Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine: Difference between revisions
Line 32: | Line 32: | ||
=Virtuaalsed vahendid= | =Virtuaalsed vahendid= | ||
* [https://keybase.io/team/taltech.school_of_it.itcollege.osadmin.k2020 aine kiirsuhtluskanal] (nähtav kui olete kasutajana veebis sisse loginud ja [[Keybase#R.C3.BChmaga_liitumine|rühmaga liitunud]]), [[keybase|lisainfo programmi kohta]] | * [https://keybase.io/team/taltech.school_of_it.itcollege.osadmin.k2020 aine kiirsuhtluskanal] (nähtav kui olete kasutajana veebis sisse loginud ja [[Keybase#R.C3.BChmaga_liitumine|rühmaga liitunud]]), [[keybase|lisainfo programmi kohta]] | ||
** rakenduses liitumiseks rühma nimi: | ** rakenduses liitumiseks rühma nimi: |
Revision as of 22:19, 15 March 2020
õppeaine nimetus eesti keeles: Operatsioonisüsteemid ja nende haldamine
õppeaine nimetus inglise keeles Operating systems and its management
aine kood ICA0001
Kursus annab põhiteadmised ja praktilised oskused olulisemateks tegevusteks operatsioonisüsteemide haldamisel. Käsitletakse kasutajate, failisüsteemide, protsesside ja tarkvara haldamist, õiguste andmist, seadmete seadistamist, ketaste haldamist, operatsioonisüsteemi paigaldamist ja haldamist, varunduse ja taastamise korraldamist, turvaprobleeme ning võrguteenuste seadistamist.
Loengutes käsitletakse üldiseid teadmisi. Praktikumides omandatakse oskused ühe konkreetse süsteemi abil, milleks on Ubuntu Linux Server. Püüame kaasata ka teisi operatsioonisüsteeme.
Aines on pandud suurt rõhku praktilisele tööle.
Aine läbinud õppur teab:
- Operatsioonisüsteemide administreerimise põhialuseid
Aine läbinud õppur oskab:
- Hallata kasutajaid ja gruppe
- Töötada failide ja kataloogidega (varundada, seada õiguseid)
- Hallata ja paigaldada tarkvara
- Hallata servereid
- Hallata kettaid (luua, muuta kettajagusid ja saalealasid)
- Suudab leida üles programmide sätetefailid ja logifailid, ning lahendada lihtsamaid probleeme, mis süsteemide halduses igapäevaselt esile kerkivad
Kõik ainega seotud materjalid asuvad käesoleval viki lehel.
Võimalusel palun võtta (süle)arvutid loengutesse kaasa. Hea kui seal oleks ka Ubuntu Linux paigaldatud - soovitav virtuaalselt (nt VirtualBox) ja enne katsetamist teha ära snapshot. Võib ka importida õppejõu poolt valmistatud virtuaalmasinad.
Küsi asju, mis segaseks jäid!
Õppejõud
Edmund Laugasson, Aleksei Talisainen, Meelis Antoi, Margus Sumla
Virtuaalsed vahendid
- aine kiirsuhtluskanal (nähtav kui olete kasutajana veebis sisse loginud ja rühmaga liitunud), lisainfo programmi kohta
- rakenduses liitumiseks rühma nimi:
- taltech.school_of_it.itcollege.osadmin.k2020
- rakenduses liitumiseks rühma nimi:
- videosild - Jitsi Meet - võimaldab veebinari (veebipõhine seminar) vormis kõigil interneti vahendusel tunnis osaleda
- https://meet.jit.si/osadmin - kasutame veebilehitsejas Chromium, Google Chrome vm analoog + paigaldame pakutud laienduse
- palume ühinemisel summutada mikrofon ja avada see vaid siis kui soovitakse rääkida (aitab vältida liigset taustamüra)
- varuaadress
- lisateave Jitsi Meeti kiirklahvide kohta
- ekraanijagamistarkvara võrdlus
- https://meet.jit.si/osadmin - kasutame veebilehitsejas Chromium, Google Chrome vm analoog + paigaldame pakutud laienduse
- käsurea jagamine
Videosalvestused
Seoses õppetöö viimisega distantsõppele on võimalus vaadata varasemate aastate loenguid
Praktikumid
- aine praktikumid
- OSadmin laborid-labs
- OSadmin viited-links
- aine materjalid
- aine lisamaterjalid
- üldised lisamaterjalid
- Microsofti tarkvara
Loengud
- Loeng 1
- Õppeaine sissejuhatus ODF | PDF
- OSadmin laborid-labs
- Kodutöö neile kes ei ole varem Linuxi käsureaga kokku puutunud:
- ei pea kõike järgmiseks tunniks jõudma kuid soovitavalt siiski läbi teha niipea kui võimalik
- võib valida ühe neist, kes tunneb vajadust võib mõlemad läbi teha
- materjalidele ligipääsuks vajalik kasutaja loomine ja inglise keele oskus
- algajatel on soovitav lugeda Anto Veldre kirjutatud raamatut "Tigu lahkamas ehk ekskursioon UNIXi maailma"
- Loeng 2
- Loeng 3
- Loeng 4
- Loeng 5
- Loeng 6
- Loeng 7
- Loeng 8
Tähtajad
- tähtajad tulenevad akadeemilisest kalendrist
- jooksvad tähtajad tulevad koos testidega ja on nähtavad Moodle keskkonnas (link vt hindamine)
Hindamine
Hinde moodustavad:
- 7 valikvastustega testi laborite teemadel, millest 6 paremat lähevad arvesse, á 12 punkti (p), kokku 72p
- kõik 6 testi peavad olema vähemalt 51% sooritatud (7p).
Testid Moodle keskkonnas.
NB! Jälgige testide toimumise aegasid Moodles!
Registreerumiseks vajalik võti on os kahendkoodis.
Testi lõppemisel näeb tudeng ka õigeid vastuseid ja saab kohe tulemuse teada. Kokku on tulemas on 7 testi, 6 tuleb ära teha: 6 paremat tulemust läheb arvesse.
Testi saab sooritada 2 korda nädala aja jooksul. Testi tegemise täpsem info konkreetse testi juures Moodles. Kui ei jõudnud nädala jooksul testi tegema siis viimane võimalus avaneb semestri lõpus (tuleb eraldi teavitus ÕIS+kiirsuhtluskanal). Eraldi testi kellegi jaoks lahti tegema ei hakata kuna see avaneb siis kõigi jaoks ja siis muutub ka soorituskordade arv ehk siis hilisemaks mõeldud soorituskord kasutatakse ära varem, mida ilmselt kõik ei soovi. Kõiki materjale saate kasutada, etteantud ajaga tuleb toime tulla.
Teemad
- tööjaam, VirtualBox
- võrkude seadistamine, SSH ühendus
- kataloogide, failide haldamine (sh liikumine, sisu vaatamine)
- kasutajate haldamine
- tarkvara haldamine
- ketaste haldamine
- protsesside, teenuste haldamine
- maksimaalne hinne laboritestidega 3
Eksam
- ei ole kohustuslik
- eksam 28p (28%), miinimum 51% (15p)
- küsimused ka loengute teemadel
- neile kes taotlevad hinnet 4 või 5
- eksam on inglisekeelne - selle keele mõistmine on osa eksamist (süsteemiadministraatori amet nõuab seda)
- ei võta testidega saavutatud hinnet maha - kui eksam ebaõnnestub siis jääb see, mis testidega saavutatud
NB! Võimalik ka hinde saamine eritingimustel!
Aine arvestus eritingimustel
Kui sooritada pakutud mahukas eriülesanne siis on võimalus saada aine arvestus otse. Teiste sõnadega mahuka eriülesande sooritamist arvestatakse kontrolltöö, laborite, eksami eest sooritamiseks. Ülesande sooritamisel tuleb kogu tegevus ka EIK'i vikis detailselt dokumenteerida, et oleks selle dokumentatsiooni järgi võimalik hiljem tegevust edukalt korrata. Lisainfoks vt loeng dokumenteerimisest.
Pakutavad eritingimused:
- Estobuntu arendus
- Ubuntu Estonian Remix edasiarendus (vt todo)
- Vaba Tarkvara Päeva (SFD Software Freedom Day) korraldamine - võib ka grupis teha (mitu tudengit)
- ürituse esmane toimumiskoht IT Kolledž, võib ka teistes kohtades lisaks teha
- luua SFD viki konto kui seda veel ei ole
- luua viki leht vastavalt valitud asukohale:
- SFD viki avalehel viitab käesoleva aasta osale ja seejärel "country/city/team" ja saab spikerdada varasemate aastate omadest (2013, 2014, 2015, 2016) kus Eesti kohta info kirjas
- minna aadressile https://www.softwarefreedomday.org/cgi-bin/register.py ja registreerida üritus
- soovitav on teha ka ettekanne üritusel (praktilise iseloomuga, nt Linuxi paigaldamine, seadistamine)
- leida lahendus kiireks Linuxi paigaldamiseks, näiteks Butterknife vms.
- kogu tegevus tuleb ka dokumenteerida IT Kolledži vikis selliselt, et selle järgi on võimalik lahendus püsti panna
- Oskad või oled teinud midagi ägedat? Võimalus sisustada (2x)90 min tund (loeng, praktikum või ka mõlemad) ainega seotud temaatikaga.
Lisapunkte saab
- Eduka osalemise eest üritusel Intensiivõppe nädal
- Foorumites (nt pingviin.org) algajate aitamise eest (algaja küsib, Küsimused-Vastused)
- Kuutõrvajas kirjutamise eest
- Pingviini vikis kirjutamise eest
- LUG üritusel ettekande tegemise eest
- Software Freedom Day päeva korraldamise (sh kaasaaitamise) ja/või ettekande tegemise eest
Kui leiad, et siin võiks veel midagi vajalikku olla, millest oleks kasu kogukonnale ja kogu riigile siis palun sellest teada anda.
Tagasiside
- tagasiside tudengile: praktikumide ajal + vajadusel siin toodud koostöökanalite kaudu + otse õppejõuga suheldes
- ... saab anda läbi kiirsuhtluse ja ka siin veebivormis.
Varasemad õppematerjalid
Aastate kaupa:
- 2019. aasta OSadmin materjalid
- 2018. aasta OSadmin materjalid
- 2017. aasta materjalid
- 2016. aasta materjalid
- 2015. aasta materjalid
- 2014. aasta materjalid
- 2013. aasta materjalid
- 2012. aasta materjalid
- 2011. aasta materjalid
Varasemad referaadid
Pages in category "Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine"
The following 200 pages are in this category, out of 435 total.
(previous page) (next page)/
2
A
B
C
D
E
F
- Failide turvaline kustutamine
- Failihaldus Linux shellis
- Failiserveri conf. Zentyalis
- Failisüsteemide jõudluse testimine
- Fedora os
- Fg
- FHS
- File
- Find kasutamine
- Findmnt kasutamine
- Finger
- Flash-Friendly File System (F2FS)
- Free
- FreeBSD installeerimine
- FreeBSD Packet Filter tulemüüriga
- FreeBSD sissejuhatus
- Fstab
- Fuser
G
I
K
L
- Last, lastb
- Less
- Less kasutamine
- Libreboot
- LightDM
- Linux boot protsess
- Linux failisüsteemi jõudluse mõõtmine
- Linux File Permissions
- Linux ja wifi
- Linux Kernel
- Linux ransomware
- Linux saaleala ehk swap
- Linux serveri graafika liidese installimine
- Linux/Unix failiõigused
- Linux/Unix protsessid
- Linuxi surmakäsud
- List
- Livepatch
- Local Attacks
- Locate
- Log failid Ubuntus
- Logger
- Logical Block Address LBA
- Login
- Logout
- Logrotate