Kettajagude tabelite võrdlus
Autor
Ott Telga
Rühm: AK31
Loomisaasta 2017
Sissejuhatus
Tavapärasel arvutil ja serveril on füüsiline(füüsilised) kõvaketas(kõvakettad). Neid on omakorda võimalik jaotada mõtelisteks osadeks, mida nimetatakse kettajagudeks või ak partitsioonideks. Kettajagudega seotud küsimustele leiab täpsemaid vastuseid Wiki artiklist Kettajaod. Kettajagude puhul tuleb mängu ka kettajagude tabel, mis kirjutatakse tavaliselt iga kõvaketta algusesse ning sellesse tabelisse salvestatakse iga kettajao asukoht, suurus, tüüp, failisüsteem ja failisüsteemi ühendumispunkt eraldi. Tegemist on informtasiooniga, mis on operatsioonisüsteemi käivitumiseks vajalik ning sellega seoses pöörduvad operatsioonisüsteemid esimesena kettajagude tabeli poole, et vajalik informatsioon sealt välja lugeda.
Ubuntu paigaldamisel loodav kettajagude tabel
Näide CMD(windowsi command prompt) kaudu saadud kettajao tabelist. Selle samiseks kasutasin käske "diskpart", "Select disk=0" ja "list partition". Seda kõike administraatori õigustes.
Käesolev artikkel kirjeldab mõningaid tuntumaid kettajagude tabeleid ning nende vahelised sarnasuseid ja erinevuseid.
Kettajagude tabelite tüübid
Kettajagude tabeleid on aja jooksul loodud mitmeid. Kaks peamist, mis on hetkel kasutusel, on MBR(msdos) ja GUID(gpt) kettajagude tabelid.
See pole alati nii olnud ning aja jooksul on erinevates arvutisüsteemides olnud kasutusel erinevad kettajagude tabelite variandid. Siinkohal mõned näited: RDB kettajagude skeemid(amiga süsteem),BSD Disk labels(bsd süsteem), SGI ketaste tähiste päised (dvh süsteem), Apple kettajagude tabel (mac süsteem), PC-98 kettajagude tabel(pc98), Sun's kettajagude skeem(sun).
Erinevuste/sarnasuste võrdluse GUID ja MBR kettajagude tabelite vahe
MBR kettajagude tabel
MBR kettajagude tabel on esmakordselt avaldatud aastal 1983 ning tegemist on standardiga, mis on kestnud praeguseni(27.04.2017). See tabel toetab kuni nelja primaarset kettajagu ning võimalus on ühele neist luua lisaks loogilised kettajagusid. Miinuseks on toetatud kettaste maht. Nimelt on mahupiiranguks 2TB-d. Teiseks väga suureks miinuseks loetakse kettajagude informatsiooni salvestamist ketta algusesse ühte piirkonda, kuna see piirkond saab tihti kahjustusid. Vigase MBR-i tagajärjeks on terve kõvaketta informatsiooni muutumine lugematuks.
GUID kettaagude tabel(GPT)
GUID kettajagude tabel loodi umbes aastal 2010. Selle toimimise põhimõte on sarnane MBR kettajagude tabelile, kuid GPT-l on olulised eelised ja täiendused, mis muudavad selle kasutamise uuemates süsteemides mõistlikumaks. Nimelt toetab see GPT kuni 128 primaarset partitsiooni. Lisaks toetab GPT kuni 9,44 ZB-i suurust ketast. Selle põhjal võib öelda, et lähima 5 aasta jooksul pole vajadust veel uuema tabeli süsteemi järgi. Joonisel 4 on märgitud ketta sektorite lõppu sekundaarne GPT päis. Tegemist täpselt sama osaga nagu primaarne GPT päis. Ehk juhul, kui keta algus saab mingil põhjusel kahjustada, siis loetakse ketta kasutamiseks vajalik informatsioon välja sekundaarsest GPT päisest.
MRB ja GUID hübriid ja toetatud Operatsioonisüsteemid
GPT saab toimida koos MBR kettajao tabeliga ning see võimaldab kasutada ka vanemaid operatsioonisüsteeme, kui selleks tekib vajadus. Nimelt on vanemad operatsioonisüsteemid sellised, et need näevad GPT partitsiooni tabeli puhul ainult kaitstud MBR. Sellisteks süsteemideks on Windows XP, Windows 2000, Windows 95/98. Windows XP 64 bit-ise versiooni puhul on võimalik GPT-d kasutada andmete salvestamisel. XP-st uuemate Windowsi operatsioonisüsteemidega on aktiivne ka GPT alglaadimise võimekus. Lisaks kasutavad praegused Ubuntu ja Max OS X süsteemid GUID kettajagude tabelit.
Kokkuvõte
MBR ja GUID kettajagude tabelite võrdluse tulemusel leian, et kui operatsioonisüsteem vähegi toetab GUID kettajagude tabelist info lugemist ja bootimist, sisi tuleks seda ka kasutada. Üks oluline põhjus on Sekundaarne MBR Praeguseks üldtuntud operatsioonisüsteemide puhul on
Kasutatud allikad
1.Kettajagude tabelite variandid
2.[1]
3.[2]
4.[3]
5.[]
