Category:Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search

Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine

Eesmärk

Õppeaine eesmärgiks on tutvustada õppijale XML märgendikeelel baseeruvaid hajuslahendusi ja nende loomise võimalusi ning arendada õppijates .Net raamistiku vahenditega tarkvara arendamisoskuseid

Lühitutvustus

Õppeaines käsitletakse XML märgendikeelt ning veebiteenuseid. Kursuse käigus disainitakse, koostatakse ja testitakse veebiteenustel ning XML märgendikeelel põhinevaid lahendusi.

Õpiväljundid

  • Õppija oskab kasutada XML märgendikeelt keerulisema strukuuriga andmete hoidmiseks ja esitamiseks struktureeritud kujul.
  • Õppija oskab avalikult kättesaadavate juhendite abil koostada lihtsamaid klientrakendusi levinud veebiteenustele.
  • Õppija oskab luua lihtsamaid veebiteenuseid kasutades selleks .Net raamistiku tehnoloogiaid ning vahendeid.
  • Õppija teab veebiteenuste turvamiseks kasutatavaid tehnoloogiaid ja vahendeid ning oskab leid tavaolukorras rakendada.
  • Õppija teab ning oskab kirjeldada hajusrakenduste kasutusvaldkondi ning nende arhitektuure.
  • Õppija oskab töötada 3-5 liikmelises meeskonnas.

Õppejõud

Mait Poska

  • mait.poska<ät> itcollege.ee või mait.poska <ät> netgroup.ee
  • Skype: minamait
  • +372 53 469 734

Hinne

  • Hinne (100p / 100%) - Hinde kujunemisel arvestatakse kahte tööd:
    • Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine" 2016, mi moodustab hindest 55%. 55p (koosneb kolmest osast) (vähemalt 51%)
      • XML (xsd, xslt) 5p
        • Retsensioonid XLM-i kohta 2p
      • Veebiteenus 18p
        • Veebiteenuse analüüs 3p
        • Retsensioonid Veebiteenuse kohta 3p
      • Klientrakendus veebiteenusele 18p
        • Retsensioonid Klientrakenduse kohta 3p
      • Esitlus 3p
    • Individuaalne teadmiste kontroll 45p
      • Teooria (Test) 20p (tulemus vähemalt 51%)
      • Praktiline (Programmeerimine) 25p (tulemus vähemalt 51%)


Võrgurakendused II: 2011 kevadel valminud kodutööd

Tähtajad

  • XML fail
    • XML fail, stiilifail ja skeemifail peavad olema valmis ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt 20.03.2016
    • Retsensioonid XML-failide kohta peavad tehtud olema 27.03.2016
  • Veebiteenus
    • Veebiteenuse analüüs peab olema valmis ja kirjeldatud wikilehel hiljemalt 17.04.2016
    • Veebiteenus peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt 29.05.2016
    • Retsensioonid veebiteenuste kohta peavad tehtud olema 08.06.2016
  • Klientrakendused
    • Klientrakendused peavad olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt 29.05.2016
    • Retsensioonid klientrakenduste kohta peavad tehtud olema 08.06.2016


Retsensioonid

Iga grupp peab tegema lisaks igale grupitööle vastavalt ka 2 retsensiooni. Retsensioonid võib teha vabalt valitud gruppide tööde kohta. Tingimuseks on see, et ühe töö kohta saab teha maksimaalselt kolm retsensiooni.

Seega kokku tuleb esitada 6 retsensiooni ühel grupil.

Lisaks tuleb silmas pidada retsensioonide minimaalseid pikkusi projektide kohta. Retsensioonide minimaalsed pikkused

Meeskonnad

Ühte meeskonda võib kuuluda 3 kuni 4 tudengit. Gruppi kuuluvate tudengite nimekiri kinnitatakse esimese projekti esitamisega.

Projekti kaitsmisele registreerumine

Siia lisada meeskonna nimetus ja wiki leht. Palun aegu täita järjest võimaluse korral.

Kolmapäev

Neljapäev

  • 08:15 -
  • 08:30 -
  • 08:45 -
  • 09:00 - BurgerAce
  • 09:15 -
  • 09:30 - Meeskond SHOP


Teemad

XML failivorming ja sellega seotud tehnoloogiad

XML failivorming

Teooria

Lugemiseks ja harjutamiseks

Praktika

Veebiteenused

Käesolevas blokis räägitakse veebiteenuste loomisest kasutades Microsofti tehnoloogiaid nagu Microsoft Windows Communication Foundation ja ASP.NET MVC Web API

Antud kursuse raames käsitletakse kahte liiki veebiteenuseid:

  • SOAP protokollil baseeruvad teenused
  • RESTful veebitennused

Andmebaasi loomine

Enne kui saame hakata looma veebiteenuseid, mis tagastavad erinevaid andmeid või võimdaldavad neid salvestada, on meil vaja andmebaasi, kus hoida informatsioonid. Käesoleva kursuse raames kasutatakse andmebaasi loomiseks Entity Frameworki(EF) ja Code First lähenemist.

Entity Framework

Enne Entity Frameworkiga tutvumist, tuleb lahti seletada mõiste ORM. ORM pakub raamistiku objektorienteeritud domeeni mudeli sidumiseks (mapping) traditsiooniliste relatsiooniandmebaasidega.

Entity Framework on ORM, mis võimaldab .NET arendajatel tegeleda relatsiooniliste andmetega, kasutades samal ajal ära domeenimudelied. EFi kasutades ei ole vaja andmetele ligipääsuks andmebaasis kirjutada ise koodi, vaid ORM genereerib selle meie eest.

EFi (või mõne muu ORMi) kasutamine võimaldab hoida kokku arendusaega, kuna arendajal ei ole vajalik kirjutada SQLi ega eraldi koodi, et andmebaasis olevatele andmetele ligipääseda. Samas tuleb olla ORMi kasutamisega ettevaatlik, kuna võrreldes traditsiooniliselt kirjutatud SQLiga on selle jõudlus ~30% nõrgem.

Vt. Enity Frameworki raamistiku API: https://msdn.microsoft.com/en-us/library/dn223258(v=vs.113).aspx

Andmebaasi loomine kasutades Entity Frameworki

Tänasel päeval on Entity Frameworki puhul kuuldud arvatavasti kõige rohkem Code First lähenemisest, kus kõige pealt luuakse domeenimudel(klassid) ning selle põhjal genereeritakse andmebaas. Samas ei tohi unustada, et tarkvara on võimalik arendada ka stiilis, kus andmebaas on juba olemas ning selle põhjal luuakse domeenimudel Sellist lähenemist kutsutakse Database First arendamiseks.


Code First

Nagu eelpool mainitud, siis selle kursuse käigus vaatleme eelkõige "kood enne" lähenemist.

Esimese sammuna peaksime ära kirjeldama oma andmemudeli. Code First lähenemise puhul ei pea arendaja teoorias andmebaasist midagi teadma, vaid peab ära defineerima lihtsalt andmestruktuurid ning andmebaas luuakse selle põhjal. Paratamtult tuleb siiski keerulisemate andmete mudelleerimise juures mõista ka relatsioonilise andmebaasi tööpõhimõtteid.

Vt. lihtsa andmebaasi loomist siit: https://msdn.microsoft.com/en-us/data/jj193542

Nagu ka videost on näha, siis üks põhiline probleem, millega kokku puutume on domeenimudeli muutumine. Meie objekt-orienteeritud maailmas ei ole andmemudeli(klassi) struktuuri muutmine üldjuhul keerukas(kui on vaja lisada mõni väli, või midagi ära kaotada). Kui aga mängus on ka andmebaas, siis peab arvestama, et nende muutuste tegemine on keerulisem, kuna raamistik peab hoolitsema selle eest, et andmebaasis ei tekiks andmekadusid. Muutused domeenimudelis toovad kaasa ka muutused andmebaasi struktuurides. Selle jaoks tuleb kasutusele võtta Code First Migrations, kus kirjeldatakse ära, kuidas muutused andmebaasi struktuuris peaks toimuma. Nagu eelpool toodud näites on näha, siis õnneks suudab migratsioone raamistik üldjoontes ise genereerida.

Kui kasutada Code First lähenemist, tuleb valida ka strateegia andmebaasi loomiseks, mis on kirjeldatud siin: http://www.entityframeworktutorial.net/code-first/database-initialization-strategy-in-code-first.aspx

Vt. Code First Migrations lubamine projektis: http://www.asp.net/mvc/overview/getting-started/getting-started-with-ef-using-mvc/migrations-and-deployment-with-the-entity-framework-in-an-asp-net-mvc-application

  • pööra tähelepanu andmebaasi uuendamisele, kui mudel on muutunud add-migration käsk

Lihtsamate päringute loomine kasutades LINQt

Teooria

Praktika

Veebiteenuste loomine

REST teenused

REST teenuste põhimõtted Alljärgnevalt on teoreetiline lugemismaterjal, mis aitab lihtsustada REST teenuste põhimõtetest arusaamist.


REST teenuste loomine Alljärgnevalt on toodud välja materjal, kus räägitakse kuidas ASP.NET Web API abil luua veebiteenuseid.

SOAP teenused

Andmebaasiga ühendumine

Veebiteenuste turvamine

Praktika

Veebiteenuste kasutamine

Praktika

Praktikum: REST veebiteenusele klientrakenduse loomine

Arhiiv

2012 Kevad

Loengud

Praktikumid

Meeskonnad 2012

  • Meeskond "-.-"*
    • Erki Miilberg (projektijuht)
    • Kalev Vallsalu
    • Oliver Naaris
    • Margo Kuustik
  • Meeskond "PhoneBook"
    • Lauri Jansen
    • Tanel Jüris
    • Madis Rääk
  • Meeskond "LLL"
    • Joonas Püüa
    • Janno Toomingas
    • Janek Kople
    • Roland Krindal
  • Meeskond "Peeter VR2"
    • Lennart Lüsi
    • Kairo Koik
    • Marek Kikas
    • Kaivar Kull

Pages in category "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine"

The following 49 pages are in this category, out of 49 total.

A

B

E

G

J

K

L

M

O

P

R

S

T

U

V

Y

Retrieved from "https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Category:Võrgurakendused_II:_hajussüsteemide_ehitamine&oldid=103742"