhend tutvustab kasutajale Tekstiredaktorit GNU Emacs. Kuidas seda kasutada, kuidas abi saada hätta jäämise korral.
Lisaks tõi see juhend välja kolm näiteprogrammi, mida GNU Emacsis kasutada.
Selle juhendi abiga saab kasutada tekstiredaktorit Emacs algaja tasemel.
Autori märkused
Emacs on võimas programm, on naljatatud, et Emacsi võib ka operatsioonisüsteemiks kutsuda.
Nagu eelnevalt mainitud, kasutab artikli autor ka Emacs'i, küll mitte igapäevaselt, kuid
terminali emulaatoris või ilma töölaua keskkonnata.
Emacsiga on hea blogi mustandit kirjutada, kui aku elugia tähtis on ja selle tõttu on graafiline kesskkond suletud.
Lisaks on hea seal mänge mängida. Adventure on väga sõltuvusttekitav mäng.
Esimene valik formateeringuta tekstiredaktoriks on Kwrite.
Terminalis kiireid märkmeid ja konfiguaratsioonimuudatusi saab teha nanoga.
Materjalid
http://akadeemia.kakupesa.net/OSAS/loengud/loeng1.pdf
https://www.gnu.org/software/emacs/manual/html_node/emacs/index.html
https://www.gnu.org/software/emacs/manual/html_mono/efaq.html
https://www.gnu.org/software/emacs/tour/