Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine: Difference between revisions
mNo edit summary |
|||
Line 10: | Line 10: | ||
Aine läbinud õppur oskab: | Aine läbinud õppur oskab: | ||
* Hallata kasutajaid ja gruppe Linux laadsetest süstemides | * Hallata kasutajaid ja gruppe Linux laadsetest süstemides | ||
* Töötada failide ja kataloogidega (varundada, seada õiguseid) | * Töötada failide ja kataloogidega (varundada, seada õiguseid) | ||
* Hallata ja paigaldada tarkvara Ubuntu Linux Server keskkonnas (ja teistes Debiani-põhistes distributsioonides) | * Hallata ja paigaldada tarkvara Ubuntu Linux Server keskkonnas (ja teistes Debiani-põhistes distributsioonides) | ||
* Hallata Linux käsurea abil servereid | * Hallata Linux käsurea abil servereid | ||
* Hallata Linux serverite kettaid (luua, muuta kettajagusid ja saalealasid) | * Hallata Linux serverite kettaid (luua, muuta kettajagusid ja saalealasid) | ||
* Suudab leida üles programmide konfiguratsioonifailid ja logifailid, ning lahendada lihtsamaid probleeme, mis süsteemide halduses igapäevaselt esile kerkivad | * Suudab leida üles programmide konfiguratsioonifailid ja logifailid, ning lahendada lihtsamaid probleeme, mis süsteemide halduses igapäevaselt esile kerkivad | ||
Revision as of 18:36, 29 October 2016
Kursus annab põhiteadmised ja praktilised oskused olulisemateks tegevusteks operatsioonisüsteemide haldamisel. Käsitletakse kasutajate, failisüsteemide, protsesside ja tarkvara haldamist, õiguste andmist, seadmete konfigureerimist, ketaste kasutuselevõttu, operatsioonisüsteemi paigaldamist ja käivitumise juhtimist, varunduse ja taastamise korraldamist, turvaprobleeme ning võrguteenuste seadistamist.
Loengutes käsitletakse üldiseid teadmiseid. Praktikumides omandatakse oskused ühe konkreetse süsteemi abil, milleks on Ubuntu Linux Server.
Aines on pandud suurt rõhku praktilisele tööle.
Aine läbinud õppur teab:
- Operatsioonisüsteemide administreerimise põhialuseid
Aine läbinud õppur oskab:
- Hallata kasutajaid ja gruppe Linux laadsetest süstemides
- Töötada failide ja kataloogidega (varundada, seada õiguseid)
- Hallata ja paigaldada tarkvara Ubuntu Linux Server keskkonnas (ja teistes Debiani-põhistes distributsioonides)
- Hallata Linux käsurea abil servereid
- Hallata Linux serverite kettaid (luua, muuta kettajagusid ja saalealasid)
- Suudab leida üles programmide konfiguratsioonifailid ja logifailid, ning lahendada lihtsamaid probleeme, mis süsteemide halduses igapäevaselt esile kerkivad
Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine aine arutelu
Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine õppeaine leht
ÕISis olev õppematerjali viide viitab siia lehele! Eraldi loenguid ÕISi ei laeta kuna: Kui teed ainet järele ja ei deklareeri, siis sa ei näe ÕIS'is asuvaid materjale. Aine viki on üks ja ainus, kuht kuhu kõik koondub ja eraldi asuvad materjalid (kontrolltööd, eksamid jne on siit lehelt viidatud)
Õppejõud
Edmund Laugasson
- Telegramm - eelistatud suhtlusviis, vt programmist täpsemalt
- e-post: edmund punkt laugasson ätt itcollege punkt ee
Ruum 516 (5.korrus)
sisetelefon 842
telefon 6285842
Õpimapp
Eesmärgid:
- infovahetus õppejõuga
- tööde esitamised
- tagasiside
Veebivorm - kasutada esmase info, sh õpimapi lingi edastamiseks.
NB! Salvestada peale vastamist antud link endale kindlasse kohta! See on vajalik edasiseks info muutmiseks.
Soovitus:
- pilvekettal luua aine kataloog
- loodud kataloogi sisse alamkataloog ja see jagada õppejõule kirjutamisõigusega välja, et oleks võimalik tagasisidet anda
- kui soov saata fail siis paigutada see õpimappi veebipõhiselt redigeeritavale kujule ning saata vaid link failile - siis on võimalus faili ka PÄRAST saatmist muuta ega ole vaja uuesti saata
- veendu, et lingi saajal on vajalik ligipääsuõigus viidatud failile, kataloogile
Pilveketta funktsionaalsus:
- veebipõhine faili muutmine ja kommenteerimine samaaegselt mitme kasutaja poolt
- eelistatult tasuta või vabavara
Pilveketta valik:
- eelistatult Google Drive (vt ka Wikipedia artikli lõpus olevaid viiteid teistele analoogidele) (õppejõu Google aadress: edmund punkt laugasson ätt gmail punkt com), Google Drive'i abiinfo inglise keeles
- Open365 (õppejõu konto aadress: edmund punkt laugasson ätt open365 punkt io), kogukonna tugi foorumi, IRC-kanali näol
- teiste variantide puhul suhelda õppejõuga
Tähtajad
Päevaõppele 2016 Sügis
01.11.2016 - Referaadi teema esitamine õppejõule
07.12.2016 - Eelkontrolltöö neile, kel laborid on kaitstud (praktikumi ajal)
07.12.2016 23:59 - Referaat on esitatud (tagasiside ja parandused viimasel semestri nädalal)
14.12.2016 - Laborid kaitstud
14.12.2016 - Kontrolltöö (praktikumi ajal)
??.01.2017 - Järelkontrolltöö (+ kordamine) ruumis ???
??.01.2017 - Eksam ruumis ???
Kõik kuupäevad on kaasa arvatud
Kaugõppele 2016 Sügis
18.11.2016 - Eelkontrolltöö neile, kellel laborid on kaitstud
18.11.2016 - Referaadi teema esitamine/kinnitamine
06.01.2017 - Referaat on esitatud
27.01.2017 - Laborid kaitstud
27.01.2017 - Kontrolltöö (praktikumi ajal)
29.01.2017 - Eksam
??.01.2017 - Järelkontrolltöö (+ kordamine) ruumis ???
??.01.2017 - Järelkontrolltöö võimalus + Eksam ruumis ???
Kõik kuupäevad on kaasa arvatud
Tundide kava 2016
Päevaõpe
- 29. august 2016
- 05. september 2016
- 12. september 2016
- 19. september 2016
- 26. september 2016
- 03. oktoober 2016
- 10. oktoober 2016
- 17. oktoober 2016
- 24. oktoober 2016
- 31. oktoober 2016
- 07. november 2016
- 14. november 2016
- 21. november 2016
- 28. november 2016
- 05. detsember 2016
- 12. detsember 2016
Kaugõpe
Septembri sessioon
- R 23.09.2016 loeng:
- P 25.09.2016 loeng+praktikum
Oktoobri sessioon
Novembri esimene sessioon
- R 18.11.2016 loeng
- R 18.11.2016 praktikum
Detsembri sessioon
- R 09.12.2016 loeng
- R 09.12.2016 praktikum
Jaanuari sessioon
- Loengud:
- R 06.01.2017
- R 27.01.2017
- Praktikumid:
- R 06.01.2017
- R 27.01.2017
- Eksam:
- P 29.01.2017
Laborid
Keskkonna loomine
- Paigaldage Ubuntu Linux Server süsteem VirtualBox'i abil:
- RAM 512MB
- HDD dynamically allocated, VDI, 8 GB
- 2 Võrgukaarti
- Adapter 1 - NAT (eth0 - Ubuntus)
- Adapter 2 - HostOnly (eth1 - Ubuntus), lisada eelnevalt: File->Preferences->Network->Host-only networks ja vajutada pluss-märki paremal - tekib vboxnet0
- võrguliideste tähised võivad ajas muutuda, vaatamiseks:
- ip a
- ip link
- peale paigaldamist tasub teha snapshot puhtast paigaldusest enne kui midagi muutma hakatakse
- Logige serverisse sisse ja seadistage võrk failis /etc/network/interfaces.d/<failinimi> (liidese eth1 ip aadress 192.168.56.200). <Failinimi> asemele soovitav selguse mõttes kirjutada seadistatava võrguliidese nimi. Linuxi üldine poliitika on, et <nimi>.d kataloogi pannakse sysadminni enda poolt lisatud seaded ja /etc/network/interfaces on süsteemi enda seadistus.
Staatilised võrguseaded:
auto eth1
iface eth1 inet static
address 192.168.56.200
netmask 255.255.255.0
- Paigaldage openssh server, kui te seda serveri paigalduse käigus ei teinud:
- uuendada pakettide nimekiri
- otsida SSH serveriga seotud paketid (sh SSH'ga seotud blacklist paketid)
Paigaldada ka Ubuntu Desktop - siin ei ole vaja teisele host-only võrguliidesele staatilisi seadeid määrata.
Abiinfo
- Ubuntu serveri paigaldus: PDF | ODP | PNG
- Ubuntu tööjaama paigaldus: PDF | ODP | PNG
- Ubuntu Serveri Install OS admin laborite tegemiseks
- Ubuntu server võrgu seadistamine
- VirtualBoxi võrgud (EIKi viki)
- VirtualBoxi võrkude ametlik dokumentatsioon
- VirtualBoxi ametlik dokumentatsioon
- levinumad probleemid ja nende lahendused VirtualBox'i kasutamisel
- ametlik Ubuntu serveri LTS-versiooni dokumentatsioon
ISO ja OVA failid
- ISO-failid EIK'i serveris - vajalikud operatsioonisüsteemide paigaldamiseks, olemas Ubuntu Desktop ja Server (soovitav: 64-bit; väga soovitav RAM>4GB korral, PAE on hädaabilahendus)
- valmiskujul virtuaalmasinad EIK'i serveris - juhuks kui vaja kiirelt virtuaalmasin käima saada, olemas nii Ubuntu Desktop kui Server (kasutaja/salasõna: student)
Enne kasutamist veendu allalaaditud ISO-, OVA-faili tervikluses:
- Ubuntu kontrollsummad
- üldine ISO-failide kontrollimise juhis
- MD5 summa kontrollimine
- SHA256 summa kontrollimine
Alates 2014. aasta sügissemestrist kasutame laborite teostamiseks virtuaallaborite keskkonda e-lab | i-tee.
. Soovitav on kasutada i-tee'd.
Labor 1
Laborite lühispikker mõistekaardi vormingus. Mõistekaarditarkvara: Freeplane (edasiarendus FreeMind'ist).
Abiks laborite vormistamisel:
Töö kasutajatega
3p Töö kasutajatega näiteküsimused
Töö failidega
5pTöö failidega näiteküsimused
Protsessid ja keskkonnamuutujad
4p Näiteküsimused protsesside kohta:
Näiteküsimused 2
- Käivitage programm top taustal.
- Suunake töötavate protsesside nimekiri faili ps.txt
- Suunake töötavate tööde nimekiri faili jobs.txt
- Saatke esimesele tööle term signaal protsessi numbri alusel
- Käivitage tekstiredaktor nano ja suruge see taustale
- Sulgege töö (nano oma) signaaliga TERM
- Käivitage korraldus cowsay või /usr/games/cowsay (kui games pole PATH muutujas). Cowsay sisend võtke failist /etc/issue ja väljund suunake faili /var/tmp/say.txt
- Käivitage korraldus cowsay ja võtke sisend failist /var/tmp/say.txt ning suunake väljund programmi less sisendisse
- Küsimused
- Mis vahe on KILL ja TERM signaalil?
- Miks ei ole mõistlik mõnda teenust, näiteks andmebaasiteenus sulgeda KILL signaali abil?
- Mis juhtub protsessiga, mis saab signaali, mida ta ei töötle (signaali handler programmi pole)?
- Selgitage, mida hoitakse keskkonnamuutujas PATH?
Tarkvara haldamine
3p Tarkvarahalduse näiteküsimused
Labor 2
Näidisülesanne ketaste kasutamise ja saaleala kohta
Ketaste kasutamine
7p
Saaleala
3p
Kontrolltööd
2015
Päevaõppe kontrolltöö Sügis 2015
Päevaõppe eelkontrolltöö Sügis 2015
Kaugõppe kontrolltöö Sügis 2015
2014
Kaugõppe kontrolltöö Sügis 2014
Päevaõppe kontrolltöö Sügis 2014
Päevaõppe eelkontrolltöö Sügis 2014
Kaugõppe eelkontrolltöö Sügis 2014
2013
Päevaõppe kontrolltöö 1 Sügis 2013
Päevaõppe kontrolltöö 2 Sügis 2013
Kaugõppe kontrolltöö Sügis 2013
Päevaõppe eelkontrolltöö 1 Sügis 2013
Päevaõppe eelkontrolltöö 2 Sügis 2013
Lahendatud kontrolltöö näidis. AK21 Deniss Krajuhhin
Varasemad
Kaugõppe kontrolltöö 14.12.2013
Päevaõppe kontrolltöö 20.12.2012
Päevaõppe kontrolltöö 17.12.2012
Kaugõppe kontrolltöö 16.12.2012
Proovikontrolltöö2.2 - 30.11.2011
Eksamid
Suuline osa:
Osadmin eksami lisaküsimused << iga teema kohta mõningad küsimused, mille jaoks tasub eksamil valmis olla
Praktiline osa:
Lahendatud eksamitöö näidis. AK21 Deniss Krajuhhin
Lisapunkte saab
- Eduka osalemise eest üritusel Intensiivõppe nädal
- Foorumites (nt pingviin.org) algajate aitamise eest (algaja küsib, Küsimused-Vastused)
- Kuutõrvajas kirjutamise eest
- Pingviini vikis kirjutamise eest
- LUG üritusel ettekande tegemise eest
- Software Freedom Day päeva korraldamise (sh kaasaaitamise) ja/või ettekande tegemise eest (vt 2016.aasta päeva korraldamine)
Aine arvestus eritingimustel
Kui sooritada pakutud mahukas eriülesanne siis on võimalus saada aine arvestus otse. Teiste sõnadega mahuka eriülesande sooritamist arvestatakse kontrolltöö, laborite, eksami eest sooritamiseks. Ülesande sooritamisel tuleb kogu tegevus ka EIK'i vikis detailselt dokumenteerida, et oleks selle dokumentatsiooni järgi võimalik hiljem tegevust edukalt korrata. Lisainfoks vt loeng dokumenteerimisest.
Pakutavad eritingimused:
- Estobuntu arendus
- linuxjourney.com materjalide tõlkimine (vajab veel õppejõuga kokkuleppel täpsustamist)
Kui leiad, et siin võiks veel midagi vajalikku olla, millest oleks kasu kogukonnale ja kogu riigile siis palun sellest teada anda.
Viki artikkel
Tutvuge materjaliga:
PS: Mainitud vead korduvad aastast aastasse ja antud materjaliga tuleks kindlasti tutvuda. Artiklite kirjutamine on üks ettevalmistus lõputöö tegemiseks ja on soovitatav sellesse väga tõsiselt suhtuda.
- Teema valib tudeng ning saadab selle info õppejõule läbi vastava veebivormi, mille lingi leiab õpimapi alt.
- Õppejõud kinnitab teema (veebivormis teema järele ilmub: "... - kinnitatud")
- Artikkel tuleb esitada EIK'i vikisse
- Leida kaastudeng kes hindab artiklit alamlehe discussion all (vt hindamismudel)
- Kui artikkel on valmis ja kaastudengi poolt hinnatud, siis tuleb sellest õppejõule teada anda, et saaks tagasisidet anda ja hinnata
Varasemad operatsioonisüsteemide referaadid
- Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 Sügis
- Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 kevad
- Operatsioonisüsteemide referaadid 2012 Sügis
- Operatsioonisüsteemide referaadid 2013 Sügis
- Osadmin referaadi teemad 2014 aasta sügissemestril
- Operatsioonisüsteemide referaadid 2015 Sügis
Kaduma kippuvad virtuaalmasinad
Probleemi tuvastamiseks ja sellega süsteemseks tegelemiseks on loodud vastav veebivorm.
Teema oli üleval septembri lõpus 2016. Kui sinna vastatakse millalgi hiljem siis palve õppejõule teada anda.
Üldiselt salvestame virtuaalmasinad ~/VirtualBox VMs/ kataloogi, mis on automaatselt EIK'i poolt juba suunatud ringi sellele kettale kus kõige rohkem ruumi on. See võib ajas muutuda ja VirtualBox'i ametlikus juhendi vastavas osas on kirjas kuhu vaikimisi virtuaalmasinad salvestatakse.
Kui soovitakse vaikimisi kataloogi muuta siis tuleks seda teha enne kui virtuaalmasinaid looma hakatakse. Hiljem on selle muutmine ka võimalik ent keerukam. Seda on võimalik teha ka käsurealt.
Lingid
- aine materjalid | aine lisamaterjalid | lisamaterjalid
- OSadmin mõisted
- OSadmin spikker
- OSadmin õpijuhend
- Kuidas targalt küsida
- eriti oluline lugemisvara:
- Linuxiga jm vabatarkvaraga seotud viiteid
- Linuxi uudised, ajakirjad
- vabavaraga seotud terminid: EIK serveris | originaalasukoht
- ainet varasemalt lugenud õppejõudude materjalid: Margus Ernits, Katrin Loodus
- Pingviin.org kogukonna foorum, Küsimused-Vastused ja Viki
Varasemad õppematerjalid
Aastate kaupa:
- 2015. aasta materjalid
- 2014. aasta materjalid
- 2013. aasta materjalid
- 2012. aasta materjalid
- 2011. aasta materjalid
Siit allpoolt saate lugeda aines varem esitatud referaate
Pages in category "Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine"
The following 200 pages are in this category, out of 435 total.
(previous page) (next page)/
2
A
B
C
D
E
F
- Failide turvaline kustutamine
- Failihaldus Linux shellis
- Failiserveri conf. Zentyalis
- Failisüsteemide jõudluse testimine
- Fedora os
- Fg
- FHS
- File
- Find kasutamine
- Findmnt kasutamine
- Finger
- Flash-Friendly File System (F2FS)
- Free
- FreeBSD installeerimine
- FreeBSD Packet Filter tulemüüriga
- FreeBSD sissejuhatus
- Fstab
- Fuser
G
I
K
L
- Last, lastb
- Less
- Less kasutamine
- Libreboot
- LightDM
- Linux boot protsess
- Linux failisüsteemi jõudluse mõõtmine
- Linux File Permissions
- Linux ja wifi
- Linux Kernel
- Linux ransomware
- Linux saaleala ehk swap
- Linux serveri graafika liidese installimine
- Linux/Unix failiõigused
- Linux/Unix protsessid
- Linuxi surmakäsud
- List
- Livepatch
- Local Attacks
- Locate
- Log failid Ubuntus
- Logger
- Logical Block Address LBA
- Login
- Logout
- Logrotate