Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
← Older editNewer edit →
Line 90: Line 90:
** kõik 7 testi peavad olema vähemalt 51% sooritatud (6p)
** kõik 7 testi peavad olema vähemalt 51% sooritatud (6p)
* '''NB! testide sooritamine on eelduseks eksamile saamiseks!'''
* '''NB! testide sooritamine on eelduseks eksamile saamiseks!'''
* eksam 23p -> hinne 4 või 5 (kokkuvõttev test + küsimused loengutest)
* [[#Eksam]]


==Moodle keskkond==
==Moodle keskkond==

Revision as of 15:09, 28 January 2021

aine nimetus eesti keeles: Operatsioonisüsteemid ja nende haldamine
aine nimetus inglise keeles: Operating systems and its management
aine kood: ICA0001
aine maht: 6 EAP

Kursus annab põhiteadmised ja praktilised oskused olulisemateks tegevusteks operatsioonisüsteemide haldamisel. Käsitletakse kasutajate, failisüsteemide, protsesside ja tarkvara haldamist, õiguste andmist, seadmete seadistamist, ketaste haldamist, operatsioonisüsteemi paigaldamist ja haldamist, varunduse ja taastamise korraldamist, turvaprobleeme ning võrguteenuste seadistamist.

Loengutes käsitletakse üldiseid teadmisi. Praktikumides omandatakse oskused ühe konkreetse süsteemi abil, milleks on Ubuntu Linux Server. Püüame kaasata ka teisi operatsioonisüsteeme.

Käesolev õppeaine ei ole samm-haaval juhendite edastamine (osaliselt seda siiski ka tehakse) vaid pigem innustatakse tudengeid ise mõtlema ja infot leidma.

Kõik ainega seotud materjalid asuvad käesoleval viki lehel.

Küsi asju, mis segaseks jäid!

Aines on pandud suurt rõhku praktilisele tööle.

Õpiväljundid

Aine läbinud õppur teab:

  • Operatsioonisüsteemide administreerimise põhialuseid

Aine läbinud õppur oskab:

  • Hallata kasutajaid ja gruppe
  • Töötada failide ja kataloogidega (varundada, seada õiguseid)
  • Hallata ja paigaldada tarkvara
  • Hallata servereid
  • Hallata kettaid (luua, muuta kettajagusid ja saalealasid)
  • Suudab leida üles programmide sätetefailid ja logifailid, ning lahendada lihtsamaid probleeme, mis süsteemide halduses igapäevaselt esile kerkivad

Ainekaart, tunniplaan

Õppejõud

Edmund Laugasson, Meelis Antoi, Margus Sumla, Rainer Liis. Lisaks ka Aleksei Talisainen, kes tegeleb kaugõppe ja inglisekeelsete rühmadega.

Õpijuhis

Auditoorne õppetöö ülikoolis

  • soovitav on enda jaoks pidada konspekti kuhu kirja panna kõik, mida oluliseks peetakse. Igaüks ehitab ise oma teadmised üles sõltuvalt varasemast kogemusest. Konspekt võiks olla elektrooniline, et oleks mugav otsida ja juurde, vahele kirjutada. Oluline, et on alati kättesaadav (sh nutiseadmest) ja tasub teha ka varukoopiaid.
  • praktikumide jaoks on koostatud töölehed, mille leiab aine wikist - igaüks valib endale tempo, millega neid läbi teeb
  • kasutame riistvara virtualiseerimist:
    • arvutiklassides VirtualBox - paigaldatud vaid Linuxi poolele. Kasutusel ka veebipõhiselt.
    • veebipõhised virtuaalmasinad võivad kasutada ka mõnda teist tarkvara (VMware, KVM vms)
    • isiklikus arvutis on soovitav kasutada sama virtualiseerimistarkvara, mis arvutiklassides - VirtualBox
  • tund arvutiklassis toimub Linuxis, isiklikus arvutis kasutab igaüks seda, mida soovib. Soovitame kasutada vabavaralist Linuxit, mida läheb mitmes õppeaines tegelikult vaja.
  • loengutes räägitud teemad on praktikumidega seotud ja olulised eksami sooritamiseks (kes taotlevad hinnet 4 või 5)
  • aine suhtluskanalis saab küsida täiendavaid selgitusi, vestelda kaastudengitega ja õppejõuga. Soovi korral saab ka privaatselt õppejõuga vestelda. Aine suhtluskanal on põhisuhtluskanal antud aine raames.
  • Linuxi puhul kasutatakse ka käsurea jagamist, mis võimaldab käske oma ekraanil veebipõhiselt vaadata ja neid saab ka kopeerida
  • üldiselt kasutatakse ka ekraanisubtiitrit, mis toob sisestatud klahvikombinatsioonid nähtavale
  • videosilla abil saab jagada oma ekraani ning saada seeläbi kiiremini vastused oma küsimustele - seda eriti siis kui auditoorse õppetöö väliselt tekib küsimus. Üks pilt on rohkem kui 1000 sõna. Kui pilt liigub ja heli on juures siis on teabe edastamise võimalused maksimaalselt ära kasutatud. Sageli aitab videosilla kasutamine oluliselt vähendada aega, mis kulub küsimusele vastamisele kuna on näha, mis reaalselt toimub ja ei pea enam lahendust kirjeldama vaid saab seda juba näidata.
  • kui osutub vajalikuks, et õppejõud peab abistama üliõpilast tema arvutis siis on selleks olemas kaughaldusvahendid, tuleb ka õppejõuga otse ühendust võtta

Distantsõpe

Juhised distantsõppeks

Virtuaalsed vahendid

Praktikumid

Praktikumide link (materjalid täienevad veel)

Loengud

Kodutöö

Tähtajad

  • tähtajad tulenevad akadeemilisest kalendrist
  • jooksvad tähtajad tulevad koos testidega ja on nähtavad Moodle keskkonnas (link vt hindamine)

Hindamine

Kasutame kombineeritud kaheastmelist hindamist kus testidega on võimalik positiivne hinne kätte saada ja eksamiga seda vaid paremaks muuta. Hinde moodustavad Moodle keskkonna testid:

  • 7 valikvastustega testi laborite teemadel á 11 punkti (p), kokku 77p
    • kõik 7 testi peavad olema vähemalt 51% sooritatud (6p)
  • NB! testide sooritamine on eelduseks eksamile saamiseks!
  • #Eksam

Moodle keskkond

NB! Jälgige testide toimumise aegasid Moodles!

Kursuse aadress Moodle'i keskkonnas.

Testi saab sooritada 2 korda nädala aja jooksul. Testi tegemise täpsem info konkreetse testi juures Moodles.

Kui ei jõudnud nädala jooksul testi tegema siis viimane võimalus avaneb semestri lõpus (tuleb eraldi teavitus ÕIS+suhtluskanal). Eraldi testi kellegi jaoks lahti tegema ei hakata kuna see avaneb siis kõigi jaoks ja siis muutub ka soorituskordade arv ehk siis hilisemaks mõeldud soorituskord kasutatakse ära varem, mida ilmselt kõik ei soovi. Kõiki materjale saate kasutada, etteantud ajaga tuleb toime tulla.

NB! Testide küsimuste vastuseid peale testi lõppu ei näe kuna seda kasutati kurjasti tudengite poolt. Tagasisidet (selgitust) testides olnud küsimuste kohta saab praktikumides küsida. Kui kahtlete oma vastuses siis pange see endale aegsasti kirja ja siis saate praktikumis üle küsida.

Moodle testide teemad

  • operatsioonisüsteemi paigaldamine (ISO-fail, tööjaam, server, tööjaam krüpteeritud)
  • operatsioonisüsteemi seadistamine (tööjaama seadistamine, veebirakendused)
  • võrk, tulemüür
  • kaughaldus (käsureal, graafiliselt, nutiseadme kaudu Androidi näitel)
  • õigused, kasutajad (failiõigused, kasutajate haldus)
  • tarkvara, andmesalvestus (tarkvara-, andmesalvestusseadmete haldus)
  • käideldavuse tagamine (protsessid, keskkonnamuutujad, logifailid)

Maksimaalne hinne laboritestidega 3.

Eksam

  • toimub Moodles testina
  • ei ole kohustuslik
  • eeldab testide sooritamist vähemalt miinimumtulemusega
  • eksam 23p, miinimum 51% (12p)
  • küsimused kõikidel eelnevatel testide teemadel + loengute teemadel
  • neile kes taotlevad hinnet 4 või 5
  • ei võta testidega saavutatud hinnet maha - kui eksam ebaõnnestub siis jääb see, mis testidega saavutatud

NB! Võimalik ka hinde saamine eritingimustel!

Aine arvestus eritingimustel

Kui sooritada pakutud mahukas eriülesanne siis on võimalus saada aine arvestus otse. Teiste sõnadega mahuka eriülesande sooritamist arvestatakse kontrolltöö, laborite, eksami eest sooritamiseks. Ülesande sooritamisel tuleb kogu tegevus ka EIK'i vikis detailselt dokumenteerida, et oleks selle dokumentatsiooni järgi võimalik hiljem tegevust edukalt korrata. Lisainfoks vt loeng dokumenteerimisest.

Pakutavad eritingimused:

  • Estobuntu arendus
  • Ubuntu Estonian Remix edasiarendus (vt todo)
  • Vaba Tarkvara Päeva (SFD Software Freedom Day) korraldamine - võib ka grupis teha (mitu tudengit)
    • ürituse esmane toimumiskoht IT Kolledž, võib ka teistes kohtades lisaks teha
    • luua SFD viki konto kui seda veel ei ole
    • luua viki leht vastavalt valitud asukohale:
      • SFD viki avalehel viitab käesoleva aasta osale ja seejärel "country/city/team" ja saab spikerdada varasemate aastate omadest (2013, 2014, 2015, 2016) kus Eesti kohta info kirjas
    • minna aadressile https://www.softwarefreedomday.org/cgi-bin/register.py ja registreerida üritus
    • soovitav on teha ka ettekanne üritusel (praktilise iseloomuga, nt Linuxi paigaldamine, seadistamine)
    • leida lahendus kiireks Linuxi paigaldamiseks, näiteks Butterknife vms.
      • kogu tegevus tuleb ka dokumenteerida IT Kolledži vikis selliselt, et selle järgi on võimalik lahendus püsti panna
  • Oskad või oled teinud midagi ägedat? Võimalus sisustada (2x)90 min tund (loeng, praktikum või ka mõlemad) ainega seotud temaatikaga.

Lisapunkte saab

Kui leiad, et siin võiks veel midagi vajalikku olla, millest oleks kasu kogukonnale ja kogu riigile siis palun sellest teada anda.

Tagasiside

Varasemad õppematerjalid

Aastate kaupa:

Varasemad referaadid

Pages in category "Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine"

The following 200 pages are in this category, out of 435 total.

(previous page) (next page)

.

/

2

A

B

C

D

E

F

G

H

I

J

K

L

(previous page) (next page)
Retrieved from "https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine&oldid=136680"