Cfdisk
Autor
Silver Tiks AK21
Sissejuhatus
Allolev tekst on mõeldud Linux süsteemidega alles tutvuvale isikule ning kindlasti ei ole see õpetus kettajagude moodustamiseks. Pigem on tegemist lühikese ülevaatega antud programmi omadustest ja võimalustest. Materjali illustreerimisel kasutasin cfdisk versiooni 2.20.1.
cfdisk
cfdisk on linux-utiliit ketaste partitsioneerimiseks, kasutades selleks kasutajasõbralikumat liidest kui fdisk. Kuna cfdisk’ga on võimalik teostada ainult elementaarseid tegevusi kettajagude loomisel, siis suurema funktsionaalsuse vajadusel tuleks kasutada ikkagi fdisk programmi. PS! Et cfdisk'iga opereerida peab olema administraatori õigustega.
Süntaks
cfdisk [valik] [device]
Valikud
| -h (help) | Väljastab HELP teksti ja väljub programmist. |
| -v (version) | Kuvab hetkel olemasoleva versiooni info ja väljub programmist. |
| -P (print) | Partitsioonitabeli printimiseks. NB! Alates versioonist 2.25 ei eksisteeri enam seda võimalust. |
| -z (zero) | Kuvab partitsioonitabeli ilma olemasolevate partitsioonideta. See valik ei tühjenda tabelit, vaid pigem alustab programmi olemasolevat partitsioonitabelit lugemata. |
| -a (arrow) | Kasutab noolt teksti esiletoomisel. |
| -L (color) [=millal] | Värvib väljastatava info. Argument [millal] võib olla „auto“, „never“, või „always“. Kui [millal] on määramata, siis on vaikimisi „auto“. NB! Kasutusel alates versioonist 2.25. |
Esmane kokkupuude
Sisestanud käskluse cfdisk ning seejärel enteriga seda kinnitanud avaneb alljärgnev ekraanipilt (NB! kuvand on illustratiivne):
cfdisk (util-linux 2.20.1)
Disk Drive: /dev/sda
Size: 8589934592 bytes, 8589 MB
Heads: 255 Sectors per Track: 63 Cylinders: 1044
Name Flags Part Type FS Type [Label] Size (MB)
-
Primary Free Space 1.05
sda1 Boot Primary Linux ext4 7515.15
Pri/Log Free Space 1.05
sda5 NC Logical Swap 1071.65
Pri/Log Free Space 1.05
[Bootable] [ Delete ] [ Help ] [Maximize] [ Print ]
[ Quit ] [ Type ] [ Units ] [ Write ]
Toggle bootable flag of the current partition
Käsud
cfdisk käske saab sisestada vastavale klahvile vajutades. Enterit vajutada pole vaja. Kõiki käske (välja arvatud „W“) on võimalik sisestada nii väikeste kui ka suurte tähtedega. Soovi korral on võimalik kasutada valikute tegemiseks ka klaviatuuril asetsevaid nooli „vasakule“ ja „paremale“ ning valiku välja valinud tuleks vajutada ENTER klahvi.
| b | selle käsuga on võimalik valida, missugune primaarne partitsioon sisaldab endas käivitamiseks vajaminevaid faile (bootable). |
| d | kustutab vastava partitsiooni. See muudab kustutatava partitsiooni vabaks kettapinnaks ning liidab selle seda varasemalt ümbritsenud vaba kettapinnaga. Kettapinda, mis on eelnevalt märgitud kui kasutamata (vaba) või kasutuskõlbmatu, ei ole võimalik kustutada. |
| h | näitab käskluste kirjeldusi. |
| n | Tekita uus partitsioon vabast pinnast. Seejärel tuleb sisestada partitsiooni, mille soovid tekitada suurus. Vaikesuuruseks on võrdne kogu vaba pinnaga selles ketta positsioonis. |
| q | Välju programmist. Sellega saad programmist väljuda muudatusi salvestamata. |
| t | Muuda partitsiooni tüüpi. Vaikimisi määratakse uute partitsioonide tüübiks Linux. |
| g | Muuda kõvaketta geomeetriat (cylinders, heads või sectors) NB! Seda valikut on soovitatav kasutada ainult isikutel, kes teavad, mida nad teevad. |
| W | Kirjutab partitsioonitabeli kõvakettale. Kuna selle tegevusega on võimalik, et mõningased andmed andmekandjalt kustutatakse, tuleb kinnitada või tühistada oma soov kirjutades kas „yes“ või „no“. „yes“ puhul kirjutatakse partitsioonitabel kettale ja antakse „tuumale (kernelile)“ teada, et partitsioonitabelit on muudetud ja tuleks uuesti üleslaadida. Alati see üleslaadimine ei tööta ja sellisel juhul aitab, kui „kernelit“ uuesti teavitada käsuga partprobe või partx või lihtsalt süsteem korraks välja lülitada. |
| m | maksimeerib kettakasutuse vastavas partitsioonis. NB! Alates versioonist 2.25 ei eksisteeri enam seda võimalust. |
| u | muuda ühikut (size (MB), sectors, cylinders). NB! Alates versioonist 2.25 ei eksisteeri enam seda võimalust. |
| Nooled „üles“, „alla“ | Kursori liigutamiseks ühelt partitsioonilt teisele, kui partitsioonitabelis on rohkem kui kirje. |
Kokkuvõte
Nagu lubatud, ei sisaldanud eelnev tekst õpetusi ketaste partitsioneerimisel, vaid lähtus cfdisk'i omadustest ja võimalustest. Kuigi cfdisk ei oma samasugusel määral võimalusi ketaste partitsioneerimisel kui fdisk, on tegemist siiski toreda instrumendiga alustavale Linux-huvilisele.
