Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine: Difference between revisions
(One intermediate revision by the same user not shown) | |||
Line 36: | Line 36: | ||
=Ainekaart, tunniplaan= | =Ainekaart, tunniplaan= | ||
* Ainekaart | * Ainekaart | ||
** ÕIS: [https://ois.ttu.ee/aine/ICA0001 EST] | [https://ois.ttu.ee/subject/ICA0001 ENG] | ** ÕIS: [https://ois.ttu.ee/aine/ICA0001 EST] | [https://ois.ttu.ee/subject/ICA0001 ENG] | ||
* Tunniplaan: [https://tunniplaan.taltech.ee/ tunniplaan.taltech.ee] ja otsida ainekoodi ICA0001 alusel ning jälgida ka oma õpperühma kuna sama ainekoodiga võib rohkem õppeaineid olla. | * Tunniplaan: [https://tunniplaan.taltech.ee/ tunniplaan.taltech.ee] ja otsida ainekoodi ICA0001 alusel ning jälgida ka oma õpperühma kuna sama ainekoodiga võib rohkem õppeaineid olla. | ||
Line 43: | Line 42: | ||
[[User:Edmund|Edmund Laugasson]] ja lisaks abiõppejõud praktikumide läbiviimisel. | [[User:Edmund|Edmund Laugasson]] ja lisaks abiõppejõud praktikumide läbiviimisel. | ||
= | =Lisateave= | ||
Täpsemalt Moodle'i kursusel, mis on igal semestril uus. | Täpsemalt Moodle'i kursusel, mis on igal semestril uus. | ||
Kes soovib, saab ka oma arvutit kasutada, see peab siis võimaldama platvormi virtualiseerimist ja selleks olema piisavate näitajatega. | Kes soovib, saab ka oma arvutit kasutada, see peab siis võimaldama platvormi virtualiseerimist ja selleks olema piisavate näitajatega. |
Latest revision as of 22:45, 16 October 2025
aine nimetus eesti keeles: Operatsioonisüsteemid ja nende haldamine
aine nimetus inglise keeles: Operating systems and its management
aine kood: ICA0001
aine maht: 6 EAP
Kaks esimest nädalat semestris toimuvad ainult loengud ja praktikume ei toimu. Seejärel ülejäänud 3-16 õppenädalal toimuvad ainult praktikumid ja loenguid siis enam ei ole. Seeläbi anname maksimaalset aega praktilisteks tegevusteks.
Kursus annab põhiteadmised ja praktilised oskused olulisemateks tegevusteks operatsioonisüsteemide haldamisel. Käsitletakse kasutajate, failisüsteemide, protsesside ja tarkvara haldamist, õiguste andmist, seadmete seadistamist, ketaste haldamist, operatsioonisüsteemi paigaldamist ja haldamist, varunduse ja taastamise korraldamist, turvaprobleeme ning võrguteenuste seadistamist.
Loengutes käsitletakse üldiseid teadmisi. Praktikumides omandatakse oskused ühe konkreetse süsteemi abil.
Käesolev õppeaine ei ole samm-haaval juhendite edastamine (osaliselt seda siiski ka tehakse) vaid pigem innustatakse tudengeid ise mõtlema ja teavet leidma.
Kõik ainega seotud materjalid asuvad käesoleval viki lehel, osa materjale ja testid on Moodle'i kursusel.
Küsi asju, mis segaseks jäid!
Õppekeel: eesti (mõned materjalid võivad siiski ka inglise keeles olla)
The subject in English is taught as a separate course.
Aines on pandud suurt rõhku praktilisele tööle.
Õpiväljundid
Aine läbinud õppur teab:
- Operatsioonisüsteemide haldamise põhialuseid
Aine läbinud õppur oskab:
- Hallata kasutajaid ja gruppe
- Töötada failide ja kataloogidega (varundada, seada õiguseid)
- Hallata ja paigaldada tarkvara
- Hallata servereid
- Hallata kettaid (luua, muuta kettajagusid ja saalealasid)
- Suudab leida üles programmide sätetefailid ja logifailid, ning lahendada lihtsamaid probleeme, mis süsteemide halduses igapäevaselt esile kerkivad
Ainekaart, tunniplaan
- Ainekaart
- Tunniplaan: tunniplaan.taltech.ee ja otsida ainekoodi ICA0001 alusel ning jälgida ka oma õpperühma kuna sama ainekoodiga võib rohkem õppeaineid olla.
Õppejõud
Edmund Laugasson ja lisaks abiõppejõud praktikumide läbiviimisel.
Lisateave
Täpsemalt Moodle'i kursusel, mis on igal semestril uus.
Kes soovib, saab ka oma arvutit kasutada, see peab siis võimaldama platvormi virtualiseerimist ja selleks olema piisavate näitajatega.
Pages in category "Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine"
The following 200 pages are in this category, out of 430 total.
(previous page) (next page)/
A
B
C
D
E
F
- Failide turvaline kustutamine
- Failihaldus Linux shellis
- Failiserveri conf. Zentyalis
- Failisüsteemide jõudluse testimine
- Fedora os
- Fg
- FHS
- File
- Find kasutamine
- Findmnt kasutamine
- Finger
- Flash-Friendly File System (F2FS)
- Free
- FreeBSD installeerimine
- FreeBSD Packet Filter tulemüüriga
- FreeBSD sissejuhatus
- Fstab
- Fuser
G
I
K
L
- Last, lastb
- Less
- Less kasutamine
- Libreboot
- LightDM
- Linux boot protsess
- Linux failisüsteemi jõudluse mõõtmine
- Linux File Permissions
- Linux ja wifi
- Linux Kernel
- Linux ransomware
- Linux saaleala ehk swap
- Linux serveri graafika liidese installimine
- Linux/Unix failiõigused
- Linux/Unix protsessid
- Linuxi surmakäsud
- List
- Livepatch
- Local Attacks
- Locate
- Log failid Ubuntus
- Logger
- Logical Block Address LBA
- Login
- Logout
- Logrotate
- Logwatch
- Ls
- Lsattr
- Lsb release
- Lsblk