Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine
õppeaine nimetus eesti keeles: Operatsioonisüsteemid ja nende haldamine
õppeaine nimetus inglise keeles Operating systems and its management
aine kood ICA0001
Kursus annab põhiteadmised ja praktilised oskused olulisemateks tegevusteks operatsioonisüsteemide haldamisel. Käsitletakse kasutajate, failisüsteemide, protsesside ja tarkvara haldamist, õiguste andmist, seadmete seadistamist, ketaste haldamist, operatsioonisüsteemi paigaldamist ja haldamist, varunduse ja taastamise korraldamist, turvaprobleeme ning võrguteenuste seadistamist.
Loengutes käsitletakse üldiseid teadmisi. Praktikumides omandatakse oskused ühe konkreetse süsteemi abil, milleks on Ubuntu Linux Server. Püüame kaasata ka teisi operatsioonisüsteeme.
Aines on pandud suurt rõhku praktilisele tööle.
Aine läbinud õppur teab:
- Operatsioonisüsteemide administreerimise põhialuseid
Aine läbinud õppur oskab:
- Hallata kasutajaid ja gruppe
- Töötada failide ja kataloogidega (varundada, seada õiguseid)
- Hallata ja paigaldada tarkvara
- Hallata servereid
- Hallata kettaid (luua, muuta kettajagusid ja saalealasid)
- Suudab leida üles programmide sätetefailid ja logifailid, ning lahendada lihtsamaid probleeme, mis süsteemide halduses igapäevaselt esile kerkivad
Kõik ainega seotud materjalid asuvad käesoleval viki lehel.
Võimalusel palun võtta (süle)arvutid loengutesse kaasa. Hea kui seal oleks ka Ubuntu Linux paigaldatud - soovitav virtuaalselt (nt VirtualBox) ja enne katsetamist teha ära snapshot. Võib ka importida õppejõu poolt valmistatud virtuaalmasinad.
Õppejõud
Edmund Laugasson, Aleksei Talisainen, Meelis Antoi
Koostöö
Küsi asju, mis segaseks jäid!
- aine kiirsuhtluskanal
- ... luuakse kokkuleppelises keskkonnas (soovitavalt vabavaraline), nt Matrix+Riot, Keybase, Telegramm, Discord jne (vt klientide võrdlus ja protokollide võrdlus); mitu klienti koos: Franz, Rambox.
- pildi jagamine (lisainfot leiab siit, tarkvaravalik)
- koodi jagamine (veel võimalusi: etherpad, riseup, piratepad, cryptpad, protectedtext)
- käsurea jagamine (vaid vaatamisrežiimis), lisainfo
Viited
- aine materjalid | tunnilogid | aine praktikumid | aine lisamaterjalid | lisamaterjalid | reklaamipausid
- OSadmin mõisted
- OSadmin spikker
- Linux Commands
- Bash Academy
- OSadmin õpijuhend
- Kuidas targalt küsida
- eriti oluline lugemisvara:
- Debian Administrator's Handbook
- Ubuntu Server Guide
- Linux Journey - algteadmised Linuxist
- Explain Shell - käskude seletused
- "Tigu lahkamas ehk ekskursioon UNIXi maailma" (Anto Veldre, 1995)
- Kuutõrvaja
- Ubuntu terminali kiirjuhis
- Linuxi õppimisvõimalusi internetis
- Linuxiga jm vabatarkvaraga seotud viiteid
- Linuxi uudised, ajakirjad
- vabavaraga seotud terminid: EIK serveris | originaalasukoht
- ainet varasemalt lugenud õppejõudude materjalid: Margus Ernits, Katrin Loodus
- Pingviin.org kogukonna foorum, Küsimused-Vastused ja Viki
- Linuxi tutvustus alustajatele
- kuidas Linuxi käske meelde jätta
- Linuxiga alustamine
- Ubuntu Linuxiga alustamine
- valik töölauakujundusi
- veebipõhine skriptimine
- veebipõhine käsurida
- töötab kohe
- http://www.mprat.org/Terminus/
- http://cb.vu/ - FreeBSD
- http://www.masswerk.at/jsuix/index.html
- https://www.tutorialspoint.com/unix_terminal_online.php
- https://www.rollapp.com/app/gterminal
- https://www.rollapp.com/app/terminator
- https://www.offidocs.com/index.php/desktop-online-utilities-apps/xlinux-online-linux
- vajalik registreerumine
- Linux (vms OS) veebilehitsejas
- töötab kohe
Tähtajad
- tähtajad tulenevad akadeemilisest kalendrist
- jooksvad tähtajad tulevad koos testidega
Tunnid
- Loeng 0: Õppeaine sissejuhatus ODF | PDF
- Loeng 1: Operatsioonisüsteem ODF | PDF
- Loeng 2: Operatsioonisüsteemi alglaadimine ODF | PDF
- Loeng 3: Võrgu seadistamine ODF | PDF
- Loeng 4: Tulemüür ODF | PDF
- Loeng 5: Turvalisus ODF | PDF
- Loeng 6: Tarkvara haldamine ODF | PDF
- Loeng 7: Kasutajate haldus ODF | PDF
- Loeng 8: Failiõigused ODF | PDF
- Loeng 9: Keskkond, protsessid ODF | PDF
- Loeng 10: Failisüsteemi hierarhia ODF | PDF
- Loeng 11: Ketaste kasutamine 1 ODF | PDF
- Loeng 12: Ketaste kasutamine 2 ODF | PDF
- Loeng 13: Dokumenteerimine ODF | PDF
- Loeng 14: Süsteemi jälgimine ODF | PDF
- Loeng 15: Käideldavus ODF | PDF
- Loeng 16: Teenused, IT-taristu ODF | PDF
Salvestused
Hindamine
Hinde moodustavad:
- 6 valikvastustega testi laborite teemadel, á 12 punkti (p), kokku 72p
- kõik 6 testi peavad olema vähemalt 51% sooritatud (7p)
Teemad
- operatsioonisüsteem (paigaldus, alglaadimine, kaughaldus jne)
- kataloogide, failide haldamine (sh liikumine, otsimine, sisu vaatamine, õigused)
- kasutajate haldamine
- tarkvara haldamine
- ketaste haldamine
- protsesside, teenuste haldamine
- maksimaalne hinne laboritestidega 3
Eksam
- ei ole kohustuslik
- eksam 28p (28%)
- neile kes taotlevad hinnet 4 või 5
NB! Võimalik ka hinde saamine eritingimustel!
Laborid
Palun anda oma kasutajanimi laborile ligipääsemiseks teada selle vormi kaudu
Siin kirjeldatud laborid on näidiskirjeldused ja annavad ettekujutuse, mida hindelised laborid võivad sisaldada. Hindelised laborid tulevad virtuaallaborite keskkonnas, mis on ööpäevaringselt ligipääsetav (v.a. hooldusajad)
Abiinfo
- virtuaallaborite juhised: ODF | PDF
- Ubuntu serveri paigaldus: PDF | ODP | PNG
- Ubuntu tööjaama paigaldus: PDF | ODP | PNG
- Ubuntu Serveri Install OS admin laborite tegemiseks
- Ubuntu server võrgu seadistamine
- VirtualBoxi võrgud (EIKi viki)
- VirtualBoxi võrkude ametlik dokumentatsioon
- VirtualBoxi ametlik dokumentatsioon
- levinumad probleemid ja nende lahendused VirtualBox'i kasutamisel
- ametlik Ubuntu serveri LTS-versiooni dokumentatsioon
Võimalus kasutada Raspberry Pi 3 miniarvuteid – microSD kaart 16 GB või suurem palun siis tudengil soetada.
microSD kaart - mida osta? - soovitavalt UHS, kõrgeim kiirusklass (suurim saadaolev number)
- http://www.howtogeek.com/189897/how-to-buy-an-sd-card-speed-classes-sizes-and-capacities-explained/
- http://www.expertreviews.co.uk/storage/1404380/how-to-choose-an-sd-card-class-and-speed-ratings-explained
- http://www.makeuseof.com/tag/5-mistakes-avoid-buying-next-microsd-card/
- https://ostatargalt.ee/
veebipoode:
Testid
- operatsioonisüsteem (paigaldus, alglaadimine, kaughaldus jne)
- kataloogide, failide haldamine (sh liikumine, otsimine, sisu vaatamine, õigused)
- kasutajate haldamine
- tarkvara haldamine
- ketaste haldamine
- protsesside, teenuste haldamine
Keskkonna loomine
- Paigaldage Ubuntu Linux Server süsteem VirtualBox'i abil (kohalikus masinas):
- RAM 512MB
- HDD dynamically allocated, VDI, 8 GB
- 2 Võrgukaarti
- Adapter 1 - NAT (eth0 - Ubuntus)
- Adapter 2 - HostOnly (eth1 - Ubuntus), lisada eelnevalt: File->Preferences->Network->Host-only networks ja vajutada pluss-märki paremal - tekib vboxnet0
- võrguliideste tähised võivad ajas muutuda, vaatamiseks:
- ip a
- ip link
- peale paigaldamist tasub teha snapshot puhtast paigaldusest enne kui midagi muutma hakatakse
- Logige serverisse sisse ja seadistage võrk failis /etc/network/interfaces.d/<failinimi> (liidese eth1 ip aadress 192.168.56.200). <Failinimi> asemele soovitav selguse mõttes kirjutada seadistatava võrguliidese nimi. Linuxi üldine poliitika on, et <nimi>.d kataloogi pannakse sysadminni enda poolt lisatud seaded ja /etc/network/interfaces on süsteemi enda seadistus. Kui on GUI siis haldab võrke graafiline Network Manager ja see vaatab faili /etc/network/interfaces ja kui seal on vaid loopback siis graafiline Network Manager haldab ise aga kui on midagi rohkem siis ei halda. Siis GUI puhul lisatakse faili /etc/network/interfaces rida source /etc/network/interfaces.d/* kui sinna kataloogi (/etc/network/interfaces.d/*) seadistuste failid lisatakse. Teine variant on võrguseaded otse /etc/network/interfaces lisada.
Staatilised võrguseaded:
auto <võrguliides>
iface <võrguliides> inet static
address 192.168.56.200/24
network 192.168.56.0
- Paigaldage openssh server, kui te seda serveri paigalduse käigus ei teinud:
- uuendada pakettide nimekiri
- otsida SSH serveriga seotud paketid (sh SSH'ga seotud blacklist paketid)
Paigaldada ka Ubuntu Desktop - siin ei ole vaja teisele host-only võrguliidesele staatilisi seadeid määrata.
ISO ja OVA failid
- Ubuntu ISO-failid EIK'i serveris - vajalikud operatsioonisüsteemide paigaldamiseks, olemas Ubuntu Desktop ja Server (soovitav: 64-bit; väga soovitav RAM>4GB korral, PAE on hädaabilahendus). Virtuaallaborite keskkonnas kasutame MATE töölauakeskkonnaga versiooni.
- valmiskujul virtuaalmasinad EIK'i serveris - juhuks kui vaja kiirelt virtuaalmasin käima saada, olemas nii Ubuntu Desktop kui Server (kasutaja/salasõna: student)
Enne kasutamist veendu allalaaditud ISO-, OVA-faili tervikluses:
- Ubuntu kontrollsummad
- üldine ISO-failide kontrollimise juhis
- MD5 summa kontrollimine
- SHA256 summa kontrollimine
Alates 2014. aasta sügissemestrist kasutame laborite teostamiseks virtuaallaborite keskkonda e-lab | labnet. . Soovitav on kasutada labnet keskkonda. Sisse saab logida EIK'i kasutajaga. Toimima peaks ka TTÜ Uni-ID (EST | ENG)
Laborite lühispikker mõistekaardi vormingus. Mõistekaarditarkvara: Freeplane (edasiarendus FreeMind'ist).
Abiks laborite vormistamisel:
Boonuslabor
Tegemist nutiseadme operatsioonisüsteemi vahetamisega, seadistamisega, testimisega. Üldjuhul Androidi baasil kuid ei ole keelatud ka muud nutiseadmete OS'id.
See labor on valikuline kuna ülikoolil ei ole riistvara pakkuda ja see toimub õppuri isikliku riistvara peal.
Kuna huvi on tuntud siis ka selline pakkumine ka siin on.
Hindamiseks tuleb ka eraldi valikvastustega test.
Aine arvestus eritingimustel
Kui sooritada pakutud mahukas eriülesanne siis on võimalus saada aine arvestus otse. Teiste sõnadega mahuka eriülesande sooritamist arvestatakse kontrolltöö, laborite, eksami eest sooritamiseks. Ülesande sooritamisel tuleb kogu tegevus ka EIK'i vikis detailselt dokumenteerida, et oleks selle dokumentatsiooni järgi võimalik hiljem tegevust edukalt korrata. Lisainfoks vt loeng dokumenteerimisest.
Pakutavad eritingimused:
- Estobuntu arendus
- Ubuntu Estonian Remix edasiarendus (vt todo)
- Vaba Tarkvara Päeva (SFD Software Freedom Day) korraldamine - võib ka grupis teha (mitu tudengit)
- ürituse esmane toimumiskoht IT Kolledž, võib ka teistes kohtades lisaks teha
- luua SFD viki konto kui seda veel ei ole
- luua viki leht vastavalt valitud asukohale:
- SFD viki avalehel viitab käesoleva aasta osale ja seejärel "country/city/team" ja saab spikerdada varasemate aastate omadest (2013, 2014, 2015, 2016) kus Eesti kohta info kirjas
- minna aadressile https://www.softwarefreedomday.org/cgi-bin/register.py ja registreerida üritus
- soovitav on teha ka ettekanne üritusel (praktilise iseloomuga, nt Linuxi paigaldamine, seadistamine)
- leida lahendus kiireks Linuxi paigaldamiseks, näiteks Butterknife vms.
- kogu tegevus tuleb ka dokumenteerida IT Kolledži vikis selliselt, et selle järgi on võimalik lahendus püsti panna
- Oskad või oled teinud midagi ägedat? Võimalus sisustada (2x)90 min tund (loeng, praktikum või ka mõlemad) ainega seotud temaatikaga.
- võimalus on ka aines nõutud hindelised tööd varem ära teha
Lisapunkte saab
- Eduka osalemise eest üritusel Intensiivõppe nädal
- Foorumites (nt pingviin.org) algajate aitamise eest (algaja küsib, Küsimused-Vastused)
- Kuutõrvajas kirjutamise eest
- Pingviini vikis kirjutamise eest
- LUG üritusel ettekande tegemise eest
- Software Freedom Day päeva korraldamise (sh kaasaaitamise) ja/või ettekande tegemise eest
Kui leiad, et siin võiks veel midagi vajalikku olla, millest oleks kasu kogukonnale ja kogu riigile siis palun sellest teada anda.
Tagasiside
... saab anda siin veebivormis.
Varasemad õppematerjalid
Aastate kaupa:
- 2017. aasta materjalid
- 2016. aasta materjalid
- 2015. aasta materjalid
- 2014. aasta materjalid
- 2013. aasta materjalid
- 2012. aasta materjalid
- 2011. aasta materjalid
Varasemad referaadid
Pages in category "Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine"
The following 200 pages are in this category, out of 435 total.
(previous page) (next page)/
2
A
B
C
D
E
F
- Failide turvaline kustutamine
- Failihaldus Linux shellis
- Failiserveri conf. Zentyalis
- Failisüsteemide jõudluse testimine
- Fedora os
- Fg
- FHS
- File
- Find kasutamine
- Findmnt kasutamine
- Finger
- Flash-Friendly File System (F2FS)
- Free
- FreeBSD installeerimine
- FreeBSD Packet Filter tulemüüriga
- FreeBSD sissejuhatus
- Fstab
- Fuser
G
I
K
L
- Last, lastb
- Less
- Less kasutamine
- Libreboot
- LightDM
- Linux boot protsess
- Linux failisüsteemi jõudluse mõõtmine
- Linux File Permissions
- Linux ja wifi
- Linux Kernel
- Linux ransomware
- Linux saaleala ehk swap
- Linux serveri graafika liidese installimine
- Linux/Unix failiõigused
- Linux/Unix protsessid
- Linuxi surmakäsud
- List
- Livepatch
- Local Attacks
- Locate
- Log failid Ubuntus
- Logger
- Logical Block Address LBA
- Login
- Logout
- Logrotate