aine nimetus eesti keeles: Operatsioonisüsteemid ja nende haldamine
aine nimetus inglise keeles: Operating systems and its management
aine kood: ICA0001
aine maht: 6 EAP

Kaks esimest nädalat semestris toimuvad ainult loengud ja praktikume ei toimu. Seejärel ülejäänud 3-16 õppenädalal toimuvad ainult praktikumid ja loenguid siis enam ei ole.

Kursus annab põhiteadmised ja praktilised oskused olulisemateks tegevusteks operatsioonisüsteemide haldamisel. Käsitletakse kasutajate, failisüsteemide, protsesside ja tarkvara haldamist, õiguste andmist, seadmete seadistamist, ketaste haldamist, operatsioonisüsteemi paigaldamist ja haldamist, varunduse ja taastamise korraldamist, turvaprobleeme ning võrguteenuste seadistamist.

Loengutes käsitletakse üldiseid teadmisi. Praktikumides omandatakse oskused ühe konkreetse süsteemi abil, milleks on Ubuntu Linux Server. Püüame kaasata ka teisi operatsioonisüsteeme.

Käesolev õppeaine ei ole samm-haaval juhendite edastamine (osaliselt seda siiski ka tehakse) vaid pigem innustatakse tudengeid ise mõtlema ja teavet leidma.

Kõik ainega seotud materjalid asuvad käesoleval viki lehel, osa materjale ja testid on Moodle'i kursusel.

Küsi asju, mis segaseks jäid!

Õppekeel: eesti (mõned materjalid võivad siiski ka inglise keeles olla)

The subject in English is taught as a separate course.

Aines on pandud suurt rõhku praktilisele tööle.

Õpiväljundid

Aine läbinud õppur teab:

• Operatsioonisüsteemide administreerimise põhialuseid

Aine läbinud õppur oskab:

• Hallata kasutajaid ja gruppe
• Töötada failide ja kataloogidega (varundada, seada õiguseid)
• Hallata ja paigaldada tarkvara
• Hallata servereid
• Hallata kettaid (luua, muuta kettajagusid ja saalealasid)
• Suudab leida üles programmide sätetefailid ja logifailid, ning lahendada lihtsamaid probleeme, mis süsteemide halduses igapäevaselt esile kerkivad

Ainekaart, tunniplaan

• Ainekaart
  • PDF
  • ÕIS: EST | ENG
• Tunniplaan: tunniplaan.taltech.ee ja otsida ainekoodi ICA0001 alusel ning jälgida ka oma õpperühma kuna sama ainekoodiga on tegelikult kolm eraldi ainet.

Õppejõud

Edmund Laugasson.

Õpijuhis

• Auditoorne õppetöö ülikoolis
• Distantsõpe

Virtuaalsed vahendid

• ainega seotud keskkonnad

Praktikumid

• Praktikumide link (materjalid pidevas arengus)
• praktikumide salvestused (hetkel toimuv tund vaadatav ka otseülekandena)
• Kuna tavaliselt on kahes klassis korraga tunnid, siis palve tundi hilinejatel minna teise klassi, et ei segaks tunni andmist, mis läheb ka heli-, videosalvestusse + otseülekandesse. Kui on ette näha, et jõuategi ka edaspidi hiljem, siis tasub kaaluda välise andmekandja kasutamist, kus virtuaalarvuteid hoida, et ei sõltuks arvutist kus istutakse tunni ajal. Tavaliselt on õppejõud ICO-319, siis kõrvalklass ICO-317 on hilinejatele.
• NB! Klassiarvuteid ei sulgeta! Need peavad pidevalt töötama.
• NB! Arvuti juurest lahkudes tuleb välja logida!
• Praktikumid teostame klassiarvutites Ubuntu Linuxis ja sealolevas VirtualBoxis.
• Palume luua Red Hat'i konto kasutades Uni-ID aadressi, et kasutada harjutamiseks mõeldud veebikursuseid.

Praktikumide käigus loome virtuaalarvuteid (ka: virtuaalmasinaid, VM) kohalikus klassiarvutis. Seetõttu on oluline istuda sama arvuti taga, kus algselt istutakse. Siiski on võimalik võtta kaasa isiklik väline andmekandja, soovitavalt USB 3.x või uuem ja teha virtuaalmasinaid otse välisele andmekandjale. Siis ei sõltu enam arvutist, kus istuda. Üks VM võtab keskmiselt 10 GiB ja vahepealsed salvestused veel lisaks (täpset mahtu keeruline ette teada). Keskmiselt 4 VMi tuleb aines teha kuid see arv võib ka muutuda. Seega ilmselt piisab aine jaoks ka ~250 GiB mahust kui varuga võtta. Alati võib suurem andmekandja olla. Optimaalne on tänapäeval 1 TiB või ka enam, eriti kui ka muude asjade jaoks ruumi vaja. Failisüsteem võib NTFS olla, ka arvutiklassis on isegi Ubuntu Linuxis see failisüsteem kasutusel kuna vaja MS Windowsiga ühist salvestusruumi jagada. Kui MS Windowsiga andmekandja jagamist ei ole vaja, võib failisüsteem ka EXT4 olla. Palun valida failisüsteem, mis toetab suuri faile, ka 10+ GiB ja saab Ubuntu Linuxis kasutada. Näiteks FAT32 ei sobi kuna toetab kuni 4 GiB faile. Arvutiklassi arvutites tuleb arvestada, et pole superkasutaja (haldamise) õiguseid. Tavaliselt on ostes andmekandjatel sobiv failisüsteem olemas ja saab kohe kasutusele võtta. Tasub siiski ennem tunnis kasutamist veenduda, et andmekandja toimib (vähemalt NTFS failisüsteem, saab andmeid kirjutada, lugeda) ja seal piisavalt ruumi on. Vajadusel saab õppejõud aidata.

Kes soovib, saab ka oma arvutit kasutada, see peab siis võimaldama platvormi virtualiseerimist ja selleks olema piisavate näitajatega.

Linuxi terminali jagamine veebis

• IT Kolledži serveris (vaikimisi)
• varuvariandina avalik server

Loengud

Loengud on Moodle'is.

Kuvastikud siin.

Kodutöö

• Kodutöö neile kes ei ole varem Linuxi käsureaga kokku puutunud:
  • ei pea kõike järgmiseks tunniks jõudma kuid soovitavalt siiski läbi teha niipea kui võimalik
  • võib valida ühe neist, kes tunneb vajadust võib mõlemad läbi teha
  • materjalidele ligipääsuks vajalik kasutaja loomine ja inglise keele oskus
    • Linux command line basics
    • Linux command line basic commands
  • algajatel on soovitav lugeda Anto Veldre kirjutatud raamatut "Tigu lahkamas ehk ekskursioon UNIXi maailma"

Tähtajad

• tähtajad tulenevad akadeemilisest kalendrist
• jooksvad tähtajad tulevad koos testidega ja on nähtavad Moodle keskkonnas (link vt hindamine), praktikumide failis olevas tabelis

Hindamine

Kasutame kombineeritud kaheastmelist hindamist kus testidega on võimalik positiivne hinne kätte saada ja eksamiga seda vaid paremaks muuta. Hinde moodustavad Moodle keskkonna testid:

• 7 valikvastustega testi laborite teemadel á 11 punkti (p), kokku 77p
  • kõik 7 testi peavad olema vähemalt 51% sooritatud (6p)
• NB! testide sooritamine on eelduseks eksamile saamiseks!
• vt ka eksam

Moodle keskkond

NB! Jälgige testide toimumise aegasid Moodles!

Kursuse aadress Moodle'i keskkonnas.

Testi saab sooritada 2 korda nädala aja jooksul. Testi tegemise täpsem info konkreetse testi juures Moodles.

Kui ei jõudnud nädala jooksul testi tegema siis viimane võimalus avaneb semestri lõpus (tuleb eraldi teavitus ÕIS+suhtluskanal). Eraldi testi kellegi jaoks lahti tegema ei hakata kuna see avaneb siis kõigi jaoks ja siis muutub ka soorituskordade arv ehk siis hilisemaks mõeldud soorituskord kasutatakse ära varem, mida ilmselt kõik ei soovi. Kõiki materjale saate kasutada, etteantud ajaga tuleb toime tulla.

NB! Testide küsimuste vastuseid peale testi lõppu ei näe kuna seda kasutati kurjasti tudengite poolt. Tagasisidet (selgitust) testides olnud küsimuste kohta saab praktikumides küsida. Kui kahtlete oma vastuses siis pange see endale aegsasti kirja ja siis saate praktikumis üle küsida.

Moodle testide teemad

• operatsioonisüsteemi paigaldamine (ISO-fail, tööjaam, server, tööjaam krüpteeritud)
• operatsioonisüsteemi seadistamine (tööjaama seadistamine, veebirakendused)
• võrk, tulemüür
• kaughaldus (käsureal, graafiliselt, nutiseadme kaudu Androidi näitel)
• õigused, kasutajad (failiõigused, kasutajate haldus)
• tarkvara, andmesalvestus (tarkvara-, andmesalvestusseadmete haldus)
• käideldavuse tagamine (protsessid, keskkonnamuutujad, logifailid)

Maksimaalne hinne laboritestidega 3.

Eksam

• toimub Moodles testina
• ei ole kohustuslik
• eeldab testide sooritamist vähemalt miinimumtulemusega
• eksam 23p, miinimum 51% (12p)
• küsimused kõikidel eelnevatel testide teemadel + loengute teemadel
• neile kes taotlevad hinnet 4 või 5
• ei võta testidega saavutatud hinnet maha - kui eksam ebaõnnestub siis jääb see, mis testidega saavutatud

NB! Võimalik ka hinde saamine eritingimustel!

Aine arvestus eritingimustel

võimaluste kirjeldused

Tagasiside

• tagasiside tudengile: praktikumide ajal + vajadusel siin toodud koostöökanalite kaudu + otse õppejõuga suheldes
• õppejõule saab anda tagasisidet otse tundide ajal + läbi suhtlusrakenduste ja ka Moodle'i kursusel.

Varasemad õppematerjalid

Aastate kaupa:

• 2023 kevad OSadmin materjalid
• 2022. aasta OSadmin materjalid
• 2021. aasta OSadmin materjalid
• 2020. aasta OSadmin materjalid
• 2019. aasta OSadmin materjalid
• 2018. aasta OSadmin materjalid
• 2017. aasta materjalid
• 2016. aasta materjalid
• 2015. aasta materjalid
• 2014. aasta materjalid
• 2013. aasta materjalid
• 2012. aasta materjalid
• 2011. aasta materjalid

Varasemad referaadid