Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
← Older editNewer edit →
Edmund (talk | contribs)
2,773 edits
Line 32: Line 32:


=Õpijuhis=
=Õpijuhis=
test
==Auditoorne õppetöö ülikoolis==
==Auditoorne õppetöö ülikoolis==
* soovitav on enda jaoks pidada konspekti kuhu kirja panna kõik, mida oluliseks peetakse. Igaüks ehitab ise oma teadmised üles sõltuvalt varasemast kogemusest. Konspekt võiks olla elektrooniline, et oleks mugav otsida ja juurde, vahele kirjutada. Oluline, et on alati kättesaadav (sh nutiseadmest) ja tasub teha ka varukoopiaid.
* soovitav on enda jaoks pidada konspekti kuhu kirja panna kõik, mida oluliseks peetakse. Igaüks ehitab ise oma teadmised üles sõltuvalt varasemast kogemusest. Konspekt võiks olla elektrooniline, et oleks mugav otsida ja juurde, vahele kirjutada. Oluline, et on alati kättesaadav (sh nutiseadmest) ja tasub teha ka varukoopiaid.

Revision as of 13:29, 27 June 2020

õppeaine nimetus eesti keeles: Operatsioonisüsteemid ja nende haldamine
õppeaine nimetus inglise keeles Operating systems and its management
aine kood ICA0001

Kursus annab põhiteadmised ja praktilised oskused olulisemateks tegevusteks operatsioonisüsteemide haldamisel. Käsitletakse kasutajate, failisüsteemide, protsesside ja tarkvara haldamist, õiguste andmist, seadmete seadistamist, ketaste haldamist, operatsioonisüsteemi paigaldamist ja haldamist, varunduse ja taastamise korraldamist, turvaprobleeme ning võrguteenuste seadistamist.

Loengutes käsitletakse üldiseid teadmisi. Praktikumides omandatakse oskused ühe konkreetse süsteemi abil, milleks on Ubuntu Linux Server. Püüame kaasata ka teisi operatsioonisüsteeme.

Aines on pandud suurt rõhku praktilisele tööle.

Aine läbinud õppur teab:

  • Operatsioonisüsteemide administreerimise põhialuseid

Aine läbinud õppur oskab:

  • Hallata kasutajaid ja gruppe
  • Töötada failide ja kataloogidega (varundada, seada õiguseid)
  • Hallata ja paigaldada tarkvara
  • Hallata servereid
  • Hallata kettaid (luua, muuta kettajagusid ja saalealasid)
  • Suudab leida üles programmide sätetefailid ja logifailid, ning lahendada lihtsamaid probleeme, mis süsteemide halduses igapäevaselt esile kerkivad

Ainekaart (PDF) | ÕIS

Kõik ainega seotud materjalid asuvad käesoleval viki lehel.

Võimalusel palun võtta (süle)arvutid loengutesse kaasa. Hea kui seal oleks ka Ubuntu Linux paigaldatud - soovitav virtuaalselt (nt VirtualBox) ja enne katsetamist teha ära snapshot. Võib ka importida õppejõu poolt valmistatud virtuaalmasinad.

Küsi asju, mis segaseks jäid!

Õppejõud

Edmund Laugasson, Aleksei Talisainen, Meelis Antoi, Margus Sumla

Õpijuhis

test

Auditoorne õppetöö ülikoolis

  • soovitav on enda jaoks pidada konspekti kuhu kirja panna kõik, mida oluliseks peetakse. Igaüks ehitab ise oma teadmised üles sõltuvalt varasemast kogemusest. Konspekt võiks olla elektrooniline, et oleks mugav otsida ja juurde, vahele kirjutada. Oluline, et on alati kättesaadav (sh nutiseadmest) ja tasub teha ka varukoopiaid.
  • praktikumide jaoks on koostatud töölehed, mille leiab aine wikist - igaüks valib endale tempo, millega neid läbi teeb
  • kasutame riistvara virtualiseerimist:
    • arvutiklassides VirtualBox - paigaldatud vaid Linuxi poolele. Kasutusel ka veebipõhiselt.
    • veebipõhised virtuaalmasinad võivad kasutada ka mõnda teist tarkvara (VMware, KVM vms)
    • isiklikus arvutis on soovitav kasutada sama virtualiseerimistarkvara, mis arvutiklassides - VirtualBox
  • tund arvutiklassis toimub Linuxis, isiklikus arvutis kasutab igaüks seda, mida soovib. Soovitame kasutada vabavaralist Linuxit, mida läheb mitmes õppeaines tegelikult vaja.
  • loengutes räägitud teemad on praktikumidega seotud ja olulised eksami sooritamiseks (kes taotlevad hinnet 4 või 5)
  • aine suhtluskanalis saab küsida täiendavaid selgitusi, vestelda kaastudengitega ja õppejõuga. Soovi korral saab ka privaatselt õppejõuga vestelda. Aine suhtluskanal on põhisuhtluskanal antud aine raames.
  • Linuxi puhul kasutatakse ka käsurea jagamist, mis võimaldab käske oma ekraanil veebipõhiselt vaadata ja neid saab ka kopeerida
  • üldiselt kasutatakse ka ekraanisubtiitrit, mis toob sisestatud klahvikombinatsioonid nähtavale
  • videosilla abil saab jagada oma ekraani ning saada seeläbi kiiremini vastused oma küsimustele - seda eriti siis kui auditoorse õppetöö väliselt tekib küsimus. Üks pilt on rohkem kui 1000 sõna. Kui pilt liigub ja heli on juures siis on teabe edastamise võimalused maksimaalselt ära kasutatud. Sageli aitab videosilla kasutamine oluliselt vähendada aega, mis kulub küsimusele vastamisele kuna on näha, mis reaalselt toimub ja ei pea enam lahendust kirjeldama vaid saab seda juba näidata.
  • kui osutub vajalikuks, et õppejõud peab abistama üliõpilast tema arvutis siis on selleks olemas kaughalduse vahendid
  • Moodles palun anda iganädalane tagasiside ja muidugi alati saab ka aine suhtluskanalis küsida ning õppejõuga otse ühendust võtta

Distantsõpe

Seoses koroonaviirusega kehtestatud eriolukorraga Eestis (esialgu 12.03.-01.05.2020 kuid see võib pikeneda) on virtuaalsed vahendid ühtlasi distantsõppe vahendid.

  • kui on tunni aeg siis on õppejõud kättesaadavad videosilla vahendusel ja vastavad küsimustele ehk siis tund toimub videosilla vahendusel üksteisele ekraani jagades
  • tudengid jagavad ka oma ekraani (soovitavalt aktiivset akent kus tegevus käib) ning osalevad aktiivselt tunnis
  • praktikumides saame kasutada arvutiklassi arvuteid kaughalduse teel, ülikoolis asuvaid virtuaallaborite servereid ja oma arvutit
  • arvutiklassi arvuteid ei tohi jätta sisselogituna seisma: palume kindlasti välja logida oma kasutaja, vastasel korral ekraan lukustub ja teistel on tülikas jätkata
  • seoses MS Windowsi paigaldatud folding@home tarkvaraga (aitame arvutada COVID-19 viirusevaktsiini) on palve peale Linuxi kasutamist teha taaskäivitus klassiarvutile, peale mida vaikimisi arvuti käivitub MS Windowsis
  • virtuaalmasinad virtuaallaboris sulgeme kui ei kasuta, et säästa serveri ressursse
  • tunnivälisel ajal kasutame aine suhtluskanalit Keybase'is
  • viimases auditoorses praktikumis oli juttu virtuaalsete vahendite kasutamisest
  • sama videosilla vahendusel saab tudeng jagada oma ekraani ja vastused küsimustele
  • Videosalvestuste all on kättesaadavad ka eelmise semestri salvestused - sealt saab vaadata siis eelmise semestri tunde (praktikumid ja loengud)
  • kui osutub vajalikuks, et õppejõud peab abistama üliõpilast tema arvutis siis on selleks olemas kaughalduse vahendid
  • Moodles palun anda iganädalane tagasiside ja muidugi alati saab ka aine suhtluskanalis küsida ning õppejõuga otse ühendust võtta
  • muus osas kehtivad samad põhimõtted

Virtuaalsed vahendid

  • aine suhtluskanal (nähtav kui olete kasutajana veebis sisse loginud ja rühmaga liitunud), lisateave programmi kohta
    • rakenduses liitumiseks rühma nimi:
      • taltech.school_of_it.itcollege.osadmin.k2020
  • videosild - Jitsi Meet - võimaldab veebinari (veebipõhine seminar) vormis kõigil interneti vahendusel tunnis osaleda
    • https://meet.jit.si/osadmin - kasutame veebilehitsejas Chromium, Google Chrome vm analoog + paigaldame pakutud laienduse
      • palume ühendumisel summutada mikrofon ja avada see vaid siis kui soovitakse rääkida (aitab vältida liigset taustamüra)
      • ekraani jagamisel piisab kui jagada aktiivset akent kus tegevus käib - seda saab käigu pealt ka muuta
      • varuaadress - siin tegemist oma serverisse paigaldatud versiooniga. Pakutav veebilehitseja laiendus on seotud vaid avaliku serveriga ja seda ei saa veel muuta - seetõttu tuleb ekraanijagamiseks kasutada Firefoxi, mis ei vaja laiendust ekraani jagamiseks. Võib tekkida probleeme ülekoormusega.
      • lisateave Jitsi Meeti kiirklahvide kohta
      • ekraanijagamistarkvara võrdlus

Kaughaldus

  • kaughaldus - siin kirjeldatud tarkvara võimaldab mitte ainult näidata vaid lubab ka abistada ehk siis hädasolija küsib abi ning aitaja saab üle interneti näha ekraani ning kontrollida sisendseadmeid (hiir, klaviatuur) - seda kõike siis poolte vastastikusel kokkuleppel. See on kriitiline selles mõttes, et tuleb olla veendunud aitaja isikus ja vältida võimalikke rünnakuid. Graafilise kaughalduse korral näeb abivajaja sama seanssi töölaual, mida aitaja kasutab ja saab igal ajal kaughaldusühenduse muidugi ka katkestada. Katkestamiseks siiski tavaliselt vajadus puudub ja pigem toimub see poolte kokkuleppel, et millal ühendus aitaja poolt suletakse.
    • DWService - vabavaraline võrgusätetest sõltumatu graafiline kaughaldus, veebilehitsejapõhine, vajab kasutaja loomist, muuhulgas ka eestikeelne. Võimaldab muuhulgas ligi pääseda ka käsureal ilma kasutajat segamata. Siin on vaja paigaldada agent abivajaja arvutisse ning siis alles saab aitaja aidata. Mõistlik kasutada juhtudel kui on vaja hallata arvuteid, mille taga ei ole inimest. Antud juhul õppetöö käigus aitamiseks kõige paremini seetõttu ei sobi. Nutiseadmele eraldi ei ole - seal tuleb seda üle veebilehitseja kasutada. See olukord võib muidugi tulevikus muutuda.
    • AnyDesk (soovitav) - omanduslik võrgusätetest sõltumatu graafiline kaughaldus, vaja eraldi rakendus alla laadida kuid saab kasutada ka ilma paigaldamata, kasutajat vaja luua ei ole, muuhulgas ka eestikeelne. Kui õppejõud ühendub siis on tema seadistanud AnyDeski kasutajaprofiilis oma nime ning lisanud ka enda pildi. Seega on lihtne veenduda kes ühendub. Kõige soovitavam kaughalduse versioon, mida kasutada kuna on lihtne kasutada ja veenduda aitaja isikus. Siin piisab kui abivajaja ütleb oma ID (kas siis dikteerib videosilla, telefonikõne kaudu või saadab suhtlusrakenduse kaudu) ning siis juba saab aitaja ühenduda ning abivajaja peab siis sissetuleva päringu kinnitama. Olemas ka nutiseadmele.
    • Teamviewer - omanduslik võrgusätetest sõltumatu graafiline kaughaldus, vaja eraldi rakendus alla laadida kuid saab kasutada ka ilma paigaldamata, kasutajat vaja luua ei ole. Teamvieweri puhul on märksa suurem tõenäosus, et ühendust peetakse ärilistel eesmärkidel toimuvaks ja selle tulemusena katkestatakse iga 2 minuti tagant 10 minutiks ühendus. Mõistagi need ajad muutuvad aga üldiselt lastakse väga vähe aega ühendusel toimida. Siin on vaja lisaks ID'le ka PIN-kood öelda ehk siis võtab rohkem aega, et ühendust saada.
    • Teleconsole - kaughaldus GNU/Linuxi (edaspidi: Linux) käsureal. Abivajaja näeb samal ajal kõike, mis käsureal toimub ja saab igal ajal selle katkestada. Võimalus oluliselt kiiremini aidata kuna Linuxis sageli ei ole graafilist liidest vaja ja käsurealt käivad enamus toiminguid kiiremini ja lihtsamalt. Siiski võib teinekord vajalik olla ka graafiline liides, et veelgi kiiremini toimetada. Teiste operatsioonisüsteemide puhul siis kasutab graafilist kaughaldust. Aeg-ajalt tasub uurida, mida pakutakse Teleconsole'i alternatiividena MS Windowsile, macOSile

Videosalvestused

Seoses õppetöö viimisega distantsõppele on võimalus vaadata varasemate aastate loenguid

Praktikumid

  • aine praktikumid
  • BOONUS - Tööjaama paigaldamise automatiseerimine Ubuntu Linuxi näitel
    • Kõik kes teevad läbi selle materjali ja annavad tagasisidet, saavad 10 punkti aines lisaks. Seeläbi on võimalik saada ka kõrgem hinne kui vaid testidega võimalik. Täpsem kirjeldus juba viidatud aadressil.
  • arvutiklassi arvuteid ei tohi jätta sisselogituna seisma: palume kindlasti välja logida oma kasutaja, vastasel korral ekraan lukustub ja teistel on tülikas jätkata
  • virtuaalmasinad virtuaallaboris sulgeme kui ei kasuta, et säästa serveri ressursse
  • virtuaallaborite serverid

Loengud

Tähtajad

  • tähtajad tulenevad akadeemilisest kalendrist
  • jooksvad tähtajad tulevad koos testidega ja on nähtavad Moodle keskkonnas (link vt hindamine)

Hindamine

Kasutame kombineeritud kaheastmelist hindamist kus testidega on võimalik positiivne hinne kätte saada ja eksamiga seda vaid paremaks muuta. Hinde moodustavad Moodle keskkonna testid:

  • 7 valikvastustega testi laborite teemadel, millest 6 paremat lähevad arvesse, á 12 punkti (p), kokku 72p
    • kõik 6 testi peavad olema vähemalt 51% sooritatud (7p). Ehk siis 6x7=42p, mis moodustab 58% 72 punktist ning võimaldab veel positiivse tulemuse saada.
  • eksam hindele 4 või 5 ja on lisaks testidele

Moodle keskkond

NB! Jälgige testide toimumise aegasid Moodles!

Kursuse aadress Moodle keskkonnas.

Iseregistreerumiseks vajalik võti on os kahendkoodis.

Testi lõppemisel näeb tudeng ka õigeid vastuseid ja saab kohe tulemuse teada. Kokku on tulemas on 7 testi, 6 tuleb ära teha: 6 paremat tulemust läheb arvesse.

Testi saab sooritada 2 korda nädala aja jooksul. Testi tegemise täpsem info konkreetse testi juures Moodles. Kui ei jõudnud nädala jooksul testi tegema siis viimane võimalus avaneb semestri lõpus (tuleb eraldi teavitus ÕIS+suhtluskanal). Eraldi testi kellegi jaoks lahti tegema ei hakata kuna see avaneb siis kõigi jaoks ja siis muutub ka soorituskordade arv ehk siis hilisemaks mõeldud soorituskord kasutatakse ära varem, mida ilmselt kõik ei soovi. Kõiki materjale saate kasutada, etteantud ajaga tuleb toime tulla.

NB! Testide küsimuste vastuseid peale testi lõppu ei näe kuna seda kasutati kurjasti tudengite poolt. Tagasisidet (selgitust) testides olnud küsimuste kohta saab praktikumides küsida. Kui kahtlete oma vastuses siis pange see endale aegsasti kirja ja siis saate praktikumis üle küsida.

Moodle testide teemad

  • tööjaam, VirtualBox
  • võrkude seadistamine, SSH ühendus
  • kataloogide, failide haldamine (sh liikumine, sisu vaatamine)
  • kasutajate haldamine
  • tarkvara haldamine
  • ketaste haldamine
  • protsesside, teenuste haldamine

Maksimaalne hinne laboritestidega 3.

Eksam

  • toimub Moodles testina
  • ei ole kohustuslik
  • eeldab testide sooritamist vähemalt miinimumtulemusega
  • eksam 28p (28%), miinimum 51% (15p)
  • küsimused kõikidel eelnevatel testide teemadel + loengute teemadel
  • neile kes taotlevad hinnet 4 või 5
  • eksamil on praktilised ülesanded eraldi virtuaallaboris inglisekeelsena - selle keele mõistmine on osa eksamist (süsteemiadministraatori amet nõuab seda)
    • praktilise osa punktid kantakse õppejõu poolt peale eksami lõppu käsitsi Moodle testi kuna veel ei ole automaatset lahendust - seega need punktid laekuvad hiljem
  • ei võta testidega saavutatud hinnet maha - kui eksam ebaõnnestub siis jääb see, mis testidega saavutatud

NB! Võimalik ka hinde saamine eritingimustel!

Aine arvestus eritingimustel

Kui sooritada pakutud mahukas eriülesanne siis on võimalus saada aine arvestus otse. Teiste sõnadega mahuka eriülesande sooritamist arvestatakse kontrolltöö, laborite, eksami eest sooritamiseks. Ülesande sooritamisel tuleb kogu tegevus ka EIK'i vikis detailselt dokumenteerida, et oleks selle dokumentatsiooni järgi võimalik hiljem tegevust edukalt korrata. Lisainfoks vt loeng dokumenteerimisest.

Pakutavad eritingimused:

  • Estobuntu arendus
  • Ubuntu Estonian Remix edasiarendus (vt todo)
  • Vaba Tarkvara Päeva (SFD Software Freedom Day) korraldamine - võib ka grupis teha (mitu tudengit)
    • ürituse esmane toimumiskoht IT Kolledž, võib ka teistes kohtades lisaks teha
    • luua SFD viki konto kui seda veel ei ole
    • luua viki leht vastavalt valitud asukohale:
      • SFD viki avalehel viitab käesoleva aasta osale ja seejärel "country/city/team" ja saab spikerdada varasemate aastate omadest (2013, 2014, 2015, 2016) kus Eesti kohta info kirjas
    • minna aadressile https://www.softwarefreedomday.org/cgi-bin/register.py ja registreerida üritus
    • soovitav on teha ka ettekanne üritusel (praktilise iseloomuga, nt Linuxi paigaldamine, seadistamine)
    • leida lahendus kiireks Linuxi paigaldamiseks, näiteks Butterknife vms.
      • kogu tegevus tuleb ka dokumenteerida IT Kolledži vikis selliselt, et selle järgi on võimalik lahendus püsti panna
  • Oskad või oled teinud midagi ägedat? Võimalus sisustada (2x)90 min tund (loeng, praktikum või ka mõlemad) ainega seotud temaatikaga.

Lisapunkte saab

Kui leiad, et siin võiks veel midagi vajalikku olla, millest oleks kasu kogukonnale ja kogu riigile siis palun sellest teada anda.

Tagasiside

Varasemad õppematerjalid

Aastate kaupa:

Varasemad referaadid

Pages in category "Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine"

The following 200 pages are in this category, out of 435 total.

(previous page) (next page)

.

/

2

A

B

C

D

E

F

G

H

I

J

K

L

(previous page) (next page)
Retrieved from "https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine&oldid=134110"