Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe

Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Raigo Lill

Esitamise kuupäev: 03.11.2014

Essee

Aine nimi õpingukorraldus ja erialatutvustus ei ole ühe õppeaine kohta just paljulubav. Olin kindel, et aine kujuneb igavaks ja põhimõtteliselt korratakse üle vanad teada tuntud argumendid miks inimene ikkagi õppima peab. Neid oleme me kõik kuulnud juba alates päris koolitee algusest. Videote nimekirja sirvides olin pigem meelestatud negatiivselt, et nii palju aega kulub mõttetult. Õnneks kujunes välja aga hoopis nii, et peale tööd ja koduseid toimetusi nautisin meelsasti öösel umbes kella ühe paiku huvitavate inimeste kogemusi ja lugusid.

Esimeses loengus ^[1] võtsid sõna Margus Ernits, Inga Vau ja Merle Varendi. Tutvustati rohkem korralduslikku poolt, ning viidi kurssi sisekorraga. Kõik olid tähtsad teemad kuid miskit väga uut minuni selles loengus ei jõudnud kuna olin nende teemadega ennast juba varem kurssi viinud. Siiski oli hea igaksjuhuks ka sellised teemad üle käia.

Teises loengus ^[2] esines Margus Ernits üksinda. Tegemist oli täieliku motivatsiooni kõnega mis tuli tegelikult ka väga hästi välja. Siiski rõhutati ka palju, et kerge ei saa olema. Ma ei tulnudki kooli selleks, et kergelt läbi saada, kuid kuna IT valdkond on minujaoks uus siis siiski jäi sisse ka väike hirmu piisk. Loodan, et saan seda lõiku kolme aasta pärast muigega uuesti lugeda.

Kolmandat loengut ^[3] vedas jälle Margus Ernits. See loeng oli küll informatiivne, ning viis kurssi koolis tegutseva põneva klubiga kuid samas ainult infoks see kaugõppijatele jääda saabki. Tekkis väike kadedus päevaõppijate vastu kellel suurepärane võimalus huvitava asjaga tegelema hakata. Minul kui kaugõppijal seda võimalust kahjuks pole. Samuti oli huvitav teada saada mida tähendab tegelikult sõna "häkkimine".

Neljandas loengus ^[4] oli esinejaks esimene väliskülaline kellel nimeks Janika Liiv. Oli tegemist toreda inimesega. Rääkis kuidas ka tema alustas täiesti puhtalt lehelt, mis minule kui samas seisus olijale andis julgust ja motivatsiooni juurde. Nüüdseks on ta juba päris pikalt programmeerimisega tegelenud, ning vähemalt mulle tundus, et ta oli oma valikuga rahul. Jällegi omadus mis alustajaid motiveerib. Tutvustas ka põgusalt programmeerimis keelt Ruby millega ta ise töötab. Kokkuvõtteks väga huvitav video oli.

Viies loeng ^[5] käsitles IT süsteemide administreerimist. Esinejaks Carolyn Fisher. Jällegi väga põnev ja informatiivne video mitmel põhjusel. Esiteks sain ülevaate millega administreerijad üldse tegelevad ning teiseks oli põnev kuulda kuidas Skype-s asjad käivad. Mainiksin veel ära, et nii Janika Liiv kui ka Carolyn Fisher tegelevad nais programmeerijate koolitamise ja õpetamisega.

Kuuenda loengu ^[6] pealkirja nähes muutusin väga ootusärevaks kuna testimise vastu on mul huvi juba varasemast. Loengu viis läbi Kristjan Karmo. Nagu ka lootsin oli tegemist jällegi huvitava videoga ja sain paljudele küsimustele vastuse. Väga meeldis see, kuidas Kristjan Karmo tegi selgeks, et testijad ei ole läbikukkunud IT inimesed, ning tõi välja milliseid omadusi tegelikult healt testijalt oodatakse. Seda videot soovitaks nii mõnelgi "tarkpeal" vaadata.

Seitsmes loeng ^[7] oli kindlasti kõige energilisem, humoorikam ja huvitavam jälgida. Loengu viis läbi Andres Septer kes oli väga laialdase IT kogemusega. Oskas oma mõtteid ja kogemusi väga värvikate näidetega kirjeldada. Väga palju sai kuulda erinevate valdkondade kohta kriitikat kuid kõike seda sellises võtmes, et lõpuks video lõppedes olin ikkagi positiivselt meelestatud.

Viimane ja kaheksas loeng ^[8] suutis mind jällegi üllatada. Nimelt esineja Elar Lang tutvustas natukene valdkonda millega ta ise tegeleb, ehk siis veebirakenduste turvalisus. Tema jutt oli tõesti huvitav. Tegeles ta veel turvalisuse testimisega mis oli nagu rusikas silmaauku. Vähemalt praegune olukord on küll selline, et Elar Lang tutvustas valdkonda ning selles olevat ametipositsiooni kuhu ühel ilusal päeval isegi sooviksin ehk jõuda.

Kokkuvõtteks võin öelda, et aine videod oli tõesti kõik huvitavad ning vähemalt minujaoks õpetlikud. Sain teada, et IT on tegelikult väga lai valkond ning vähemalt miskit huvitavat on selles ilmselt kõigile.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. ^[9] Korduseksamile tuleb registreerida ÕIS-is ^[10] . Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva^[11]. RF õppekohal on korduseksam tasuta. Ühe õppeaine piires on üliõpilasel õigus kolmele sooritusele. Korduv deklareerimine on aga tasuline. ^[12] Kordussoorituse tasu on 2014/2015 õppeaastal 20 Eurot. ^[13]

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

Tuleb ÕIS-is täita vastav avaldus, ning esitada vajaminevad lisadokumendid. Need on dokumendid mis tõestavad sinu töökogemust. Tuleb tasuda VÕTA taotluse menetlustasu 13 €, millele lisandub ainepunktitasu 5 € 1 EAP kohta (arvestamise aluseks on IT Kolledži EAP-d). Selleks, et varasemat töökogemust arvestataks algava semestri sooritusena, tuleb esitada VÕTA taotlus hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva. VÕTA kaudu saadud EAP-sid arvestatakse semestri ja ka aasta õppekoormusesse ^[14].

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

RF kohal püsimiseks on igal semestril vaja koguda 27 EAP-d. Seega aastas 54 EAP-d. Ühe EAP hind on 50€. Seega õppeaasta lõpus esitatakse arve (54-(23+25))*50=300€. ^[15]

Viited