Failihaldus Linux shellis: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
← Older edit
Mkuusik (talk | contribs)
281 edits
Mkuusik (talk | contribs)
281 edits
 
(77 intermediate revisions by 2 users not shown)
Line 1: Line 1:


==Sissejuhatus==
==Sissejuhatus==
Failihaldus Linuxis on Windowsiga võrreldes erinev ja seda seetõttu, et Linuxis ei ole kettaid. Kõik kõvaketaste partitsioonid, cd seade ja disketiseade haagitakse külge kas kasutaja või siis süsteemi poolt määratud kataloogidele. Süsteemsed kataloogid asuvad juurkaustas. Näiteks dev kataloogis asuvad seadmed ja kui tekib vajadus viidata mõnele seadmele, siis tehakse seda  /dev/ kataloogi kaudu, viidates vajalikule seadmele.  
Failihaldus [[Linuxis]] on Windowsiga võrreldes erinev ja seda seetõttu, et Linuxis ei ole Windowsiga sarnaselt kettanimesid. Kõik kõvaketaste partitsioonid, cd seade ja disketiseade haagitakse külge kas kasutaja või siis süsteemi poolt määratud kataloogidele. Süsteemsed kataloogid asuvad [[juurkaustas]].
Kasutatakse viitamist. Näiteks /dev/ kataloogis asuvad seadmed ja kui tekib vajadus viidata mõnele seadmele, siis tehakse seda  /dev/ kataloogi kaudu, viidates vajalikule seadmele.  
Süsteemsete kataloogide sisu näevad kõik kasutajad kuid muuta saab ainult juurkasutaja.
Süsteemsete kataloogide sisu näevad kõik kasutajad kuid muuta saab ainult juurkasutaja.
Linuxi laadsetes süsteemides nimetatakse failideks ka kõiki katalooge ja seadmeid. Kõikidel failidel on failiomanikud ja failigrupid ning faili atribuudid sisaldavad muuhulgas infot faili omaniku ja  grupi kohta,  kuhu nimetatud failiomanik kuulub. Failiomaniku ja failigrupi õigused märgitakse vastavalt: [[UID]] ja [[GID]]. Iga uue faili loomisel talletatakse automaatselt selle faili UID ja GID.


==Failisüsteemi hierarhia==
==Failisüsteemi hierarhia==
Tooksin näitena mõned kataloogid, lisades juurde nendes sisalduva.
Tooksin näitena mõned Linuxis olevad kataloogid, lisades juurde nendes sisalduva.
Süsteemsed programmid mis on vajalikud süsteeemi laadimiseks asuvad kaustas
  /bin/
Kernelid, millede vahel saab alglaadimisel valida asuvad kaustas
  /boot/
Seadmefailid asuvad kaustas
  /dev/
Konfiguratsioonifaile sisaldab
  /etc/
Kasutajate kodukataloogid, mida hoitakse enamasti eraldi partitsioonil e. kettajaol ning mis luuakse tavapäraselt installeerimisel,on kõige suurem, nimega
  /home/
Jagatud teegid (Libraries) asuvad kaustas
  /lib/
Eemaldatavad seadmed nagu: USB, CD-ROM jt asuvad kaustas
  /media/
Ajutised failisüsteemid ühendatakse kausta
  /mnt/
Juurkasutaja kodukataloog
  /root/
Kataloog ajutiste failide hoidmiseks
  /tmp/
 
jpt.
Üks ja sama kataloog võib asuda Linuxi laadsetes operatsioonisüsteemides failisüsteemi mitmes erinevas kohas. Sellisel juhul on võimalik faili või kataloogi poole pöörduda lingi abil, mida on kahte tüüpi:
 
'''[[Hard Link]] e otselink''' (viit andmetele), mille abil saab viidatata vaid ühe failisüsteemi piires.
'''[[Symbolic Link]] e nimelink''' (viit nimele), mille abil saab viidata ka teises failisüsteemis olevatele failidele.
 
==Faili ja kataloogi loomine==
Failide loomiseks kasutatakse käsku '''[[touch]]''' ja kataloogide loomiseks '''[[mkdir]]'''. Faililaiendeid nagu .txt ei ole tarvis seetõttu kasutada.
 
 
Loome tekstifaili "kass.tx".
  <pre> touch kass.txt </pre>
Loome kataloogi "loomad".
<pre> mkdir loomad </pre>
 
== Faili otsimine, vaatamine, liikumine==
 
Korraldus '''[[find]]''' abil on võimalik  leida faile erinevate parameetrite abil, nagu näiteks failinime, omaniku, grupi, suuruse jm järgi. On võimalik vaadata failiõiguseid ja muud meid huvitavat.
 
Otsime kasutaja "juhan" faile, mis on väiksemad kui 1MB
  <pre> find / -size -1024k -user juhan</pre>
 
Faili sisu järgi otsimiseks kasutatakse '''[[grep]]''' käsku. Kasutatakse võtmeid '''-i''', mis tähendab, et otsing ei ole tõstutundlik ja võtit '''-r''', mis tähendab, et otsitakse ka alamkataloogidest.
 
Otsime kõki faile log kataloogist, mille sees on sõna "kernel"
<pre> grep kernel /var/log –i –r </pre>
 
Otsime katalooge koos failiõiguste, loomiskuupäevaga.
<pre> ls -l </pre>
 
Käsu '''[[less]]''' abil saame vaadata faili sees ja väljumiseks failist kasutame vajutame '''q'''.


/bin/ siin asuvad süsteemsed programmid, mis on vajalikud süsteeemi laadimiseks
Avame vaatamiseks faili "kass.txt"
/boot/ siin asuvad kernelid, millede vahel saa alglaadimisel valida
<pre> less kass.txt </pre>
/dev/ siin asuvad seadmefailid
/etc/ sisaldab konfiguratsioonifaile
/home/ siin asuvad kasutajate kodukataloogid, mida hoitakse enamasti eraldi partitsioonil e. kettajaol. See luuakse installeerimisel tavaliselt ja on kõige suurem.
/lib/ siin asuvad jagatud teegid (Libraries)
/media/ siin eemaldatavad seadmed nagu: USB, CD-ROM jt
/mnt/ siia ühendatakse ajutised failisüsteemid
/root/ juurkasutaja kodukataloog
/tmp/ kataloog ajutiste failide hoidmiseks
/usr/ hierarhia failide jaoks, mida ei ole tarvis alglaadimisel kasutada, nagu:
/usr/sbin/- adminstreerimiseks vajalikud failid, milleta saab süsteemi käivitada
/usr/share/- ühiskasutatavad failid
/var/- muutuva suurusega failid nagu: süsteemilogi, e-posti andmed, varukoopiad, printimise ootel olevad failid


Üks ja sama kataloog võib asuda ka failisüsteemi mitmes erinevas kohas. Sellisel juhul on võimalik faili või kataloogi poole pöörduda lingi abil, mida on kahte tüüpi:
Käsk  '''[[cd]]''' on käsk kodukataloogides liikumiseks. Tavakasutaja satub selle käsuga kodukataloogi, root-kasutaja satub aga root kataloogi.


Hard Link e otselink (viit andmetele) Saab viidatata vaid ühe failisüsteemi piires.
Läheme kataloogi "loomad".
Symbolic Link e nimelink (viit nimele) saab viidata ka teises failisüstemis olevatele failidele.
  <pre> cd loomad </pre>


==Faili ja kataloogi loomine==  
==Faili kopeerimine, liigutamine==
Linuxi laadsetes süsteemides nimetatakse failideks ka kõiki katalooge ja seadmeid. Kõikidel failidel on failiomanikud ja failigrupid ning faili atribuudid sisaldavad muuhulgas infot faili omaniku ja  grupi kohta,  kuhu nimetatud failiomanik kuulub. Failiomaniku ja failigrupi õigused märgitakse vastavalt: UID ja GID. Iga uue faili loomisel talletatakse automaatselt selle faili UID ja GID.
Liigutamiseks kasutatakse käsku '''[[mv]]''' ja kopeerimiseks '''[[cp]]'''.
Liigutame faili "kass.txt" kausta "loomad".
  <pre> mv kass.txt loomad </pre>
Kopeerime faili "koer.txt"  sisu faili "kass.txt"
<pre> cp koer.txt kass.txt </pre>
 
==Faili kustutamine==
Kustutame faili "kutsu.txt"
  <pre> rm kutsu.txt </pre>
Kui kasutaja soovib aga kustutada faili, mis asub kausta sees, tuleb käsuga '''cd''' kõigepealt sinna kausta liikuda ja alles siis fail käsuga '''[[rm]]''' kustutada.
 
Kustutame kaustas "loomad" faili "kass.txt" järgnevalt:
 
  <pre> cd loomad </pre>
 
<pre> rm kass.txt  </pre>
Kataloogi kustutamiseks koos sealolevate failidega kasutatakse võtit '''-r'''
 
Kustutame  kataloogi "linnud" koos sealolevate failidega
<pre> rm –r linnud </pre>
 
==Kataloogistruktuuri loomine==
Kataloogide loomiseks kasutatakse käsku '''[[mkdir]]''' ja sobiva kataloogistruktuuri loomiseks kasutatakse võtit '''-p'''
 
 
Loome kataloogistruktuuri, milles kaust "1" sees asub kaust "2", selle sees omakorda kaust "3" jne.
 
  <pre> mkdir 1/2/3/4 –p </pre>
 
 
Loome kausta "koer", mille sees on kohe kaust "kass".
  <pre> mkdir koer/kass -p  </pre>
 
Sama asi on võimalik teha ka nii:
<pre> mkdir koer </pre>
 
  <pre>cd koer </pre>
 
  <pre>mkdir kass </pre>
 
kuid see tee on oluliselt pikem.
 
==Failiõigused ja nende muutmine==
Failiõigusteks on: lugemine, kirjutamine, käivitamine, kustutamine, juurepääsulubade muutmine. Failiõigusi saab muuta kas käsurealt käsuga '''[[chmod]]''' või siis faili omaduste alt. Muuta saab ainult vastava faili omanik.
 
 
Kuvame kataloogide sisu koos failiõiguste, loomiskuupäevaga, käsuga
  <pre> ls –l </pre>
ja meile avaneb vaade
 
 
 
'''-rw-r--r-- 1 root root    0 dets 12 09:57 kala.txt'''
 
''' drwxr-xr-x 3 root root 4096 dets  12 08:48 loomad'''
 
 
 
milles:
 
'''-'''
rea ees viitab failile
 
'''d'''
rea ees viitab kataloogile
 
'''r'''
tähistab faili lugemise ja kataloogi kasutamise õigust
 
'''w'''
tähistab kirjutamise, lisamise, muutmise, kustutamise ja ümber nimetamise õigust
 
'''x'''
tähistab faili käivitamise ja kataloogi sisenemise õigust
 
Tähe puudumine on niisiis vastava õiguse puudumine.
 
 
 
Igal failil on näha  erinevad õigused, mis on  määratud '''rwx''' kombinatsiooniga, seatuna kolmele erinevale kasutajale, milles vastavalt järjekorras:  
 
 
'''u'''
tähistab omanikku ja on esimene kolmik "rwx" kombinatsioonist


Näited:
'''g'''
===touch kass.txt=== faili loomine
tähistab gruppi ja on teine kolmik "rwx" kombinatsioonist
===mkdir loomad== kataloogi loomine


==Töö failidega==
'''o'''
Mv kass.txt loomad- faili liigutamine teise kausta
tähistab viimase "rwx" kolmikuna kõiki teisi
Find- kausta, faili otsimine
Cp- koer.txt kass.txt – kopeerib faili koer.txt  sisu faili kass.txt
Rm kutsu.txt- kustutab faili kutsu.txt
Kui kasutaja soovib aga kustutada faili, mis asub kausta sees, tuleb käsuga cd kõigepealt sinna kausta liikuda.
Nt cd loomad(viib kausta) ja rm kass.txt (kustutab selles kaustas faili kass.txt) mkdir -p
mkdir 1/2/3/4 –p  Selle käsuga saab korraga tekitada sobiva kataloogistruktuuri (-p parameeter)
Nt. mkdir koer/kass -p näiteks, selle asemel et teha:
mkdir koer
cd koer
mkdir kass
rm –r linnud- kustutab kataloogi (-r tähendab seda, et kataloog kustutatakse koos olemasolevate failidega
ls –l – kuvab kataloogi sisu koos failiõiguste, loomiskuupäevaga
less failinimi saab vaadata faili sees ja väljumiseks q


cd - käsk kodukataloogides liikumiseks. Tavakasutaja satub selle käsuga kodukataloogi, root-kasutaja satub aga root kataloogi.
Nt cd loomad- satub kasutaja kataloogi loomad.


==Failiõigused==
Failiõigusi saab muuta kas käsurealt käsuga chmod või siis faili omaduste alt. Failiõigusteks on: lugemine, kirjutamine, käivitamine, kustutamine, juurepääsulubade muutmine. Failiõigusi saab muuta ainult vastava faili omanik.
ls –l – kuvab kataloogi sisu koos failiõiguste, loomiskuupäevaga
nt. -rw-r--r-- 1 root root    0 dets  12 09:57 kala.txt
    drwxr-xr-x 3 root root 4096 dets  12 08:48 loomad
- Rea ees viitab failile
D rea ees viitab kataloogile
r- faili lugemise ja kataloogi kasutamise õigus
w- kirjutamise, lisamise, muutmise, kustutamise ja ümber nimetamise  õigus
x- faili käivitamise ja kataloogi sisenemise õigus
tähe puudumine on niisiis vastava õiguse puudumine
Igal failil on erinevad õigused, vastavalt järjekorras:
a- Tähistab kõiki
u- tähistab omanikku
g- tähistab gruppi ja
o- tähistab kõiki teisi.
Kõiki õiguseid on võimalik muuta kahel viisil:
Kõiki õiguseid on võimalik muuta kahel viisil:
1) Tähekombnatsioonidega-
+r,+w,+x, saab õiguseid juurde anda ja –r,-w,-x, saab õiguseid ära võtta. = märgiga seatakse failile ainult vastavad õigused
Chmod-on käsk, mida õiguste muutmisel kasutatakse
Nt. chmod a+r,u+wx,g-r kass.txt
Lisab kõigile faili kass.txt kirjutamise õiguse, lisab omanikule faili muutmise ja käivitamise õiguse ning võtab grupilt lugemise õiguse.


2) Numbriliselt, milles iga number on summa, millest omakorda-
1) Õiguseid saab juurde anda tähekombinatsioonidega '''+r,+w,+x'''. Õiguseid saab ära võtta '''–r,-w,-x''' ja '''=''' märgiga seatakse failile ainult vastavad õigused.
4-lugemisõigus
 
2-kirjutamisõigus
1-käivitamisõigus
Nt. Chmod 640 kass.txt
6= 4+2; Antakse failile lugemisõigus ja omanikule kirjutamisõigus
4=4; Antakse lugemisõigus grupile
0=0; Teistel õigused puuduvad


Lisame kõigile faili "kass.txt" kirjutamise õiguse, lisame omanikule faili muutmise ja käivitamise õiguse ning võtame grupilt lugemise õiguse.
  <pre> chmod a+r,u+wx,g-r kass.txt </pre>
2) Numbriliselt, milles iga number on summa, millest omakorda: '''4''' on lugemisõigus, '''2''' on kirjutamisõigus ja '''1''' käivitamisõigus.
Anname failile "kass.txt" omanikule lugemisõiguse ja kirjutamisõiguse '''6'''(= 4+2), anname grupile lugemisõiguse  '''4'''(= 4)ja kõigile teistele ei anna sellele failile mingeid õigusi '''0'''(=0).
<pre> chmod 640 kass.txt </pre>
NB! Et muuta faili grupiõigusi, on vaja kõigepealt käsu '''[[chgrp]]''' abil luua failile failigrupp ja seejärel saab muuta õigusi nagu eelnevalt kirjas.


==Failiomaniku või -grupi muutmine==
==Failiomaniku või -grupi muutmine==
Kõikidel failidel on võimalik muuta nii omanikku kui gruppi.
Kõikidel failidel on võimalik muuta nii omanikku käsuga '''[[chown]]''' ja gruppi käsuga '''[[chgrp]]'''.
Nt. Chown  vova loomad – tehakse kataloogi loomad omanikuks vova
 
Kui soovitakse aga vova teha ka selles kataloogis asuva sisu omanikuks, kasutatakse järgmist käsku:
 
Chown –R vova loomad
Teeme faili "loomad" omanikuks "vova".
Kui soovitakse faili gruppi muuta, siis seda tehakse sarnaselt käsuga
<pre> chown  peeter loomad </pre>
Chgrp raamatupidajad loomad
Pärast grupi loomist saab muuta grupi õiguseid õiguseid failile järgnevalt:
Chmod g+r loomad, mis tähendab, et


Kui soovitakse kasutaja teha ka valitud kataloogis asuva sisu omanikuks, kasutatakse võtit '''-R'''.


Teeme faili "loomad", koos sisuga omanikuks "vova".
<pre> chown –R peeter loomad </pre>


Muudame faili loomad failigrupiks "raamatupidajad".
  <pre> chgrp raamatupidajad loomad </pre>


==Viited==
==Viited==

Latest revision as of 12:30, 7 January 2014

Sissejuhatus

Failihaldus Linuxis on Windowsiga võrreldes erinev ja seda seetõttu, et Linuxis ei ole Windowsiga sarnaselt kettanimesid. Kõik kõvaketaste partitsioonid, cd seade ja disketiseade haagitakse külge kas kasutaja või siis süsteemi poolt määratud kataloogidele. Süsteemsed kataloogid asuvad juurkaustas. Kasutatakse viitamist. Näiteks /dev/ kataloogis asuvad seadmed ja kui tekib vajadus viidata mõnele seadmele, siis tehakse seda /dev/ kataloogi kaudu, viidates vajalikule seadmele. Süsteemsete kataloogide sisu näevad kõik kasutajad kuid muuta saab ainult juurkasutaja.

Linuxi laadsetes süsteemides nimetatakse failideks ka kõiki katalooge ja seadmeid. Kõikidel failidel on failiomanikud ja failigrupid ning faili atribuudid sisaldavad muuhulgas infot faili omaniku ja grupi kohta, kuhu nimetatud failiomanik kuulub. Failiomaniku ja failigrupi õigused märgitakse vastavalt: UID ja GID. Iga uue faili loomisel talletatakse automaatselt selle faili UID ja GID.

Failisüsteemi hierarhia

Tooksin näitena mõned Linuxis olevad kataloogid, lisades juurde nendes sisalduva. Süsteemsed programmid mis on vajalikud süsteeemi laadimiseks asuvad kaustas 

 /bin/

Kernelid, millede vahel saab alglaadimisel valida asuvad kaustas 

 /boot/

Seadmefailid asuvad kaustas 

 /dev/

Konfiguratsioonifaile sisaldab 

 /etc/

Kasutajate kodukataloogid, mida hoitakse enamasti eraldi partitsioonil e. kettajaol ning mis luuakse tavapäraselt installeerimisel,on kõige suurem, nimega 

 /home/

Jagatud teegid (Libraries) asuvad kaustas 

 /lib/

Eemaldatavad seadmed nagu: USB, CD-ROM jt asuvad kaustas 

 /media/

Ajutised failisüsteemid ühendatakse kausta 

 /mnt/

Juurkasutaja kodukataloog 

 /root/

Kataloog ajutiste failide hoidmiseks 

 /tmp/

jpt.

Üks ja sama kataloog võib asuda Linuxi laadsetes operatsioonisüsteemides failisüsteemi mitmes erinevas kohas. Sellisel juhul on võimalik faili või kataloogi poole pöörduda lingi abil, mida on kahte tüüpi:

Hard Link e otselink (viit andmetele), mille abil saab viidatata vaid ühe failisüsteemi piires. Symbolic Link e nimelink (viit nimele), mille abil saab viidata ka teises failisüsteemis olevatele failidele.

Faili ja kataloogi loomine

Failide loomiseks kasutatakse käsku touch ja kataloogide loomiseks mkdir. Faililaiendeid nagu .txt ei ole tarvis seetõttu kasutada.


Loome tekstifaili "kass.tx". 

 touch kass.txt

Loome kataloogi "loomad". 

 mkdir loomad

Faili otsimine, vaatamine, liikumine

Korraldus find abil on võimalik leida faile erinevate parameetrite abil, nagu näiteks failinime, omaniku, grupi, suuruse jm järgi. On võimalik vaadata failiõiguseid ja muud meid huvitavat.

Otsime kasutaja "juhan" faile, mis on väiksemad kui 1MB 

 find / -size -1024k -user juhan

Faili sisu järgi otsimiseks kasutatakse grep käsku. Kasutatakse võtmeid -i, mis tähendab, et otsing ei ole tõstutundlik ja võtit -r, mis tähendab, et otsitakse ka alamkataloogidest.

Otsime kõki faile log kataloogist, mille sees on sõna "kernel" 

 grep kernel /var/log –i –r

Otsime katalooge koos failiõiguste, loomiskuupäevaga. 

 ls -l

Käsu less abil saame vaadata faili sees ja väljumiseks failist kasutame vajutame q.

Avame vaatamiseks faili "kass.txt" 

 less kass.txt

Käsk cd on käsk kodukataloogides liikumiseks. Tavakasutaja satub selle käsuga kodukataloogi, root-kasutaja satub aga root kataloogi.

Läheme kataloogi "loomad". 

 cd loomad

Faili kopeerimine, liigutamine

Liigutamiseks kasutatakse käsku mv ja kopeerimiseks cp. Liigutame faili "kass.txt" kausta "loomad". 

 mv kass.txt loomad

Kopeerime faili "koer.txt" sisu faili "kass.txt" 

 cp koer.txt kass.txt

Faili kustutamine

Kustutame faili "kutsu.txt" 

 rm kutsu.txt

Kui kasutaja soovib aga kustutada faili, mis asub kausta sees, tuleb käsuga cd kõigepealt sinna kausta liikuda ja alles siis fail käsuga rm kustutada.

Kustutame kaustas "loomad" faili "kass.txt" järgnevalt: 

 cd loomad 
 rm kass.txt

Kataloogi kustutamiseks koos sealolevate failidega kasutatakse võtit -r

Kustutame kataloogi "linnud" koos sealolevate failidega 

 rm –r linnud

Kataloogistruktuuri loomine

Kataloogide loomiseks kasutatakse käsku mkdir ja sobiva kataloogistruktuuri loomiseks kasutatakse võtit -p


Loome kataloogistruktuuri, milles kaust "1" sees asub kaust "2", selle sees omakorda kaust "3" jne. 

 mkdir 1/2/3/4 –p


Loome kausta "koer", mille sees on kohe kaust "kass". 

 mkdir koer/kass -p

Sama asi on võimalik teha ka nii: 

 mkdir koer 
cd koer 
mkdir kass

kuid see tee on oluliselt pikem.

Failiõigused ja nende muutmine

Failiõigusteks on: lugemine, kirjutamine, käivitamine, kustutamine, juurepääsulubade muutmine. Failiõigusi saab muuta kas käsurealt käsuga chmod või siis faili omaduste alt. Muuta saab ainult vastava faili omanik.


Kuvame kataloogide sisu koos failiõiguste, loomiskuupäevaga, käsuga 

 ls –l

ja meile avaneb vaade


-rw-r--r-- 1 root root 0 dets 12 09:57 kala.txt

drwxr-xr-x 3 root root 4096 dets 12 08:48 loomad


milles:

- rea ees viitab failile

d rea ees viitab kataloogile

r tähistab faili lugemise ja kataloogi kasutamise õigust

w tähistab kirjutamise, lisamise, muutmise, kustutamise ja ümber nimetamise õigust

x tähistab faili käivitamise ja kataloogi sisenemise õigust

Tähe puudumine on niisiis vastava õiguse puudumine.


Igal failil on näha erinevad õigused, mis on määratud rwx kombinatsiooniga, seatuna kolmele erinevale kasutajale, milles vastavalt järjekorras:


u tähistab omanikku ja on esimene kolmik "rwx" kombinatsioonist

g tähistab gruppi ja on teine kolmik "rwx" kombinatsioonist

o tähistab viimase "rwx" kolmikuna kõiki teisi


Kõiki õiguseid on võimalik muuta kahel viisil:

1) Õiguseid saab juurde anda tähekombinatsioonidega +r,+w,+x. Õiguseid saab ära võtta –r,-w,-x ja = märgiga seatakse failile ainult vastavad õigused.


Lisame kõigile faili "kass.txt" kirjutamise õiguse, lisame omanikule faili muutmise ja käivitamise õiguse ning võtame grupilt lugemise õiguse. 

 chmod a+r,u+wx,g-r kass.txt


2) Numbriliselt, milles iga number on summa, millest omakorda: 4 on lugemisõigus, 2 on kirjutamisõigus ja 1 käivitamisõigus.


Anname failile "kass.txt" omanikule lugemisõiguse ja kirjutamisõiguse 6(= 4+2), anname grupile lugemisõiguse 4(= 4)ja kõigile teistele ei anna sellele failile mingeid õigusi 0(=0). 

 chmod 640 kass.txt

NB! Et muuta faili grupiõigusi, on vaja kõigepealt käsu chgrp abil luua failile failigrupp ja seejärel saab muuta õigusi nagu eelnevalt kirjas.

Failiomaniku või -grupi muutmine

Kõikidel failidel on võimalik muuta nii omanikku käsuga chown ja gruppi käsuga chgrp.


Teeme faili "loomad" omanikuks "vova". 

 chown  peeter loomad

Kui soovitakse kasutaja teha ka valitud kataloogis asuva sisu omanikuks, kasutatakse võtit -R.

Teeme faili "loomad", koos sisuga omanikuks "vova". 

 chown –R peeter loomad

Muudame faili loomad failigrupiks "raamatupidajad". 

 chgrp raamatupidajad loomad

Viited

http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Faili%C3%B5igused

http://www.physic.ut.ee/instituudid/efti/loengumaterjalid/ara/linux/dplt.htm#_Toc42308177

https://wiki.itcollege.ee/index.php/Category:Operatsioonis%C3%BCsteemide_administreerimine_ja_sidumine

Autor

Maris Kuusik AK21 Kuupäev: 13.12.2012

Retrieved from "https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Failihaldus_Linux_shellis&oldid=73042"