Mount: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
No edit summary
 
(27 intermediate revisions by the same user not shown)
Line 5: Line 5:
= Mount olemus =
= Mount olemus =


Andmed on seadmesse kirja pandud nullide ja ühtedena ning seda struktuuri kutsutakse '''failisüsteemiks'''. Linux-is on seadmed viidatud '''/dev''' kaustas. Andmed ei ole otseselt seadmes endas. Nendesse ei saa nii lihtsalt ligi pääseda, kui lähed /dev kausta, selleks on vajalik ligipääsu failisüsteemile. [1] Mountimine on failidele ligipääsu saamine failisüsteemis, et kasutajad või kasutajate grupp pääseks failile ligi kindlas kataloogis. [2] Neid katalooge kutsutakse '''mount pointideks ehk liitepunktideks'''. [1]
Mountimine on võimalik unix-i laadsetes operatsioonisüsteemides. Mountimine on failidele ligipääsu saamine failisüsteemis, et kasutajad või kasutajate grupp pääseks failile ligi kindlas kataloogis. [2] Neid katalooge kutsutakse '''mount punktideks ehk liitepunktideks'''. [1]


= Mida saab mountida =
Seadmesse on andmed kirja pandud nullide ja ühtedena ning seda struktuuri kutsutakse '''failisüsteemiks'''. Fstab on failisüsteemi tabel, kus on võimalik seda kõike konfigureerida. Linux-is on seadmed viidatud '''/dev''' kaustas. Andmed ei ole otseselt seadmes endas. Nendesse ei saa nii lihtsalt ligi pääseda, kui lähed /dev kausta, vaja on ligipääsu failisüsteemile, mida on võimalik saada mountimisega. [1]


Kõige levinum on kettajagude mountimine. Seda hoitakse /dev kaustas. Kõvakettale ja USB pulkadele on võimalik paigaldada failisüsteeme. Failisüsteemid ise on ligipääsetavad läbi kettajagude tähiste, nagu /dev/hda1 (esimene partitsioon on /dev/hda).
== Mida võiks kasutaja teada? ==


ISO9660 on failisüsteem, mis on kasutusel CDROM-is. CD lugejas on kasutusel ainult CD, seega pole mõtet luua /dev/hdc1 mountimiseks, vaid CD puhul on võimalik mountida otse /dev/hdc-d, kui see on CDROM lugeja ja sellel on ketas.  
*Vaja on Unixi operatsioonisüsteemi.
*Kasutaja peab tundma, kuidas töötab fstab. '''Fstab''' on süsteemi konfiguratisooni fail, mis sisaldab andmeid partitsioonidest ja seadmetest, mida alglaadimisel ühendatakse. Selle kohta saab ülevaate IT Kolledži wikist- https://wiki.itcollege.ee/index.php/Fstab .
*Peaks teadma, mis on failisüsteem.
*Peaks aru saama kettajagudest.
*Kasutaja võiks teada, mis on primaarne, mis laiendatud ja mis loogiline kettajagu. Primaarseteks on kettajagude vahemik 1-4. Laiendatud kettajagu on konteiner, kuhu alla saab teha loogilisi kettajagusid numbriga 5-128. Laiendatuid kettaid ise saab teha 1-4. [8]
*Failisüsteemi on võimalik mountida interaktiivselt või automaatselt käivitamisel. [9]


Flopi kettad sisaldavad ainult ühte failisüsteemi ja need on tähistatud /dev/f0-na esimene ketas ja /dev/f1 teine ketas.
== Mida saab mountida ==
Seadmed nagu USB pulgad on nagu kõvakettad, nii et /dev/sda1 võib sisaldada failisüsteemi ja nii on ka IPod-de puhul, kuigi seal võib enamus andmetest olla teisel partitsioonil.


Mountida saab igasuguseid seadmeid. Kui on olemas failisüsteemi "pilt", mis on täpselt sama koopia olemasolevast failisüsteemist või loodud kindla faili jaoks, siis saab ka seda mountida läbi väljamõeldud seade, mida kutsutakse „loopback device-ks“. [1]
Kõige levinum on kettajagude ühendamine. Seda hoitakse /dev kaustas. Kõvakettale ja USB pulkadele on võimalik paigaldada failisüsteeme. Failisüsteemid ise on ligipääsetavad läbi kettajagude tähiste, nagu /dev/hda1, mis on esimene partitsioon kettal /dev/hda.  


= Umountimine =
ISO9660 on failisüsteem, mida kasutatakse CDROM-is. CD lugejas on kasutusel ainult CD, mille peal on üks partitsioon ja seega on võimalik ühendada otse /dev/hdc-d, kui see on CDROM lugeja ja sellel on ketas.


Mountimisele vastupidine protsess on umountimine.
Flopi kettad sisaldavad ainult ühte failisüsteemi ja need on tähistatud /dev/f0-na esimene ketas ja /dev/f1 teine ketas.
 
Seadmed, näiteks USB pulgad, on nagu kõvakettad, nii et /dev/sda1 võib sisaldada failisüsteemi ja nii on ka IPodide puhul, kuigi seal võib enamus andmetest olla teisel partitsioonil.
Umountimiseks on käsk
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |umount liitepunkt, partitsioon, –a või –A
|} [3]
 
Näiteks:
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |
sudo umount /mnt
 
sudo umount /dev/hda1
|}
 
Mõlemad käsud umoundivad failisüsteemi /dev/hda1 partitsioonilt, kui see on mounditud '''/mnt-le'''. [1]
 
Et sundida umountimist, selleks '''–f''' ja '''–v''' detailide nägemiseks. [3]


Failisüsteemi ei saa umountida, kui see on kasutusel. Kui on kindel, et umountimine on ohutu, siis võib kasutada sellist käsku:
Ühendada saab igasuguseid seadmeid. Kui on olemas failisüsteemi "pilt", mis on täpselt sama koopia olemasolevast failisüsteemist või loodud kindla faili jaoks, siis saab ka seda mountida läbi väljamõeldud seade, mida kutsutakse „loopback device-ks“. [1]
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |sudo umount -l /liitepunkt
|} [1]
Et umountida kõiki mountitud faile või lihtsalt failisüsteeme, mis on järjestatud pärast –t, selleks tuleb kasutada '''–a''' või''' –A '''. [3]


= Mountimine =
= Mountimine =
Line 54: Line 38:
|}
|}


Mount point-i loomiseks
Liitepunkti loomiseks
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |sudo mkdir /media/sdcard
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |sudo mkdir /media/sdcard
Line 63: Line 47:
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |mount -l
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |mount -l
|}
|}
See käsk '''näitab mounditud failisüsteemide nimekirja'''. [4]
See käsk '''näitab ühendatud failisüsteemide nimekirja'''. [4]


Mountimiseks on vajalik käsk:
Ühendamiseks on vajalik käsk:
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |mount partitsioon liitepunkt
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |mount -t tüüp seade liitepunkt
|}
|}[6]
[3]
Kui süsteem ei saa aru, mis tüüp kettajaol on, siis -t abil saab failisüsteemi tüüpi ette anda.
[7]


Näiteks:
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |sudo mount /dev/sda1 /mnt
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |sudo mount /dev/sda1 /mnt
|}
|}
See käsk moundib failisüseemi /dev/sda1 partitsioonilt /mnt kausta, mis tähendab siis, et /mnt kaustast on võimalik näha failisüsteemi, mis on /dev/sda1 peal.
See käsk ühendab failisüseemi /dev/sda1 partitsioonilt /mnt kausta, mis tähendab siis, et /mnt kaustast on võimalik näha failisüsteemi, mis on /dev/sda1 peal.


{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
Line 92: Line 76:
See liigutab /mnt/Failid/Muusika kausta /home/user/Muusika kausta. [1]
See liigutab /mnt/Failid/Muusika kausta /home/user/Muusika kausta. [1]


= Pmount kasutamine =
== Pmount kasutamine ==


Pmount on probramm, mis on saadaval repositooriumites ja lubab eesõigusteta kasutajatel mountida kettaid nagu oleksid nad sudo kasutaja, isegi ilma /etc/fstab-i sisestamast.
Pmount on programm, mis on saadaval repositooriumites ja lubab eesõigusteta kasutajatel ühendada kettaid nagu oleksid nad sudo kasutaja, isegi ilma /etc/fstab-i sisestamast.


Seda saab kasutada sama süntaksiga nagu mount-i, aga siis ilma sudo-ta.
Seda saab kasutada sama süntaksiga nagu mount-i, aga siis ilma sudo-ta.
Line 102: Line 86:
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |pmount /dev/sdb1 flash_drive
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |pmount /dev/sdb1 flash_drive
|}
|}
See moundib /dev/sdb1 partitsiooni /media/flash_drive’i. [5]
See ühendab /dev/sdb1 partitsiooni /media/flash_drive’i. [5]
 
== Umountimine ==
 
Ühendamisele (mountimisele) vastupidine protsess on umountimine ehk lahtiühendamine.
 
Lahtiühendamiseks on käsk umount.
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |umount liitepunkt, seade, –a või –A
|} [3]
 
Näiteks:
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |
sudo umount /mnt
 
sudo umount /dev/hda1
|}
 
Mõlemad käsud ühendavad lahti failisüsteemi /dev/hda1 partitsioonilt, kui see on ühendatud '''/mnt-le'''. [1]
 
Et sundida lahtiühendamist, selleks '''–f''' ja '''–v''' detailide nägemiseks.  [3]
 
Failisüsteemi ei saa lahti ühendada, kui see on kasutusel. Kui on kindel, et lahtiühendamine on ohutu, siis võib kasutada sellist käsku:
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |sudo umount -l /liitepunkt
|} [1]
Et lahtiühendada kõiki ühendatud faile või lihtsalt failisüsteeme, tuleb kasutada '''–a''' või''' –A '''. Ainult, et -A ei proovi juur failisüsteemi lahti ühendada. [3]
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |sudo mount -a
|}
 
= Kokkuvõte =
 
Oma artiklis tõin välja põhilise mountimise kohta, et teha pilti sellest selgemaks, kuna teema on lai. Põhiline on, et mountimisega on võimalik anda failisüsteemis failidele ligipääsu, et neid saaks kasutada. Juttu oli, mida kasutaja peaks selle kohta teadma, mida on võimalik mountida ning välja sai toodud ka mitmeid näiteid koos seletustega. Rääkisin natukene ka pmoundist ja umoundist, mida võiks ka teada, kui mountimisega ennast kurssi viia. Arvan, et minu artikkel annab hea ülevaate moundist. Internetist on võimalik leida igalt poolt palju materjale, kuid arvutikaugemale inimesele võib see jääda siiski arusaamatuks. Mina püüdsin teha seda võimalikult arusaadavalt kõigile.


= Kasutatud materjalid =
= Kasutatud materjalid =
Line 114: Line 132:


[5] https://help.ubuntu.com/community/Mount/USB
[5] https://help.ubuntu.com/community/Mount/USB
[6] http://enos.itcollege.ee/~kloodus/osadmin/loeng06%20-%20Ketaste%20kasutamine%20-%202013.pdf
[7] http://manpages.ubuntu.com/manpages/lucid/man8/mount.8.html#contenttoc23
[8] http://enos.itcollege.ee/~kloodus/osadmin/loeng06%20-%20Ketaste%20kasutamine%20-%202013.pdf
[9] http://its.virginia.edu/os/linux/mount.html


[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Latest revision as of 20:53, 2 January 2014

Autor: Maarja-Liisa Tammepõld

Rühm: A22

Mount olemus

Mountimine on võimalik unix-i laadsetes operatsioonisüsteemides. Mountimine on failidele ligipääsu saamine failisüsteemis, et kasutajad või kasutajate grupp pääseks failile ligi kindlas kataloogis. [2] Neid katalooge kutsutakse mount punktideks ehk liitepunktideks. [1]

Seadmesse on andmed kirja pandud nullide ja ühtedena ning seda struktuuri kutsutakse failisüsteemiks. Fstab on failisüsteemi tabel, kus on võimalik seda kõike konfigureerida. Linux-is on seadmed viidatud /dev kaustas. Andmed ei ole otseselt seadmes endas. Nendesse ei saa nii lihtsalt ligi pääseda, kui lähed /dev kausta, vaja on ligipääsu failisüsteemile, mida on võimalik saada mountimisega. [1]

Mida võiks kasutaja teada?

  • Vaja on Unixi operatsioonisüsteemi.
  • Kasutaja peab tundma, kuidas töötab fstab. Fstab on süsteemi konfiguratisooni fail, mis sisaldab andmeid partitsioonidest ja seadmetest, mida alglaadimisel ühendatakse. Selle kohta saab ülevaate IT Kolledži wikist- https://wiki.itcollege.ee/index.php/Fstab .
  • Peaks teadma, mis on failisüsteem.
  • Peaks aru saama kettajagudest.
  • Kasutaja võiks teada, mis on primaarne, mis laiendatud ja mis loogiline kettajagu. Primaarseteks on kettajagude vahemik 1-4. Laiendatud kettajagu on konteiner, kuhu alla saab teha loogilisi kettajagusid numbriga 5-128. Laiendatuid kettaid ise saab teha 1-4. [8]
  • Failisüsteemi on võimalik mountida interaktiivselt või automaatselt käivitamisel. [9]

Mida saab mountida

Kõige levinum on kettajagude ühendamine. Seda hoitakse /dev kaustas. Kõvakettale ja USB pulkadele on võimalik paigaldada failisüsteeme. Failisüsteemid ise on ligipääsetavad läbi kettajagude tähiste, nagu /dev/hda1, mis on esimene partitsioon kettal /dev/hda.

ISO9660 on failisüsteem, mida kasutatakse CDROM-is. CD lugejas on kasutusel ainult CD, mille peal on üks partitsioon ja seega on võimalik ühendada otse /dev/hdc-d, kui see on CDROM lugeja ja sellel on ketas.

Flopi kettad sisaldavad ainult ühte failisüsteemi ja need on tähistatud /dev/f0-na esimene ketas ja /dev/f1 teine ketas. Seadmed, näiteks USB pulgad, on nagu kõvakettad, nii et /dev/sda1 võib sisaldada failisüsteemi ja nii on ka IPodide puhul, kuigi seal võib enamus andmetest olla teisel partitsioonil.

Ühendada saab igasuguseid seadmeid. Kui on olemas failisüsteemi "pilt", mis on täpselt sama koopia olemasolevast failisüsteemist või loodud kindla faili jaoks, siis saab ka seda mountida läbi väljamõeldud seade, mida kutsutakse „loopback device-ks“. [1]

Mountimine

Moutimise käsk on mount. [3]

Selleks, et näha, mis seaded on saadaval ja nende partitsioone:

sudo fdisk -l

Liitepunkti loomiseks

sudo mkdir /media/sdcard

Ehk luuakse kaust nimega /media/sdcard.

mount -l

See käsk näitab ühendatud failisüsteemide nimekirja. [4]

Ühendamiseks on vajalik käsk:

mount -t tüüp seade liitepunkt

[6]

Kui süsteem ei saa aru, mis tüüp kettajaol on, siis -t abil saab failisüsteemi tüüpi ette anda. [7]

sudo mount /dev/sda1 /mnt

See käsk ühendab failisüseemi /dev/sda1 partitsioonilt /mnt kausta, mis tähendab siis, et /mnt kaustast on võimalik näha failisüsteemi, mis on /dev/sda1 peal.

sudo mount /dev/fd0 /floppy -t vfat

See käsk paneb failisüsteemi esimesele flopi kettale kausta /floppy ja et seda võetaks kui FAT failisüsteemi.

sudo mount --bind /mnt/Failid/Muusika /home/user/Muusika

See käsk lubab /mnt/Failid/Muusika kaustale ligipääseda ka /home/user/Muusika kaustast.

sudo mount --move /mnt/Failid/Muusika /home/user/Muusika

See liigutab /mnt/Failid/Muusika kausta /home/user/Muusika kausta. [1]

Pmount kasutamine

Pmount on programm, mis on saadaval repositooriumites ja lubab eesõigusteta kasutajatel ühendada kettaid nagu oleksid nad sudo kasutaja, isegi ilma /etc/fstab-i sisestamast.

Seda saab kasutada sama süntaksiga nagu mount-i, aga siis ilma sudo-ta.

Näiteks:

pmount /dev/sdb1 flash_drive

See ühendab /dev/sdb1 partitsiooni /media/flash_drive’i. [5]

Umountimine

Ühendamisele (mountimisele) vastupidine protsess on umountimine ehk lahtiühendamine.

Lahtiühendamiseks on käsk umount.

umount liitepunkt, seade, –a või –A

[3]

Näiteks:

sudo umount /mnt

sudo umount /dev/hda1

Mõlemad käsud ühendavad lahti failisüsteemi /dev/hda1 partitsioonilt, kui see on ühendatud /mnt-le. [1]

Et sundida lahtiühendamist, selleks –f ja –v detailide nägemiseks. [3]

Failisüsteemi ei saa lahti ühendada, kui see on kasutusel. Kui on kindel, et lahtiühendamine on ohutu, siis võib kasutada sellist käsku:

sudo umount -l /liitepunkt

[1]

Et lahtiühendada kõiki ühendatud faile või lihtsalt failisüsteeme, tuleb kasutada –a või –A . Ainult, et -A ei proovi juur failisüsteemi lahti ühendada. [3]

sudo mount -a

Kokkuvõte

Oma artiklis tõin välja põhilise mountimise kohta, et teha pilti sellest selgemaks, kuna teema on lai. Põhiline on, et mountimisega on võimalik anda failisüsteemis failidele ligipääsu, et neid saaks kasutada. Juttu oli, mida kasutaja peaks selle kohta teadma, mida on võimalik mountida ning välja sai toodud ka mitmeid näiteid koos seletustega. Rääkisin natukene ka pmoundist ja umoundist, mida võiks ka teada, kui mountimisega ennast kurssi viia. Arvan, et minu artikkel annab hea ülevaate moundist. Internetist on võimalik leida igalt poolt palju materjale, kuid arvutikaugemale inimesele võib see jääda siiski arusaamatuks. Mina püüdsin teha seda võimalikult arusaadavalt kõigile.

Kasutatud materjalid

[1] https://help.ubuntu.com/community/Mount

[2] http://whatis.techtarget.com/definition/mount

[3] http://www.freebsd.org/doc/handbook/mount-unmount.html

[4] http://www.saltycrane.com/blog/2008/06/mount-drives-manually-on-ubuntu-linux/

[5] https://help.ubuntu.com/community/Mount/USB

[6] http://enos.itcollege.ee/~kloodus/osadmin/loeng06%20-%20Ketaste%20kasutamine%20-%202013.pdf

[7] http://manpages.ubuntu.com/manpages/lucid/man8/mount.8.html#contenttoc23

[8] http://enos.itcollege.ee/~kloodus/osadmin/loeng06%20-%20Ketaste%20kasutamine%20-%202013.pdf

[9] http://its.virginia.edu/os/linux/mount.html