|
|
| (One intermediate revision by the same user not shown) |
| Line 1: |
Line 1: |
| [[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]
| |
| =Erialatutvustuse aine arvestustöö=
| |
| Autor: Aleksandr Pikalo
| |
|
| |
|
| Esitamise kuupäev: 21. oktoober 2015
| |
|
| |
| ==Essee==
| |
| Minu arvates oli esimene loeng väga kasulik nendele üliõpilastele, kes on esimest korda tulnud kõrgkooli õppida,
| |
| kuna loen põhines Infotehnoloogia Kolledzis sissejuhatuseks ja seal toimuvatest üritustest. Loengust sain mina
| |
| teada, kuidas õisi kasutada õppekava, õppevormi, tunniplaane ja vee palju huvitavaid asju. Veel sain teada õisist, et seal palju asju teha, mitte ainult oma hinded ja tunniplaani jälgida, seal ka võib semestri lõppus oma arvamust jätta ainete kohta, see on väga hea mõtte,et tudengid saaksid välja rääkida õppejuhatajale kõik mis tudeng mõtleb aine- või juhatajast. Juri Tretjakov selles loengus rääkis meile muudlisest ja loengu salvestamisest, mis on suurepärane süsteem tudengite jaoks. Üks asi pani mind imestama, et IT Kolledzis on võimalik ka robootika huviringides käia, sellega võib õppimisest kõrvale põikama, ja mõelda teisest.
| |
|
| |
| Teises loengus Tiina Seeman rääikis meile projektijuhtimisest, ja milline saaks olla IT Kolledzi vilistlane.
| |
| Projektijuhtimine nõuab planeerimist, on vaja arvestada sellega kui palju raha meil on, mis selle rahaga hakkame
| |
| tegema, mille peale raiskame raha, ja kui on vaja raha, siis te peate teada kust saada raha. Aga kui teile on vaja raha küsida, siis te peate minema ja julgelt küsida, kui te olete kindel, et teil on hea projekt. Selleks, et hea projekti luua, on vaja teada mitte ainult projektijuhtimisest teada, on vaja teada ta IT, sest projektijuhtimine ja IT on omaette distsipliin. Aga kahjuks, kui te hakkate looma oma projekti, siis te ei mõtle nende inimeste peale, kes meid ümbritseb, ehk siis tuleb välja nii, et see projekt, mis te luuasite, te luuasite enda jaoks, mis on päris halb viga, ja tihti see teevad need inimesed, kes tahavad projektist ainult raha teenida. Veel on kõige tähtsam trikk, mis loengus rääkis Tiina on projekti läbikukkumine, ja loengus oli näha millised probleemid tekkivad, ja kui tihti need probleemid tekkitavad , et lõppuks projekt läbikukkub. Tiina rääkis meile ka seda, et hea projektijuhtimiseks on vaja: Aega, Skoop, Raha, Kvaliteet ja Pingutus, veel meil on vaja kogu aeg riskida ja kõik riskid hästi läbimõelda. Ja alati kõikides projektijuhtimises kõige tähtsam on meeskond, kes sind ümbritseb.
| |
|
| |
| Elar Lang rääkis loenus oma kooliteest milleks oli Tallinna Polötehmikum, IT Kolledz ja Tallinna Tehnikaülikool, peale õpinguid asus tööle LAMP-i ja Clarified Security OÜ. Kuna ta läks töö kõrvlt õppima kaugõppesse, mis meeldis talle, sellepärast et sai keskenduda üks päev õpinugutele ja teine tööle. IT Kolledzisse sattus ta juhuslikult, peale esimest semestrit oli tal keskmine 4.7 ning otsustas ta jääda. Peale IT Kolledzi lõputöö tegemist sai ta aru, et see töö on tegelikult hea. Loegus rääkis ta, et Ülikoolid ja kõrgharidus pole alati olulised, vaid oluline on saavutada oma eesmärke ning õppima õppida ja kohanema olukorraga. Tema arvates on tähtis ennast alati täiendada ja kohanema olukorraga. Alati on raske uue asjaga alustada, sest sa oled teadmatuses mis sind ees ootab. Kui keegi on millegiga hakkama saanud, saad ka sina. Alati tuleb keskenduda võimetele mitte takistustele. Vigu pole vaja karta vaid nendest tuleb õppida ja asju korrigeerida. Tuleb teha õpinguplaan ja slle eduka täitmise puhul ennast kiita. Alu endale ja ole enda boss. Ära lükka asju edasi. Igal teel on takistused, ole valmis.
| |
|
| |
| Targo Tennisbeg on tegelenud 20 aastat tarkvara tootmisega.Enamik maailma it projektidest ebaõnnestub. Java arendajalon väga palju ülessandeid võrreldes programeerijatega. Enamik maailma tarkvarast on väga keeruline ja koosneb mitmetest kihtidest. Arendajatel tegelevad infostruktuuri, arendusahendite ja paljude teiste probleemidega. Targo rääkis, kuidas töötavad erinevad veebilehed, kui kergeks on inimestele teha mingi tegevus, kuid tegelikuses peab arvuti tegema väga palju tööd selle jaoks. Iga tarkvara projekti alustades on see programeerijale midagi uut.Edu võti valmi olla tegevustega, mis jäävad väljaspoole ametikirjeldust. Hind tekkib pakkumise ja nõudmise vahel.Enamik Eesti IT ettevõtteid on konsultatsiooniettevõtted. Programeerija jaoks on oluline teostusmitte idee. Targo arvates lähevad asjad suuremaks, paremaks, kiiremaks ja odavamaks.
| |
|
| |
| Kert Suve haridus veebispetsialist ja infosüsteemide arendaja. Testida on vaja, et saada informatsiooni ja riskide maandamiseks. Testijaid on vähe Eestis 10 %-15% Ja mujal maailmas kuni 25% Majanduslikud ettekäänded miks mitte testida on testimine Kallis, testimine ei loo väärtust, aega vähe, öeldakse pole võimalik testida ja pole inimest. Kui testimine jääb tegemata võib olla kõik korras, kuid võib ka kõige hullem juhtuda, kui on seotud iniestega. Testijate vähesuse pühjused: saavad vähe palka, arvatakse, et testida oskab igaüks ja see on igav.Testimise oskused jagunevad: unit, integration, system, acceptance. Viga live-s ei ole alati testija süüdi, vaid eeltöö oli halb.
| |
|
| |
| Taavi Tuisk rääkis sellest mis elu on süsteemiadministraatoril. Süsteemiadministraator peab olema usaldusväärne, sest talle on usaldatud sellised asjad milles sorimine on keelatud. Ta rääkis, et hetkel on vaja järjest rohkem inimesi kes mõistavad nii arendus, kui ka haldus poolt, sest ilma üheta on raske hakkama saada. Kui uues tarkvaras tekkivad turvaaugud tuleb need kiiresti üles otsida ja ära parandada, kuni keegi pole hakkanud neid kasutama ja probleeme tekitama. Koodi avalik oleks aitav vigu vältida, sest siis saavad võtta osa vigade parandamisel erinevad isikud. Süsteemiadministraator peab teadma kuidas süsteem töötab, seda saab teha kergemaks see, kui projekt on korralikult dokumenteeritud. Dokumentatsiooni tähtsusest rääkisid ka teised külalisesineijad.
| |
|
| |
| Seitsmes külalisesineja oli Tanel Unt. Ta rääkis, kuidas ta iga oma uue ettevõttega midai uut teada saab.Tanel hoiatas, et programeerija vaimne töö on eriti raske, sest ülessandeid on alati väga palju. Tanel jagas palju huvitavaid ettevõtlusaluseid soovitusi ja temagi rõhutas, et testimine on oluline. Nii Tanel, kui ka Elar Lang, tõid välja selle, et tuleb suhtuda entusiasmiga. Vigu võib tekkida kiiresti IT alal, kuna tehnika meie ajal muutub väga kiiresti. Nii nagu ka teised külalisesinejad tõi ka Tane välja, et tuleb osata suhelda ja olla meeskondlik, ning dokumenteerimine on tähtis.
| |
|
| |
| Viimases loengus oli kaks meesterahvast Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Oliver tutvustas meile IT käske. Põhiliselt andmeanalüüsi olulisust ja tutvustas erinevid valdkondi, mis tegelevad andmeanalüüsiga. Ta rääkis, et tegelikult ilma andmenalüüsita ei saaks hakkama, sest seda on vaja peaaegu igas valdkonnas. See loeng pakkus mulle huvi, kuna sain teada, et ilma andmekaevate kaotab projekti tootmisprotsessi potensiaali.Oleg võttis küll vähe sõna, kuid ta rääkis oma pikkaajalisest kogemuset, ning tõi välja, et tema esimene kood oli kirjutatud 1974 aastal. Toodi ka mingil määral juttu ajaloolisest taustast IT maailmaga seonduvast ja kuritarvitamisest näiteks maksuametis.
| |
|
| |
| Kokkuvõtteks tahaksin õelda, et selline aine on väga kasulik esmakursuslastele, sest nad saavad parema ülevaate IT maailmast. Tänu sellele ainele sain aru, et tegelikult on IT maailm väga lai.Tudengid said tänu Õpingukorraldus ja erialatutvustus ainele mõtte mis valdkonnas edasi suunduda.Mulle meeldisid kõik loengud, kuid kõige rohkem pani mind kuulama ennast Tiina Seeman. Tiina rääkis palju uut ja huvitavat mida varem ei teadnud.Laused mille tähtsusest sain peale loenguid alles aru olid, et eriala omandamiseks on vaja uskuda iseendasse, osata suhelda teiste inimestega ja kõige tähtsam osata õppima õppida!
| |
|
| |
| =Kasutatud meedia=
| |
| https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 : Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer, Kristjan Karmo
| |
| https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 : Tiina Seeman
| |
| https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true : Elar Lang
| |
| https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true : Taavi Tuisk
| |
| https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true : Kert Suvi
| |
| https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true : Targo Tennisberg
| |
| https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true : Tanel Unt
| |
| https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true : Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak
| |
|
| |
| =Küsimus A=
| |
| Eksamit on võimalik uuesti sooritada ülejärgmise semestri punase jooneni. See on kirjas üliõpilasele õppekorralduse eeskirja punkti 5.4.4. Korduseksami ja kordusarvestuse korral on vaja end registreerida õppeosakonnas.Kordussooritusele on võimalik ennast registreerida läbi ÕIS-i. Vajalik on minna avalehele sealt valida Minu Asjad ja seda tuleb teha nii, et registreerimise ja soorituse vahele jääks vähemalt 2 tööpäeva. Kordussoorituse aja valib õppejõud kooskõlas õppeosakonnas tehtud ajakavaga. Riigieelarvevälisel kohal tuleb üliõpilasel korduseksami puhul maksma 14,2 eurot, mis oli kirjas ÕIS-is ja õppeteenuste tasumäärade nimekirjas. Riigieelarvelisel kohal oleval üliõpilasel on korduseksam tasuta õppekorralduse eeskirja punkti 5.2.7. kohaselt.
| |
|
| |
| =Küsimus 4=
| |
| Tegevused: VÕTA on väga hea asi, näiteks VÕTAga on võimalik eelnevalt läbitud ained ülekanda. Täismahus pole võimalik töökogemust teha, kuid on võimalik esitada taotlus, mille rahuldamisel on võimalik läbida praktika lihmenetuluse korras. Tähtajad õppeaastal: 2015/2016 kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 25. jaanuar 2016 ning kaugõppes 5. veebruar 2016. Neid EAP-id ei arestata koormusesse. Semestri ja aasta õppekoormusesse arvestatakse ainult neid aineid, mis on antud perioodil deklareeritud ja läbitud.
| |
|
| |
| =Ülesanne=
| |
| X = 19 EAP, Y = 26 EAP
| |
| 27EAP*2-(X+Y) = 27EAP*2-(19EAP+26EAP) = 9EAP
| |
| Vastus. Õppeaasta lõpus esitatakse arve 9 EAP eest.
| |
|
| |
| ==Lisa ülesanne==
| |
|
| |
| [[File:file65374728_ffd9c11c.jpg|frame|alt=SAGE|SAGE arvutisüsteem]]
| |
|
| |
| <b>Sage</b> - Vahemikus 1958-1983 kasutusel olnud Semi-Automatic Ground Environment, see on kalleim, raskeim ja suurim
| |
| arvutisüsteem, mis loodud (kogukaal umbes 250 tonni, tööks vajalik pind umbes 1860 ruutmeetrit).
| |
|
| |
| =Miks see oli uudne ja miks kasutati=
| |
| IBM lõi SAGE'i USA õhuväe tellimusel ja see täitis Külma sõja ajal üht eesmärki: jälgis riiklikku õhuruumi lennurünnakute
| |
| avastamiseks. Hiljem aitas see samas lennuliiklust korraldada.
| |
| IBM ja Ühendriikide valitsus pole kunagi avaldanud süsteemi kogumaksumust, aga asjatundjad hindavad seda vahemikku 8-12
| |
| miljardit dollarit (tänases vääringus 60-90 miljardit).
| |
|
| |
| =Miks ei kasuta =
| |
| SAGE täielikult teenitud 1963 mille ajal kasu see projekt ei olnud nii palju , sest see oli mõeldud jälgida pommitajate ja
| |
| mandritevaheliste ballistiliste rakettide ( ICBM ) ilmus paar aastat varem. IBM ja Ühendriikide valitsus pole kunagi avaldanud
| |
| süsteemi kogumaksumust, aga asjatundjad hindavad seda vahemikku 8-12 miljardit dollarit (tänases vääringus 60-90 miljardit),
| |
| isegi kui süsteem ei ole aidanud peatada ühe pommitaja. Isegi kui arvuti enda eelarve oli vaid kümnendik kogukulutustest,
| |
| oleks SAGE siiski kalleim arvutisüsteem, mis üldse loodud. Tänapäevades mõned erinevad SAGEi arvuti osakesed saab näha
| |
| muuseumis kogu maailmas.
| |
