Category:Andmesalvestustehnoloogiad: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
Edmund (talk | contribs)
 
(592 intermediate revisions by 22 users not shown)
Line 1: Line 1:
=Andmesalvestustehnoloogiad ainekaart=
=Ainekaart=


==Eesmärk==
[http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/ainekaart/AST.pdf ICA0006 ainekaart] | [http://ois.ttu.ee/aine/ICA0006 ÕIS]


Õppeaine eesmärgiks on tutvustada erinevate andmete salvestamise ja haldamise tehnoloogiate põhialuseid. Kursuse lõpus on õppija võimeline valima lahendusele sobiva andmete salvestamise tehnoloogia.
=Eesmärk=


==Lühitutvustus==
Õppeaine eesmärk on tutvustada erinevaid andmete salvestamise ja haldamise tehnoloogiate
põhialuseid.
Aine käigus õpib tudeng eristama olemasolevaid andmete salvestustehnoloogiaid ning
praktikumides õpitu põhjal ka kasutama neid reaalses töökeskkonnas.
Kursuse lõpuks oskab tudeng määratleda salvestustehnoloogia vajadust ettevõttes,
rakendada õpitud teadmisi süsteemide haldamisel ja loomisel ning varundada olemasolevaid
salvestustehnoloogiatel põhinevaid süsteeme.


Aine nimetus: Andmesalvestustehnoloogiad (Information Storage Technologies)
=Lühitutvustus=


Aine kood: I395
Aine nimetus: Andmesalvestustehnoloogiad (''Information Storage Technologies'')
 
Aine kood: ICA0006


Aine tüüp: Valikaine
Aine tüüp: Valikaine
Line 15: Line 23:
Õppekavadele:  IT süsteemide administreerimine
Õppekavadele:  IT süsteemide administreerimine


Õpetamise aeg: 2011/2012. õ.a. sügissemestri II pool (27.10.2011 - 18.12.2011)
Aine maht: 6 EAP
 
Hindamisviis: Arvestuslik


Aine maht: 3 EAP
Soovituslikud eeldusained: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine ICA0001 Operatsioonisüsteemid ja nende haldamine]


Hindamisviis: Arvestuslik
=Kirjeldus=
Õppeaine annab ülevaate erinevatest tänapäevastest suuremahuliste andmete salvestamise ja haldamise tehnoloogiatest. Tutvustakse RAID, LVM, SAN (Storage Area Networks), NAS (Network-Attached Storage), IP SAN, assotsiatiivse andmete salvestamise (content-addressed storage), ja andmete salvestamise virtualiseerimise tehnoloogiaid. Lisaks tutvustataks andmete varundamise ja taastamise põhimõtteid.
Kursuse läbinu on võimeline projekteerima, rakendama ja haldama andmete salvestuse süsteeme.


Eeldusained: Puuduvad
=Õppejõud=


Õppejõud: Katrin Loodus (kloodus@itcollege.ee)
Siim Vene, [[User:Edmund|Edmund Laugasson]]


Kommentaar: Valikainet tutvustava loengu link: http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/1a007f96-20a6-4025-9605-1b6184ac2d23
=Koostöö=
<span style="color:#FF0000">Küsi asju, mis segaseks jäid!</span>


* [https://discord.gg/ccAS7Xk aine kiirsuhtluskanal] (vt ka [[kiirsuhtluskanali valik]])
* [https://meet.itcollege.ee/ast pildi/heli/teksti jagamine] ([https://meet.jit.si/ast varuühendus]) ([http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/videoconference.txt lisainfot leiab siit], [https://en.wikipedia.org/wiki/Comparison_of_remote_desktop_software tarkvaravalik])
* [https://codeshare.io/ast koodi jagamine] (veel võimalusi: [https://public.etherpad-mozilla.org/ etherpad], [https://pad.riseup.net/ riseup], [http://piratepad.net/ piratepad], [https://cryptpad.fr/ cryptpad], [https://www.protectedtext.com/ protectedtext])
* [http://linux.itcollege.ee:3000/r/ast käsurea jagamine] (vaid vaatamisrežiimis), [https://github.com/vitorbaptista/shellshare lisainfo]


Õppeaine annab ülevaate erinevatest tänapäevastest suure mahuliste andmete salvestamise ja haldamise tehnoloogiatest. Tutvustakse RAID, SAN (Storage Area Networks), NAS (Network-Attached Storage), IP SAN, assotsiatiivse andmete salvestamise (content-addressed storage), ja andmete salvestamise virtualiseerimise tehnoloogiaid. Lisaks tutvustataks andmete varundamise, taastamise ja replikeerimise (nii kohalik kui ka kaug) tehnoloogiaid. Antakse ülevaade andmete haldamise ja turvamise põhimõtetest.
=Õppematerjalid=
Suurem osa praktikume viiakse läbi praktikute poolt ja nendes lahendatakse reaalseid ettevõtetes ettetulnud juhtumeid ja probleeme (case-study).  
* [http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/ aine materjalid]
Kursuse läbinu on võimeline projekteerima, rakendama ja haldama andmete salvestuse süsteeme.
* [[Andmesalvestustehnoloogiate viited]]
Kursuse läbinul on võimalik teha EMC „Information Storage and Management exam (E20-001)“ eksam ja saada „Information Storage Associate (EMCISA)“ sertifikaat.


==Õppematerjalid==
==Loengud==
[http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/loengud/ Loengud] toimuvad üle nädala 2 tundi (keskmiselt 1 tund nädalas), teemad:
* 1.loeng: andmed
* 2.loeng: RAID
* 3.loeng: LVM
* 4.loeng: DAS,SAN,NAS
* 5.loeng: pilvesalvestus
* 6.loeng: varundamine
* 7.loeng: failisüsteemid
* 8.loeng: tudengite rühmatöö ettekanded
Võimalusel kutsume ka külalislektoreid erinevatel teemadel esinema.


Kasulik raamat:  
==Praktikumid==
Praktikumid toimuvad 16 õppenädalal ja keskmiselt 3 tundi nädalas:
* 2 tundi üle nädala
* 4 tundi üle nädala
Sooritatakse virtuaallaborite keskkonnas I-Tee [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/labs/virtuaallaborid.pdf kasutusjuhend] ja ka riistvaralabori (ruum 407) masinatel.
Iga tudeng valib oma tempo laborite sooritamisel ja kaitsmisel. Kui labor on tehtud siis on soovitav see ka kohe ära kaitsta. Viimasele minutile (tunnile) ei soovita kaitsmist jätta. Hiljemalt viimaseks praktikumitunniks peavad laborid olema kaitstud.
* kolm automaathindamisega virtuaallaborit:
** DEVOPS Storage Partitions
** DEVOPS Storage RAID
** DEVOPS Storage LVM
*** virtuaallaborid asuvad http://elab.itcollege.ee/
* virtuaallabori tegevused sooritatakse ka riistvaralabori füüsilise riistvara peal
* [http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/praktikumid/ praktikumide materjalid]
* [http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/praktikumid/kordamiskysimused-laborite-kaitsmisel.txt kordamisküsimused laborite kaitsmisel]
* [[AST riistvara praktikumid]] palun siis eraldi aastate kaupa kirja panna (kes, milline riistvara jne).
* [[Microsofti tarkvara]]


"Information Storage and Management: Storing, Managing, and Protecting Digital Information” by EMC Education Services
==Kodutööde/Iseseisvate tööde info==
Iseseisev töö (juhtumiuuring) toimub grupitöö vormis.Tudengid uurivad elulistel olukordadel põhinevaid juhtumeid ning pakuvad neile omalt poolt aine käigus omandatud teadmiste põhjal lahendusi. Uurimisele kuuluvad juhtumid võib vabalt valida.
* '''[http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/juhtumiuuring/ siin on ka mõned näidised]'''
Iseseisva töö tulemusena valmib lühikokkuvõte probleemist, selle olemusest ning pakutud lahendusest, mis omakorda kantakse kaastudengitele suuliselt ette viimast(t)es loengu(te)s.
Töö orienteeruv maht on 2-4 lk teksti ning ettekandele kulub orienteeruvalt kuni 15 minutit grupi kohta (koos küsimuste, vastustega). Grupis võiks olla 2-3 inimest. Töö on soovitav teostada ühises elektroonilises dokumendis ja '''[https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSfCYvaOUdz_rZ0tTqmO6-TqTOIYL5s5rjQQPZPZSk9K08v3Kw/viewform?usp=sf_link grupitöö lingi saab edastada selle vormi kaudu]'''.


Kasulikke linke (Jooksvalt täienemisel):
=Videosalvestused=


* http://www.emc.com/products/interoperability/topology-resource-center.htm
[https://echo360.org.uk/section/e6d62ca0-8b6a-4220-a75b-bf0d52d9624c/public Kevad 2019 videosalvestused]


* http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Salvestusseadmete_kasutamine
==Arvestuse kujunemine==


==Õppeaine ajakava==
'''Arvestuse''' saamiseks peavad olema tehtud:
1) suuliselt kaitstud '''kolm''' laborites tehtavast praktilisest ülesandest
2) päevaõpe: kantud ette grupitööna valminud iseseisev töö (juhtumiuuring).
2) kaugõpe: kantud ette individuaaltööna valminud ettekanne või [[#Viki artikkel|viki artikkel]] ainet puudutaval teemal


'''!Täiendamisel!'''
'''Boonuspunkte''' saab:


'''Päevaõppe kava'''
1) Teistele teema kohta ettekande tegemise eest (kogemuse jagamine)
<table>
2) Huvitavate praktikumi ülesannete välja mõtlemise eest
<tr>
3) Praktikumis, õppejõuga kokkuleppel, kaastudengite juhendamise eest
<th width="10%" ALIGN="LEFT">Õppeaine</th>
4) [http://lug.itcollege.ee LUG'il] jt [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/Floss-vabavara-skeem.png vabavaraga] seotud kogunemistel ettekande tegemise eest
<th width="10%" ALIGN="LEFT"></th>
<th width="90%" ALIGN="LEFT"> Teema</th>
</tr>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">1.1</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">Sissejuhatus</td>
</tr>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">1.2</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">Informatsioon/Andmed, andmete elutsükkel, RAID</td>
</tr>
</table>


'''Kaugõppe kava'''
==Tähtajad==
* tähtajad tulenevad akadeemilisest kalendrist
* Ettekande (individuaaltöö või [[#Viki artikkel|viki artikkel]])
** teema teatamine teiseks õppesessiooniks, pannes selle kirja [https://wiki.itcollege.ee/index.php/AST-artiklid vastavasse viki artiklisse]
** ettekanne teha hiljemalt viimasel õppesessioonil
* Praktikumiülesannete kaitsmise viimane tähtaeg: hiljemalt viimasel õppesessioonil


<table>
==Viki artikkel==
<tr>
<th width="10%" ALIGN="LEFT">Õppesessioon</th>
<th width="10%" ALIGN="LEFT"></th>
<th width="90%" ALIGN="LEFT"> Teema</th>
</tr>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">1.1</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/Loeng01_sissejuhatus_KO.pdf Sissejuhatus]</td>
</tr>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">1.2</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">Informatsioon/Andmed, andmete elutsükkel, RAID</td>
</tr>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">1.3</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">Praktikum: VirtualBox, Ubuntu server install, fdisk, iseseisevtöö (kodutöö)</td>
</tr>
</table>


----
Lisainfo ja teemad vt [[AST-artiklid]]


==Õpiväljundid==
=Õpiväljundid=


Üliõpilane teab erinevaid andmete salvestamise tehnoloogiaid. Oskab projekteerida,
Üliõpilane teab erinevaid andmete salvestamise tehnoloogiaid. Oskab projekteerida,
Line 103: Line 121:
kaasaegseid tehnikaid.
kaasaegseid tehnikaid.


==Kodutööde info==
'''Õpiväljund 1''':
 
Tudeng oskab kirjeldada ja võrrelda erinevaid andmesalvestustehnoloogiaid
Kodutööde materjalid: http://itcollege.ee/~kloodus/ >> Andmesalvestustehnoloogiad
 
'''Kaugõpe:'''
 
14. oktoobriks:
 
6. novembriks:
 
26. novembriks:
 
==Hinde kujunemine==
 
50% juhtumuuringute kaitsmine
 
20% valikvastustega küsimused läbitud teema kohta
 
30% viki artikkel
 
* Präänik!
 
==Tähtajad sügis 2011==
 
'''Päevaõppele:'''
 
Viki artikli teema ütlemine: 17.10; Kirjatöö lõplik esitamise tähtaeg: 11.12;
 
Juhtumuuring: Grupi kirjatöö esitada e-mailile 2 ööpäeva enne ettekannet; ettekanne teha hiljemalt 8.12;
 
Valikvastustega test: 15.12;
 
'''Kaugõppele:'''


Viki artikli teema ütlemine: 16.10; Kirjatöö lõplik esitamise tähtaeg: 11.12;
Lävend:  
Tudeng oskab sõnastada ja selgitada aines käsitletud
andmesalvestustehnoloogiate sisu ning kasutusvaldkondi.


Juhtumuuring: (grupi) kirjatöö 2 ööpäeva enne ettekannet; ettekanne teha hiljemalt 26.11;
'''Õpiväljund 2''':
Tudeng oskab juhtumiuuringus esitatud probleemi lahendada ja saadud
tulemusi ning järeldusi põhjendada.


Valikvastustega test: 17.12;
Lävend:
Tudengi tehtud iseseisva töö juhtumiuuringus pakutud lahendus on
kirjeldatud teemakohaste terminitega ja lahendab tegeliku probleemi
korrektselt.


==Kiitus/Laitus/Ettepanekud/KKK==
'''Õpiväljund 3''':
Tudeng oskab rakendada vähemalt ühte andmesalvestustehnoloogiat.


Aita kaasõpilastel ja endal elu paremaks teha ning kirjuta [[siia]] ettepanekuid, tähelepankuid, küsimusi ja arvamusi, mida Sinu arvates saab aines paremini, mõnusamini või täpsemini teha. Aitäh!
Lävend:
Tudengi valitud andmesalvestustehnoloogia (nt RAID) on kasutatav andmete
salvestamiseks pärast seadistamiseks vajalike käskude sisestamist.


==Tudengite poolt tehtud wiki artiklid==
'''Õpiväljund 4''':
Tudeng teab ja oskab rakendada varundamisvõtteid loodavale või juba
olemasolevale süsteemile.


Vabad teemad:
Lävend:
Tudengi rakendatud varundamisplaani tulemusena on andmed tõrke eest
kaitstud.


Vabateema
'''Õpiväljund 5''':
Tudeng oskab töötada nii iseseisvalt kui ka grupis.


[[Artikli kondikava ]]
Lävend:
Tudeng lahendab praktikumides etteantud ülesanded iseseisvalt ja leiab
lahenduse iseseisva töö raames püstitatud probleemile meeskonnatöö
tulemusena.


[[Salvestusvahendid - lint, flash kettad, HDD]]
'''Õpiväljund 6''':
Tudeng väljendab end korrektselt ja erialastes terminites nii kõnes kui kirjas.


[[RAID]]
Lävend:
Iseseisva töö kirjatöös ja ettekandel kasutab tudeng aines omandatud
termineid õiges kontekstis.


[[DAS]]
=Tagasiside=


[[SAN]]
... saab anda [https://goo.gl/forms/GXYO9QVdPyS9HkNq1 siin veebivormis].


[[IP SAN]]
=Varasemad õppematerjalid=


[[NAS]]
Aastate kaupa:


[[CAS]]
* [[2015. aasta materjalid AST]]
* [[2016. aasta materjalid AST]]
* [[2017. aasta materjalid AST]]
* [[2018. aasta materjalid AST]]


[[PCI, IDE/ATA, SCSI]]
=Tudengite poolt tehtud viki artiklid =


Valmis artiklid:
vt [[AST-artiklid]].

Latest revision as of 10:17, 31 January 2020

Ainekaart

ICA0006 ainekaart | ÕIS

Eesmärk

Õppeaine eesmärk on tutvustada erinevaid andmete salvestamise ja haldamise tehnoloogiate põhialuseid. Aine käigus õpib tudeng eristama olemasolevaid andmete salvestustehnoloogiaid ning praktikumides õpitu põhjal ka kasutama neid reaalses töökeskkonnas. Kursuse lõpuks oskab tudeng määratleda salvestustehnoloogia vajadust ettevõttes, rakendada õpitud teadmisi süsteemide haldamisel ja loomisel ning varundada olemasolevaid salvestustehnoloogiatel põhinevaid süsteeme.

Lühitutvustus

Aine nimetus: Andmesalvestustehnoloogiad (Information Storage Technologies)

Aine kood: ICA0006

Aine tüüp: Valikaine

Õppekavadele: IT süsteemide administreerimine

Aine maht: 6 EAP

Hindamisviis: Arvestuslik

Soovituslikud eeldusained: ICA0001 Operatsioonisüsteemid ja nende haldamine

Kirjeldus

Õppeaine annab ülevaate erinevatest tänapäevastest suuremahuliste andmete salvestamise ja haldamise tehnoloogiatest. Tutvustakse RAID, LVM, SAN (Storage Area Networks), NAS (Network-Attached Storage), IP SAN, assotsiatiivse andmete salvestamise (content-addressed storage), ja andmete salvestamise virtualiseerimise tehnoloogiaid. Lisaks tutvustataks andmete varundamise ja taastamise põhimõtteid. Kursuse läbinu on võimeline projekteerima, rakendama ja haldama andmete salvestuse süsteeme.

Õppejõud

Siim Vene, Edmund Laugasson

Koostöö

Küsi asju, mis segaseks jäid!

Õppematerjalid

Loengud

Loengud toimuvad üle nädala 2 tundi (keskmiselt 1 tund nädalas), teemad:

  • 1.loeng: andmed
  • 2.loeng: RAID
  • 3.loeng: LVM
  • 4.loeng: DAS,SAN,NAS
  • 5.loeng: pilvesalvestus
  • 6.loeng: varundamine
  • 7.loeng: failisüsteemid
  • 8.loeng: tudengite rühmatöö ettekanded

Võimalusel kutsume ka külalislektoreid erinevatel teemadel esinema.

Praktikumid

Praktikumid toimuvad 16 õppenädalal ja keskmiselt 3 tundi nädalas:

  • 2 tundi üle nädala
  • 4 tundi üle nädala

Sooritatakse virtuaallaborite keskkonnas I-Tee kasutusjuhend ja ka riistvaralabori (ruum 407) masinatel. Iga tudeng valib oma tempo laborite sooritamisel ja kaitsmisel. Kui labor on tehtud siis on soovitav see ka kohe ära kaitsta. Viimasele minutile (tunnile) ei soovita kaitsmist jätta. Hiljemalt viimaseks praktikumitunniks peavad laborid olema kaitstud.

Kodutööde/Iseseisvate tööde info

Iseseisev töö (juhtumiuuring) toimub grupitöö vormis.Tudengid uurivad elulistel olukordadel põhinevaid juhtumeid ning pakuvad neile omalt poolt aine käigus omandatud teadmiste põhjal lahendusi. Uurimisele kuuluvad juhtumid võib vabalt valida.

Iseseisva töö tulemusena valmib lühikokkuvõte probleemist, selle olemusest ning pakutud lahendusest, mis omakorda kantakse kaastudengitele suuliselt ette viimast(t)es loengu(te)s. Töö orienteeruv maht on 2-4 lk teksti ning ettekandele kulub orienteeruvalt kuni 15 minutit grupi kohta (koos küsimuste, vastustega). Grupis võiks olla 2-3 inimest. Töö on soovitav teostada ühises elektroonilises dokumendis ja grupitöö lingi saab edastada selle vormi kaudu.

Videosalvestused

Kevad 2019 videosalvestused

Arvestuse kujunemine

Arvestuse saamiseks peavad olema tehtud: 1) suuliselt kaitstud kolm laborites tehtavast praktilisest ülesandest 2) päevaõpe: kantud ette grupitööna valminud iseseisev töö (juhtumiuuring). 2) kaugõpe: kantud ette individuaaltööna valminud ettekanne või viki artikkel ainet puudutaval teemal

Boonuspunkte saab:

1) Teistele teema kohta ettekande tegemise eest (kogemuse jagamine) 2) Huvitavate praktikumi ülesannete välja mõtlemise eest 3) Praktikumis, õppejõuga kokkuleppel, kaastudengite juhendamise eest 4) LUG'il jt vabavaraga seotud kogunemistel ettekande tegemise eest

Tähtajad

  • tähtajad tulenevad akadeemilisest kalendrist
  • Ettekande (individuaaltöö või viki artikkel)
    • teema teatamine teiseks õppesessiooniks, pannes selle kirja vastavasse viki artiklisse
    • ettekanne teha hiljemalt viimasel õppesessioonil
  • Praktikumiülesannete kaitsmise viimane tähtaeg: hiljemalt viimasel õppesessioonil

Viki artikkel

Lisainfo ja teemad vt AST-artiklid

Õpiväljundid

Üliõpilane teab erinevaid andmete salvestamise tehnoloogiaid. Oskab projekteerida, rakendada ja hallata vajalikule ning spetsiifilisele andmetesalvestust vajavale rakendusele sobivat tehnoloogiat. Teab ja oskab rakendada andmete varundamise, taastamise ja replikeerimise tehnoloogiaid. Oskab rakendada andmete haldamise ja turvamise kaasaegseid tehnikaid.

Õpiväljund 1: Tudeng oskab kirjeldada ja võrrelda erinevaid andmesalvestustehnoloogiaid

Lävend: Tudeng oskab sõnastada ja selgitada aines käsitletud andmesalvestustehnoloogiate sisu ning kasutusvaldkondi.

Õpiväljund 2: Tudeng oskab juhtumiuuringus esitatud probleemi lahendada ja saadud tulemusi ning järeldusi põhjendada.

Lävend: Tudengi tehtud iseseisva töö juhtumiuuringus pakutud lahendus on kirjeldatud teemakohaste terminitega ja lahendab tegeliku probleemi korrektselt.

Õpiväljund 3: Tudeng oskab rakendada vähemalt ühte andmesalvestustehnoloogiat.

Lävend: Tudengi valitud andmesalvestustehnoloogia (nt RAID) on kasutatav andmete salvestamiseks pärast seadistamiseks vajalike käskude sisestamist.

Õpiväljund 4: Tudeng teab ja oskab rakendada varundamisvõtteid loodavale või juba olemasolevale süsteemile.

Lävend: Tudengi rakendatud varundamisplaani tulemusena on andmed tõrke eest kaitstud.

Õpiväljund 5: Tudeng oskab töötada nii iseseisvalt kui ka grupis.

Lävend: Tudeng lahendab praktikumides etteantud ülesanded iseseisvalt ja leiab lahenduse iseseisva töö raames püstitatud probleemile meeskonnatöö tulemusena.

Õpiväljund 6: Tudeng väljendab end korrektselt ja erialastes terminites nii kõnes kui kirjas.

Lävend: Iseseisva töö kirjatöös ja ettekandel kasutab tudeng aines omandatud termineid õiges kontekstis.

Tagasiside

... saab anda siin veebivormis.

Varasemad õppematerjalid

Aastate kaupa:

Tudengite poolt tehtud viki artiklid

vt AST-artiklid.