Category:I375/I803/I853 IT Infrastructure services

Üldinfo

Aine info: IT infrastruktuuri teenused ÕIS leht

Aine õppematerjalid

ECTS: 5

Hindamisviis: Arvestus

Rangelt soovituslik aine: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine (I233)

Õppejõud

Margus Ernits >> margus (.) ernits (ät) itcollege (.) ee

Katrin Loodus >> katrin (.) loodus (ät) itcollege (.) ee

Eesmärk ja sisu

Tutvustada IT infrastruktuuri teenuste põhimõisteid. Anda oskused põhiliste teenuste paigaldamiseks ja turvamiseks. Anda oskused IT infrastruktuuri teenuste dokumenteerimiseks. Eesmärgi saavutamiseks toimuvad laboratoorsed tööd, mille käigus installeeritakse ja konfigureeritakse teenuseid pöörates rõhku teenuse turvalisusele, millele eelnevad loengud alus- ja põhimõistete tutvustamiseks.

Ainekaart

Ainekaardi viimase, kuid mitte lõpliku versiooni leiab siit

Eelmiste aastate tagasiside

2013 kaugõppe tagasiside

2012 kaugõppe tagasiside

2012 päevaõppe tagasiside

Arvestus ja hindamine

Aine on jagatud praktilisteks ja teoreetilisteks töödeks. Kaheksaks (8) laboriks ning kaheks (2) teoreetiliseks kontrolltööks.

Lisaks on tarvis teha eraldi dokumentatsiooni ehk ühe kaitstud labori kohta viki artikkel.

Praktiliste tööde hulka kuuluvad erinevate teenuste paigaldamine ning seadistamine. Ühe labori eest on võimalik saada maksimaalselt 6 punkti.

2 punkt on võimalik saada teenuse seadistamise, paigaldamise ning suulise kaitsmise eest. (Õppejõud võib seadistust muuta ning paluda paranduste kohta selgitust)
4 punkti on võimalik saada, kui kaitsta oskuslikult konkreetse labori kohta käivad teoreetilised teadmised suuliselt õppejõule. (Küsimused esitab õppejõud)
6 punkti on võimalik saada, kui parandada konkreetse teema kohta käivat juhendit ning esitada tulemuse õppejõule. (Mõeldud ambitsioonikamatele tudengitele)

Lävendiks on 2 punkt, mis tähendab praktilise osa teostust. Kui iga labori eest on ainult 2 punkt, tuleb teoreetilised teadmised kaitsta kontrolltöö käigus, aga kui iga labori eest on vähemalt 4 punkti, ei ole kontrolltööd tarvis teha.

Tähtajad päevaõppele 2015

Praktilise töö laborite kaitsmised (laborid 1-3): 16. märts

Praktilise töö laborite kaitsmised (Laborid 4-6): 18. mai

Praktilise töö labori kaitsmised (Labor 8): ~20. mai

Dokumentatsioon (viki artikkel): 25. mai

Kontrolltöö 1: 16. märts

Kontrolltöö 2: 18. mai

Tähtajad kaugõppele 2015

Praktilise töö laborite kaitsmised (laborid 1-3):

Praktilise töö laborite kaitsmised (Laborid 4-6):

Praktilise töö labori kaitsmised (Labor 8):

Dokumentatsioon (viki artikkel):

Kontrolltöö 1:

Kontrolltöö 2:

Loengud

Kaugõppe 2015. aasta kevadsemestri loengusalvestused on leitavad siit

Sissejuhatav loeng - NB siin on kirjas hindamiskriteeriumid ja tähtajad. Lisaks on kirjas kontrolltööde ajad ja muu aine läbimiseks oluline info. (Päevaõppes toimus 02.02.2014)

NTP teenus (Päevaõppes toimus 02.02.2015)

NTP amplification Attack

Kodutöö nr 1. Tähtaeg 9.02.2015. DNS loenguks lugeda läbi DNS põhimõisted järgnevatest materjalidest:

Kohustuslik: http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/DNS_ja_BIND

Soovituslik: http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/DNS

DNS loeng (OpenDocument) (PDF)

BIND9 konfiguratsiooni näitefailid

DNS näide

DHCP loeng

DHCP näitelabor

DNS uuendamine DHCP abil

Veebiserveri loeng

Screencast veebiserveri konfigureerimisest:

http://elab.itcollege.ee:8000/veebiserver/out-1.ogv

http://elab.itcollege.ee:8000/veebiserver/out-2.ogv

http://elab.itcollege.ee:8000/veebiserver/out-3.ogv

Kodutöö nr 2. Tähtaeg 20.aprill.2015. Lugeda läbi OWASP top 10 2013

Mõisted kontrolltööks ja arvestuseks

Esimese kontrolltöö küsimused:

DNS mõistete kohta leiab infot: http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/DNS
hostinimi (mis märgid on hostinimes lubatud ja kus?)
host täisnimi
domeeni täisnimi
DNS
A-kirje
alias ehk CNAME
puhverdamine
dig ja selle kasutamine
DNS spoofing
domeen ja domeeninimi
Authoritative ehk pädev server
Forwarding ehk edastamine
FQDN
Host
PTR-kirje
rekursiivne lahendus
primaarne server
sekundaarne server
open resolver
kuidas nimelahendus töötab, kirjelda näiteks "kui veebisirvijas avatakse leht, siis mis võiks toimuda?"
selgitage näitekonfi

$TTL    600
@       IN      SOA     planet.zz. root.planet.zz. (
                        3      ; Serial - Mida see tähendab?
                        3600   ; Refresh - Mida see tähendab?
                        8640   ; Retry - Mida see tähendab?
                        36000  ; Expire - Mida see tähendab?
                        3600 ) ; Negative Cache TTL - Mida see tähendab?
;

Teise kontrolltöö küsimused:

virtuaalhost
http
Kuidas toimub ssl/tls ühenduse algatamine?
Mis vahe on sümmeetrilisel ja asümmeetrilisel krüpteerimisel?
Mis vahe on avalikul võtmel ja sertifikaadil?
https
SNI
IPS
IDS
Mis vahe on reflected XSS ja stored XSS rünnetel?
Mis vahe on SQL injectionil ja blind SQL injectionil?
Mis on secure cookie? (http://php.net/session.cookie-secure ;session.cookie_secure =)
Mis tähendab, et küpsised on http_only?
Kas XSS ründeid saab filtreerida andmebaasikihis, näiteks SQL tulemüüriga?
Mis on CSRF ja kuidas see toimib?
Mis on same origin policy?

Dokumentatsioon

Dokumentatsioonist (loeng)

Hindamismaatriksi näide

Referaadi teemad 2015

mod_proxy
w3af
aptly -- http://www.aptly.info/
dnf -- DNF package manager
SQL tulemüürid
sqlmap
Kippo SSH Honeypot
p0f http://tools.kali.org/information-gathering/p0f
hping http://www.hping.org/
Yersinia - http://www.yersinia.net/
WPScan - http://wpscan.org/
Aircrack
ntop
Nikto
Varnish - Artikkel on olemas, kuid vajab kaasajastamist (Artikli valimise korral kirjuta artikli algusesse suurelt: Kaasajastab <Sinu ees- ja perekonnanimi>, 2015, <rühm>
DigiNotar
Ipkungfu Tulemüür
iodine
fabric
mpstat
arpwatch
ss
glances
mod_status
smoothwall
squid
split DNS
Openssl ja Subject Alternative Name
dotDefender

Abimaterjal

Abimaterjal laboriks:

Maskeraad Ufw
DHCP serveri seadistamine DHCP
Dünaamiline DNS kirjete uuendamine DHCP poolt
DHCP probleemide lahendamine

Loeng 11 Monitooring

Loeng 12 LDAP

Praktilised tööd

Nimekiri DNS labori masinate IP vahemikega ning domeeninimedega

Sissejuhatav praktikum

Valige endale domeeninimi, näiteks eikkasutaja.zz.

Seadke DNS serverile IP aadress 192.168.56.201

nano /etc/network/interfaces

auto eth1
iface eth1 inet static
  address 192.168.56.201
  netmask 255.255.255.0

Taaskäivitage võrguliides eth1

ifdown eth1 && ifup eth1

Muutke DNS serveril hostinimi ns.sinudomeen.

echo ns > /etc/hostname

Muutke /etc/hosts failis masinanimi

127.0.1.1       ns.sinudomeen   ns

Näiteks valisin oma domeeniks mernits.zz

127.0.1.1       ns.mernits.zz   ns

Käivitage teenus hostname

service hostname start

Korraldus hostname -f peab tagastama FQDN-i

hostname -f

Seadistage ka võtmetepõhine autentimine.

Labor 1 - NTP seadistamine (6p/6%)

Loe läbi õppematerjal (loengud) ja seadista NTP teenus nii kliendis, kui ka serveris selliselt, et klient küsib aega ainult serverist (ja ka localhostist, mille prioriteet on madal e fudge 10) Server küsib aega EENET NTP serverist ja mõnest muust Eestis asuvast NTP serverist.

Seadistage server selliselt, et ei välisvõrgust ei saa teha siin kirjeldatud rünnet.

NTP Ubuntus

Labor 2 - DNS seadistamine (6p/6%)

Mõtle välja endale domeeninimi
Loo domeeninimele tsoonifail ja seadiste nimeserver
Luba rekursiivne lahendus oma sisevõrgust
Loo reevers tsoon
Loo A kirjed e-posti, nimeserveri jaoks
Loo CNAME kirjed www, samba ja oma severi jaoks

DNS Näitelahendus 1

DNS Näitelahendus 2

Väike abiinfo lisaks loengule

Kaitsmisel pead oskama luua uut tsooni, lisama kirjeid, oskama kasutada rndc, dig, nslookup vahendeid.

Labor 3 - DHCP seadistamine (6p/6%)

DHCP paigaldamine ja seadistamine (6p)

Seadista labori desktop VM saamaks IP aadressi ja nimeserverit sama labori serveri VM käest.

PS: desktop võrguseadetest eemalda esimeselt liideselt nimelahenduse küsimine (küsitakse DHCP abil ainult IP aadress). Kui seda ei tee, siis lähevad DNS päringud ikkagi esimese, NAT liidese kaudu.

DHCP näitelabor

Labor 4 - apache (või nginx) veebiserveri seadistamine (6p/6%)

Loo kaks virtualhosti nii http, kui ka https (self-signed cert) tarbeks.
- Mõlemad nimed peavad sirvijas töötama (desktop arvutis) nii http, kui ka https abil ja esilehel peab olema selgelt näha kumma virutalhostiga on tegemist. Seega index.html sisse lisa virtualhosti nimi.

Abimaterjalina võib sobida: Apache2 paigaldamine ja virtualhostide seadistamine Virtualhost apache2 näitel. Algajale lisamaterjal Veebiserveri labor v.2

Labor 5 - mõne veebirakenduse (nt Wordpress) paigaldamine ja turvamine varnishiga (10p/10%)

Labori eesmärgiks on paigaldada veebirakendus, mõõta selle jõudlust ja seejärel suurendada veebirakenduse jõudlust kasutades puhvermälu. Veebirakenduse ja puhvermälu võib iga tudeng ise valida. Näite teeme Wordpress ja WP SuperCace abil. Samas on väga soovitatav valida cache tehnoloogia ise, et erinevad inimesed saaksid võrrelda erinevaid asju.

Wordpress paigaldamine ja jõudluse testimine (varnish)