Category:Andmesalvestustehnoloogiad: Difference between revisions
From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
| (61 intermediate revisions by 5 users not shown) | |||
| Line 1: | Line 1: | ||
= | =Ainekaart= | ||
[http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/ | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/ainekaart/AST.pdf ICA0006 ainekaart] | [http://ois.ttu.ee/aine/ICA0006 ÕIS] | ||
=Eesmärk= | |||
Õppeaine eesmärk on tutvustada erinevaid andmete salvestamise ja haldamise tehnoloogiate | Õppeaine eesmärk on tutvustada erinevaid andmete salvestamise ja haldamise tehnoloogiate | ||
| Line 13: | Line 13: | ||
salvestustehnoloogiatel põhinevaid süsteeme. | salvestustehnoloogiatel põhinevaid süsteeme. | ||
=Lühitutvustus= | |||
Aine nimetus: Andmesalvestustehnoloogiad (Information Storage Technologies) | Aine nimetus: Andmesalvestustehnoloogiad (''Information Storage Technologies'') | ||
Aine kood: | Aine kood: ICA0006 | ||
Aine tüüp: Valikaine | Aine tüüp: Valikaine | ||
| Line 23: | Line 23: | ||
Õppekavadele: IT süsteemide administreerimine | Õppekavadele: IT süsteemide administreerimine | ||
Aine maht: 6 EAP | |||
Aine maht: | |||
Hindamisviis: Arvestuslik | Hindamisviis: Arvestuslik | ||
Soovituslikud eeldusained: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine ICA0001 Operatsioonisüsteemid ja nende haldamine] | |||
=Kirjeldus= | |||
Õppeaine annab ülevaate erinevatest tänapäevastest suuremahuliste andmete salvestamise ja haldamise tehnoloogiatest. Tutvustakse RAID, LVM, SAN (Storage Area Networks), NAS (Network-Attached Storage), IP SAN, assotsiatiivse andmete salvestamise (content-addressed storage), ja andmete salvestamise virtualiseerimise tehnoloogiaid. Lisaks tutvustataks andmete varundamise ja taastamise põhimõtteid. | Õppeaine annab ülevaate erinevatest tänapäevastest suuremahuliste andmete salvestamise ja haldamise tehnoloogiatest. Tutvustakse RAID, LVM, SAN (Storage Area Networks), NAS (Network-Attached Storage), IP SAN, assotsiatiivse andmete salvestamise (content-addressed storage), ja andmete salvestamise virtualiseerimise tehnoloogiaid. Lisaks tutvustataks andmete varundamise ja taastamise põhimõtteid. | ||
Kursuse läbinu on võimeline projekteerima, rakendama ja haldama andmete salvestuse süsteeme. | Kursuse läbinu on võimeline projekteerima, rakendama ja haldama andmete salvestuse süsteeme. | ||
=Õppejõud= | |||
[[User:Edmund|Edmund Laugasson]] | |||
Siim Vene, [[User:Edmund|Edmund Laugasson]] | |||
=Koostöö= | =Koostöö= | ||
<span style="color:#FF0000">Küsi asju, mis segaseks jäid!</span> | <span style="color:#FF0000">Küsi asju, mis segaseks jäid!</span> | ||
* | * [https://discord.gg/ccAS7Xk aine kiirsuhtluskanal] (vt ka [[kiirsuhtluskanali valik]]) | ||
* [https://meet.itcollege.ee/ast pildi/heli/teksti jagamine] ([https://meet.jit.si/ast varuühendus]) ([http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/videoconference.txt lisainfot leiab siit], [https://en.wikipedia.org/wiki/Comparison_of_remote_desktop_software tarkvaravalik]) | |||
* [https://codeshare.io/ast koodi jagamine] (veel võimalusi: [https://public.etherpad-mozilla.org/ etherpad], [https://pad.riseup.net/ riseup], [http://piratepad.net/ piratepad], [https://cryptpad.fr/ cryptpad], [https://www.protectedtext.com/ protectedtext]) | * [https://codeshare.io/ast koodi jagamine] (veel võimalusi: [https://public.etherpad-mozilla.org/ etherpad], [https://pad.riseup.net/ riseup], [http://piratepad.net/ piratepad], [https://cryptpad.fr/ cryptpad], [https://www.protectedtext.com/ protectedtext]) | ||
* [http://linux.itcollege.ee:3000/r/ast käsurea jagamine] (vaid vaatamisrežiimis), [https:// | * [http://linux.itcollege.ee:3000/r/ast käsurea jagamine] (vaid vaatamisrežiimis), [https://github.com/vitorbaptista/shellshare lisainfo] | ||
=Õppematerjalid= | |||
* [http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/ aine materjalid] | * [http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/ aine materjalid] | ||
* [ | * [[Andmesalvestustehnoloogiate viited]] | ||
==Loengud== | |||
[http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/loengud/ Loengud] toimuvad üle nädala 2 tundi (keskmiselt 1 tund nädalas), teemad: | |||
* 1.loeng: andmed | |||
* 2.loeng: RAID | |||
* 3.loeng: LVM | |||
* 4.loeng: DAS,SAN,NAS | |||
* 5.loeng: pilvesalvestus | |||
* 6.loeng: varundamine | |||
* 7.loeng: failisüsteemid | |||
* 8.loeng: tudengite rühmatöö ettekanded | |||
Võimalusel kutsume ka külalislektoreid erinevatel teemadel esinema. | |||
==Praktikumid== | |||
* http:// | Praktikumid toimuvad 16 õppenädalal ja keskmiselt 3 tundi nädalas: | ||
* http:// | * 2 tundi üle nädala | ||
* http:// | * 4 tundi üle nädala | ||
* http:// | Sooritatakse virtuaallaborite keskkonnas I-Tee [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/labs/virtuaallaborid.pdf kasutusjuhend] ja ka riistvaralabori (ruum 407) masinatel. | ||
Iga tudeng valib oma tempo laborite sooritamisel ja kaitsmisel. Kui labor on tehtud siis on soovitav see ka kohe ära kaitsta. Viimasele minutile (tunnile) ei soovita kaitsmist jätta. Hiljemalt viimaseks praktikumitunniks peavad laborid olema kaitstud. | |||
* kolm automaathindamisega virtuaallaborit: | |||
** DEVOPS Storage Partitions | |||
** DEVOPS Storage RAID | |||
** DEVOPS Storage LVM | |||
*** virtuaallaborid asuvad http://elab.itcollege.ee/ | |||
* virtuaallabori tegevused sooritatakse ka riistvaralabori füüsilise riistvara peal | |||
* [http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/praktikumid/ praktikumide materjalid] | |||
* [http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/praktikumid/kordamiskysimused-laborite-kaitsmisel.txt kordamisküsimused laborite kaitsmisel] | |||
* [[AST riistvara praktikumid]] palun siis eraldi aastate kaupa kirja panna (kes, milline riistvara jne). | |||
* [[Microsofti tarkvara]] | |||
==Kodutööde/Iseseisvate tööde info== | |||
Iseseisev töö (juhtumiuuring) toimub grupitöö vormis.Tudengid uurivad elulistel olukordadel põhinevaid juhtumeid ning pakuvad neile omalt poolt aine käigus omandatud teadmiste põhjal lahendusi. Uurimisele kuuluvad juhtumid võib vabalt valida. | |||
* '''[http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/juhtumiuuring/ siin on ka mõned näidised]''' | |||
Iseseisva töö tulemusena valmib lühikokkuvõte probleemist, selle olemusest ning pakutud lahendusest, mis omakorda kantakse kaastudengitele suuliselt ette viimast(t)es loengu(te)s. | |||
Töö orienteeruv maht on 2-4 lk teksti ning ettekandele kulub orienteeruvalt kuni 15 minutit grupi kohta (koos küsimuste, vastustega). Grupis võiks olla 2-3 inimest. Töö on soovitav teostada ühises elektroonilises dokumendis ja '''[https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSfCYvaOUdz_rZ0tTqmO6-TqTOIYL5s5rjQQPZPZSk9K08v3Kw/viewform?usp=sf_link grupitöö lingi saab edastada selle vormi kaudu]'''. | |||
=Videosalvestused= | |||
[https://echo360.org.uk/section/e6d62ca0-8b6a-4220-a75b-bf0d52d9624c/public Kevad 2019 videosalvestused] | |||
==Arvestuse kujunemine== | |||
'''Arvestuse''' saamiseks peavad olema tehtud: | |||
1) suuliselt kaitstud '''kolm''' laborites tehtavast praktilisest ülesandest | |||
2) päevaõpe: kantud ette grupitööna valminud iseseisev töö (juhtumiuuring). | |||
2) kaugõpe: kantud ette individuaaltööna valminud ettekanne või [[#Viki artikkel|viki artikkel]] ainet puudutaval teemal | |||
'''Boonuspunkte''' saab: | |||
1) Teistele teema kohta ettekande tegemise eest (kogemuse jagamine) | |||
2) Huvitavate praktikumi ülesannete välja mõtlemise eest | |||
3) Praktikumis, õppejõuga kokkuleppel, kaastudengite juhendamise eest | |||
4) [http://lug.itcollege.ee LUG'il] jt [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/Floss-vabavara-skeem.png vabavaraga] seotud kogunemistel ettekande tegemise eest | |||
==Tähtajad== | |||
* | * tähtajad tulenevad akadeemilisest kalendrist | ||
* Ettekande (individuaaltöö või [[#Viki artikkel|viki artikkel]]) | |||
** teema teatamine teiseks õppesessiooniks, pannes selle kirja [https://wiki.itcollege.ee/index.php/AST-artiklid vastavasse viki artiklisse] | |||
** ettekanne teha hiljemalt viimasel õppesessioonil | |||
* Praktikumiülesannete kaitsmise viimane tähtaeg: hiljemalt viimasel õppesessioonil | |||
==Viki artikkel== | |||
Lisainfo ja teemad vt [[AST-artiklid]] | |||
=Õpiväljundid= | |||
Üliõpilane teab erinevaid andmete salvestamise tehnoloogiaid. Oskab projekteerida, | Üliõpilane teab erinevaid andmete salvestamise tehnoloogiaid. Oskab projekteerida, | ||
| Line 141: | Line 121: | ||
kaasaegseid tehnikaid. | kaasaegseid tehnikaid. | ||
''' | '''Õpiväljund 1''': | ||
Tudeng oskab kirjeldada ja võrrelda erinevaid andmesalvestustehnoloogiaid | Tudeng oskab kirjeldada ja võrrelda erinevaid andmesalvestustehnoloogiaid | ||
| Line 148: | Line 128: | ||
andmesalvestustehnoloogiate sisu ning kasutusvaldkondi. | andmesalvestustehnoloogiate sisu ning kasutusvaldkondi. | ||
''' | '''Õpiväljund 2''': | ||
Tudeng oskab juhtumiuuringus esitatud probleemi lahendada ja saadud | Tudeng oskab juhtumiuuringus esitatud probleemi lahendada ja saadud | ||
tulemusi ning järeldusi põhjendada. | tulemusi ning järeldusi põhjendada. | ||
| Line 157: | Line 137: | ||
korrektselt. | korrektselt. | ||
''' | '''Õpiväljund 3''': | ||
Tudeng oskab rakendada vähemalt ühte andmesalvestustehnoloogiat. | Tudeng oskab rakendada vähemalt ühte andmesalvestustehnoloogiat. | ||
| Line 164: | Line 144: | ||
salvestamiseks pärast seadistamiseks vajalike käskude sisestamist. | salvestamiseks pärast seadistamiseks vajalike käskude sisestamist. | ||
''' | '''Õpiväljund 4''': | ||
Tudeng teab ja oskab rakendada varundamisvõtteid loodavale või juba | Tudeng teab ja oskab rakendada varundamisvõtteid loodavale või juba | ||
olemasolevale süsteemile. | olemasolevale süsteemile. | ||
| Line 172: | Line 152: | ||
kaitstud. | kaitstud. | ||
''' | '''Õpiväljund 5''': | ||
Tudeng oskab töötada nii iseseisvalt kui ka grupis. | Tudeng oskab töötada nii iseseisvalt kui ka grupis. | ||
| Line 180: | Line 160: | ||
tulemusena. | tulemusena. | ||
''' | '''Õpiväljund 6''': | ||
Tudeng väljendab end korrektselt ja erialastes terminites nii kõnes kui kirjas. | Tudeng väljendab end korrektselt ja erialastes terminites nii kõnes kui kirjas. | ||
| Line 187: | Line 167: | ||
termineid õiges kontekstis. | termineid õiges kontekstis. | ||
=Tagasiside= | |||
... saab anda [https://goo.gl/forms/GXYO9QVdPyS9HkNq1 siin veebivormis]. | ... saab anda [https://goo.gl/forms/GXYO9QVdPyS9HkNq1 siin veebivormis]. | ||
=Varasemad õppematerjalid= | |||
Aastate kaupa: | Aastate kaupa: | ||
| Line 268: | Line 178: | ||
* [[2016. aasta materjalid AST]] | * [[2016. aasta materjalid AST]] | ||
* [[2017. aasta materjalid AST]] | * [[2017. aasta materjalid AST]] | ||
* [[2018. aasta materjalid AST]] | |||
=Tudengite poolt tehtud viki artiklid = | |||
vt [[AST-artiklid]]. | |||
Latest revision as of 10:17, 31 January 2020
Ainekaart
Eesmärk
Õppeaine eesmärk on tutvustada erinevaid andmete salvestamise ja haldamise tehnoloogiate põhialuseid. Aine käigus õpib tudeng eristama olemasolevaid andmete salvestustehnoloogiaid ning praktikumides õpitu põhjal ka kasutama neid reaalses töökeskkonnas. Kursuse lõpuks oskab tudeng määratleda salvestustehnoloogia vajadust ettevõttes, rakendada õpitud teadmisi süsteemide haldamisel ja loomisel ning varundada olemasolevaid salvestustehnoloogiatel põhinevaid süsteeme.
Lühitutvustus
Aine nimetus: Andmesalvestustehnoloogiad (Information Storage Technologies)
Aine kood: ICA0006
Aine tüüp: Valikaine
Õppekavadele: IT süsteemide administreerimine
Aine maht: 6 EAP
Hindamisviis: Arvestuslik
Soovituslikud eeldusained: ICA0001 Operatsioonisüsteemid ja nende haldamine
Kirjeldus
Õppeaine annab ülevaate erinevatest tänapäevastest suuremahuliste andmete salvestamise ja haldamise tehnoloogiatest. Tutvustakse RAID, LVM, SAN (Storage Area Networks), NAS (Network-Attached Storage), IP SAN, assotsiatiivse andmete salvestamise (content-addressed storage), ja andmete salvestamise virtualiseerimise tehnoloogiaid. Lisaks tutvustataks andmete varundamise ja taastamise põhimõtteid. Kursuse läbinu on võimeline projekteerima, rakendama ja haldama andmete salvestuse süsteeme.
Õppejõud
Siim Vene, Edmund Laugasson
Koostöö
Küsi asju, mis segaseks jäid!
- aine kiirsuhtluskanal (vt ka kiirsuhtluskanali valik)
- pildi/heli/teksti jagamine (varuühendus) (lisainfot leiab siit, tarkvaravalik)
- koodi jagamine (veel võimalusi: etherpad, riseup, piratepad, cryptpad, protectedtext)
- käsurea jagamine (vaid vaatamisrežiimis), lisainfo
Õppematerjalid
Loengud
Loengud toimuvad üle nädala 2 tundi (keskmiselt 1 tund nädalas), teemad:
- 1.loeng: andmed
- 2.loeng: RAID
- 3.loeng: LVM
- 4.loeng: DAS,SAN,NAS
- 5.loeng: pilvesalvestus
- 6.loeng: varundamine
- 7.loeng: failisüsteemid
- 8.loeng: tudengite rühmatöö ettekanded
Võimalusel kutsume ka külalislektoreid erinevatel teemadel esinema.
Praktikumid
Praktikumid toimuvad 16 õppenädalal ja keskmiselt 3 tundi nädalas:
- 2 tundi üle nädala
- 4 tundi üle nädala
Sooritatakse virtuaallaborite keskkonnas I-Tee kasutusjuhend ja ka riistvaralabori (ruum 407) masinatel. Iga tudeng valib oma tempo laborite sooritamisel ja kaitsmisel. Kui labor on tehtud siis on soovitav see ka kohe ära kaitsta. Viimasele minutile (tunnile) ei soovita kaitsmist jätta. Hiljemalt viimaseks praktikumitunniks peavad laborid olema kaitstud.
- kolm automaathindamisega virtuaallaborit:
- DEVOPS Storage Partitions
- DEVOPS Storage RAID
- DEVOPS Storage LVM
- virtuaallaborid asuvad http://elab.itcollege.ee/
- virtuaallabori tegevused sooritatakse ka riistvaralabori füüsilise riistvara peal
- praktikumide materjalid
- kordamisküsimused laborite kaitsmisel
- AST riistvara praktikumid palun siis eraldi aastate kaupa kirja panna (kes, milline riistvara jne).
- Microsofti tarkvara
Kodutööde/Iseseisvate tööde info
Iseseisev töö (juhtumiuuring) toimub grupitöö vormis.Tudengid uurivad elulistel olukordadel põhinevaid juhtumeid ning pakuvad neile omalt poolt aine käigus omandatud teadmiste põhjal lahendusi. Uurimisele kuuluvad juhtumid võib vabalt valida.
Iseseisva töö tulemusena valmib lühikokkuvõte probleemist, selle olemusest ning pakutud lahendusest, mis omakorda kantakse kaastudengitele suuliselt ette viimast(t)es loengu(te)s. Töö orienteeruv maht on 2-4 lk teksti ning ettekandele kulub orienteeruvalt kuni 15 minutit grupi kohta (koos küsimuste, vastustega). Grupis võiks olla 2-3 inimest. Töö on soovitav teostada ühises elektroonilises dokumendis ja grupitöö lingi saab edastada selle vormi kaudu.
Videosalvestused
Arvestuse kujunemine
Arvestuse saamiseks peavad olema tehtud: 1) suuliselt kaitstud kolm laborites tehtavast praktilisest ülesandest 2) päevaõpe: kantud ette grupitööna valminud iseseisev töö (juhtumiuuring). 2) kaugõpe: kantud ette individuaaltööna valminud ettekanne või viki artikkel ainet puudutaval teemal
Boonuspunkte saab:
1) Teistele teema kohta ettekande tegemise eest (kogemuse jagamine) 2) Huvitavate praktikumi ülesannete välja mõtlemise eest 3) Praktikumis, õppejõuga kokkuleppel, kaastudengite juhendamise eest 4) LUG'il jt vabavaraga seotud kogunemistel ettekande tegemise eest
Tähtajad
- tähtajad tulenevad akadeemilisest kalendrist
- Ettekande (individuaaltöö või viki artikkel)
- teema teatamine teiseks õppesessiooniks, pannes selle kirja vastavasse viki artiklisse
- ettekanne teha hiljemalt viimasel õppesessioonil
- Praktikumiülesannete kaitsmise viimane tähtaeg: hiljemalt viimasel õppesessioonil
Viki artikkel
Lisainfo ja teemad vt AST-artiklid
Õpiväljundid
Üliõpilane teab erinevaid andmete salvestamise tehnoloogiaid. Oskab projekteerida, rakendada ja hallata vajalikule ning spetsiifilisele andmetesalvestust vajavale rakendusele sobivat tehnoloogiat. Teab ja oskab rakendada andmete varundamise, taastamise ja replikeerimise tehnoloogiaid. Oskab rakendada andmete haldamise ja turvamise kaasaegseid tehnikaid.
Õpiväljund 1: Tudeng oskab kirjeldada ja võrrelda erinevaid andmesalvestustehnoloogiaid
Lävend: Tudeng oskab sõnastada ja selgitada aines käsitletud andmesalvestustehnoloogiate sisu ning kasutusvaldkondi.
Õpiväljund 2: Tudeng oskab juhtumiuuringus esitatud probleemi lahendada ja saadud tulemusi ning järeldusi põhjendada.
Lävend: Tudengi tehtud iseseisva töö juhtumiuuringus pakutud lahendus on kirjeldatud teemakohaste terminitega ja lahendab tegeliku probleemi korrektselt.
Õpiväljund 3: Tudeng oskab rakendada vähemalt ühte andmesalvestustehnoloogiat.
Lävend: Tudengi valitud andmesalvestustehnoloogia (nt RAID) on kasutatav andmete salvestamiseks pärast seadistamiseks vajalike käskude sisestamist.
Õpiväljund 4: Tudeng teab ja oskab rakendada varundamisvõtteid loodavale või juba olemasolevale süsteemile.
Lävend: Tudengi rakendatud varundamisplaani tulemusena on andmed tõrke eest kaitstud.
Õpiväljund 5: Tudeng oskab töötada nii iseseisvalt kui ka grupis.
Lävend: Tudeng lahendab praktikumides etteantud ülesanded iseseisvalt ja leiab lahenduse iseseisva töö raames püstitatud probleemile meeskonnatöö tulemusena.
Õpiväljund 6: Tudeng väljendab end korrektselt ja erialastes terminites nii kõnes kui kirjas.
Lävend: Iseseisva töö kirjatöös ja ettekandel kasutab tudeng aines omandatud termineid õiges kontekstis.
Tagasiside
... saab anda siin veebivormis.
Varasemad õppematerjalid
Aastate kaupa:
- 2015. aasta materjalid AST
- 2016. aasta materjalid AST
- 2017. aasta materjalid AST
- 2018. aasta materjalid AST
Tudengite poolt tehtud viki artiklid
vt AST-artiklid.
Pages in category "Andmesalvestustehnoloogiad"
The following 35 pages are in this category, out of 35 total.
