Osadmin referaadi teemad: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
← Older editNewer edit →
Mmartins (talk | contribs)
225 edits
Edmund (talk | contribs)
2,773 edits
Line 92: Line 92:
** Lahendus luuakse ilmselt skriptimise abil - viki artiklis tuua ära loodud skriptide lähtekood koos selgitustega.
** Lahendus luuakse ilmselt skriptimise abil - viki artiklis tuua ära loodud skriptide lähtekood koos selgitustega.
** Edasiarendusena võiks olla lahendatud mainitud funktsionaalsuse keskne seadistamine ja seadistuste haldamine võrgupõhiselt organisatsiooni võrgus.
** Edasiarendusena võiks olla lahendatud mainitud funktsionaalsuse keskne seadistamine ja seadistuste haldamine võrgupõhiselt organisatsiooni võrgus.
* [[ID-kaarditarkvara Ubuntu guest kasutajaga]] - probleem on, et külalise kasutaja all ID-kaart vaikimisi ei toimi Ubuntus. Siin on lahendus olemas ja hea oleks see dokumenteerida viki artiklina. Selle töö maht ei ole kokkuvõttes suur ent aega võib võtta teema uurimine ja testimine.
* [[ID-kaarditarkvara Ubuntu guest kasutajaga]] - probleem on, et külalise kasutaja all ID-kaart vaikimisi ei toimi Ubuntus. Vaja on ID-kaardi toimimine tagada nii veebilehitsejas (nt Firefox, Chromium) kui ka DigiDoc klientprogrammiga. Siin on lahendus olemas ja hea oleks see dokumenteerida viki artiklina. Selle töö maht ei ole kokkuvõttes suur ent aega võib võtta teema uurimine ja testimine.


=Viiteid=
=Viiteid=

Revision as of 23:11, 1 November 2016

Artikli kondikava

.. on kirjeldatud eraldi artiklis.

Artikli teema valimine

  • Teema peab olema seotud OSadmin ainega (sh Linuxiga). Võimalusel võib tuua sama käsu kasutamisvõimalused ka MS Windows'is (nt cmd, Powershell'is). Tuua kindlasti ka näiteid, milleks ja kuidas kasutada käsitletud teemat sysadminni töös.
  • Teema valib tudeng käesolevalt viki lehelt kus kirjutab oma nime ja õppegrupi veel valimata teema taha ja tõstab selle valitud teemade alla.
  • Kui soovitakse valida teemat, mida nimekirjas ei ole siis lepitakse õppejõuga kokku ja kirjutatakse teema käesolevasse viki artiklisse
  • Valitud teema koos lingiga palun kirja panna aine veebivormi, mille lingi leiab õpimapi alt.
  • Artikkel tuleb esitada EIK'i vikisse
  • Leida kaastudeng kes hindab artiklit alamlehe discussion all (vt hindamismudel) - palun hinnangu juurde kirja panna ka tudengi nimi, õppegrupp ja kuupäev, millal hinnang kirjutati
  • Kui artikkel on valmis ja kaastudengi poolt hinnatud, siis tuleb sellest õppejõule teada anda, et saaks tagasisidet anda ja hinnata
  • Kui tekib küsimusi, mida võiks täiendamist vajavatele artiklitele juurde kirjutada siis vajadusel suhelda aine õppejõuga. Üldiselt tasub vaadata antud käsu man-lehte, teiste vikide artikleid ja mõelda kuidas võiks antud käsust kasu olla süsteemiadministraatorile.
  • Kui leitakse käesolevast vikist otsinguga, et konkreetne teema on puudu või vajab täiendamist siis võib selle ise siia kirjutada && suhelda vajadusel aine õppejõuga.

NB! Kindlasti lisada aine kategooria artikli lõppu: [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Valitud teemad

Vabad teemad

Mahukamad teemad

  • remote-sudo-command-without-password
    • dokumenteerida viki artiklisse alljärgnevalt kirjeldatud tegevused
      • käivitada serveris kella sünkroniseerimine (juurkasutaja õigust nõudev käsk) üle võrgu tööjaamas salasõna küsimata (mugava sysadminni viis serveri kella õigeks panna) - tekitada sysadminni masina töölauale symlink, mis viitab hetkel sisseloginud kasutaja kodukataloogis asuva rakenduste kaustas asuvale käivitusfailile (panna nimeks nt timefix-server1.desktop fail - määrata ka miski ikoon), mis avab terminaliakna pealkirjaga "Server1 timefix" ja käivitab seal käsureal skripti, mis logib salasõna küsimata eemalasuvasse serverisse üle SSH ning käivitab seal omakorda skripti, mis sünkroniseerib arvuti kella selliselt, et salasõna ei küsita ning lisab lõppu pausi 5 sekundit, et jõuaks lugeda kas aja sünkroniseerimine oli edukas või mitte ja siis logib serverist välja (sulgeb automaatselt SSH-ühenduse)
        • ajaserverid - https://www.eenet.ee/EENet/ntp.html - NB! kasutada teist ajaserveri IP-aadressi 193.40.0.5, esimest kasutavad võrgus asuvad ajaserverid, mis pakuvad kohalikus võrgus aja sünkroniseerimise teenust
      • ülesande teine pool (mugava sysadminni viis eemalasuva tööjaama tarkvarapakette hallata): tekitada sysadminni töölauale symlink, mis viitab hetkel sisseloginud kasutaja kodukataloogis asuva rakenduste kaustas asuvale käivitusfailile (panna nimeks nt software-management-desktop1.desktop fail - määrata ka miski ikoon) ja asub ka peamenüüs süsteemsete tööriistade valikus, mis peale sisselogimist eemalasuvasse desktop-masinasse tavakasutaja õigustes käivitada seal juurkasutaja õigusi nõudev GUI-rakendus selliselt, et aken avaneb kohalikus masinas - seda kõike ühtegi salasõna küsimata kuid see lubatud vaid sellele konkreetsele tavakasutajale kellega SSH kaudu teise tööjaama sisse logiti; peale GUI-rakenduse akna sulgemist suletakse ka SSH-ühendus automaatselt - siin viivitust ei ole vaja kuna ei ole vaja teateid käsureal jälgida. Selleks GUI-rakenduseks valida näiteks Synaptic - tarkvarapakettide haldur.
      • teha vajalikud seadistused ning kirjeldada see kõik ka viki artiklis
  • Bash
    • ~103 lk man-leht, mida võiks jagada ~3 lk tudengi kohta - nii võiks ~33 tudengit leida siit võimaluse viki artikli kirjutamiseks.
  • Bash-builtins
    • man bash-builtins on ~31 lk -> üks tudeng võib võtta mitu sisemist käsku (eriti kui need on lühikesed st väikese mahuga), mis annaks ~3 lk tudengi kohta -> ~10 tudengit. Siin tasub luua eraldi kategooria [[Category:Bash-builtins]], mida lisaks ainekategooriale lisada uuelt realt iga käsu artikli lõppu - tubli algatus oleks ka olemasolevad bash-builtins käskude artiklid üles otsida ja [[Category:Bash-builtins]] kategooria sinna lõppu lisada.
    • man bash-builtins kirjutab: bash defines the following built-in commands: :, ., [, alias, bg, bind, break, builtin, case, cd, command, compgen, complete, continue, declare, dirs, disown, echo, enable, eval, exec, exit, export, fc, fg, getopts, hash, help, history, if, jobs, kill, let, local, logout, popd, printf, pushd, pwd, read, readonly, return, set, shift, shopt, source, suspend, test, times, trap, type, typeset, ulimit, umask, unalias, unset, until, wait, while.
  • Graafiline teavitus sõltumata sisseloginud kasutajast - libnotify vms abil.
    • Näiteks soovitakse ajastatud toimingu (CRON) abil ajastada tarkvarauuendust ja kasutajaid oleks vaja graafiliselt teavitada, eriti Ubuntu külalise kasutajat/kasutajaid (tavaliselt kodukataloogiga /tmp/guest-<hash>).
    • Luua viki artikkel, mis kirjeldab globaalselt CRON'i kaudu tarkvarauuenduse käivitamist ja kasutajanimest sõltumata sisseloginud kasutaja(te) graafiliselt teavitamist 5, 4, 3, 2, 1 minut + viimane minut iga 5 sekundi tagant + uuendamise ajal on pidevalt teade ekraanil, et toimub tarkvara automaatne uuendamine ja peale seda taaskäivitamine ning palutakse arvutit mitte välja lülitada ega mitte ühtegi rakendust kasutada.
    • Peale uuendamist peaks arvuti automaatselt uuendama alglaaduri GRUB (juhul kui paigaldati uus tuum), korrastama teegid, eemaldama edukalt paigaldatud tarkvarapakettide failid kõvakettalt ning tegema taaskäivituse.
    • Lisaks kontrolliks süsteemi lisatud kasutajaid ning keelaks tavakasutajatel CRON'i kasutamise turvakaalutlustel.
    • Eriti viisakas oleks kui peale taaskäivitamist kontrollitakse paigaldatud tuumi ja selle päiseid ning millelt hetkel masin töötab ja eemaldatakse kõik peale kahe viimase versiooni juhuks kui uusim ei tööta.
    • Samal ajal teavitaks graafiliselt kasutajat, et paigaldusjärgne hooldus (üleliigsete tuumade ja selle päiste eemaldamine) on käimas ning palutakse pisut oodata kuniks see lõpule jõuab.
    • Peale seda teavitaks graafiliselt, et süsteemi uuendamine ja hooldus on lõpule viidud ning sooviks edukat kasutamist.
    • Lahendus luuakse ilmselt skriptimise abil - viki artiklis tuua ära loodud skriptide lähtekood koos selgitustega.
    • Edasiarendusena võiks olla lahendatud mainitud funktsionaalsuse keskne seadistamine ja seadistuste haldamine võrgupõhiselt organisatsiooni võrgus.
  • ID-kaarditarkvara Ubuntu guest kasutajaga - probleem on, et külalise kasutaja all ID-kaart vaikimisi ei toimi Ubuntus. Vaja on ID-kaardi toimimine tagada nii veebilehitsejas (nt Firefox, Chromium) kui ka DigiDoc klientprogrammiga. Siin on lahendus olemas ja hea oleks see dokumenteerida viki artiklina. Selle töö maht ei ole kokkuvõttes suur ent aega võib võtta teema uurimine ja testimine.

Viiteid

Varasemad operatsioonisüsteemide referaadid

Retrieved from "https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Osadmin_referaadi_teemad&oldid=113694"